Tekst: Silli Peedosk, konservaator

Fotod: Berta Vosman, Arp Karm

Vaevatud ja räsitud töid oma laual vaadates tekib konservaatoril sageli soov teada saada, mis elu antud ese või objekt elanud on – milliste inimestega kokku puutunud, millistes kohtades olnud, mida näinud ning kogenud. Nii on see ka hetkel konserveerimislaboris töös oleva kaardiga.

Tegemist on kaardiga aastast 1866, mis kinnitab Nõo kihelkonda (Niggenschen Kirchspiele) kuulunud Vastse-Nõo (Neu-Niggen) ja Meeri mõisa (Meyershof) vahelise maade ostu-müüki.

Vanad kaardid on võluvad. Käsitsi valmistatuna pakuvad nad oma kauni kalligraafiaga esmalt lihtsalt silmailu. Lisaks sellele sisaldub neis ka suurel hulgal põnevat informatsiooni, mis ajalooga tegelevatele inimestele huvi pakub. Kahjuks on kaardid sageli väga viletsas seisus ja nende kasutamine uurimistööks või eksponeerimiseks on peaaegu võimatu. Nii on see ka kõnealuse kaardiga.

Konserveerimisosakonda jõudis kaart rullis, tugevasti räbaldunult ja määrdunult. Kaardi lahti rullimisel tuli välja, et see oli kaheks suuremaks tükiks lagunenud (kaardi ligikaudsed mõõtmed on 116×124 cm). Lisaks oli eraldunud hulgaliselt väiksemaid tükke, samuti esines suuremaid-väiksemaid kadusid. Kogu kaardi pind oli kaetud tolmuga, kohati oli paberi pind tugevasti määrdunud. Esines putukate ekskremente ja muid väiksemaid plekke. Kogu kaardi pinnal oli hulgaliselt rebendeid pragusid ning murdeid.

Hetkel on konserveerimistööd algstaadiumis. Toimub kuivpuhastus ja tükkide sirutamine, et saada kahjustuste ulatusest paremat ülevaadet. Kuivpuhastusele peaks järgnema märgtöötlus, mille metoodika sõltub sellest, kui veetundlike tintide-värvidega on kaardi puhul tegemist.

Kahjuks puuduvad andmed kaardi ajaloolise käekäigu kohta. ERMi jõudis viletsas seisus kaart koos Tartumaa muuseumi kogudega. Arvele polnud seda võetud ja nii pole ka teada, kunas ja kuidas kaart muuseumisse sattunud on.