Uus materjal ERMi konserveerimislaboris – FOSSHAPE®

Janika Turu, konservaator

Leidsin möödunud kevadel suhteliselt juhuslikult konserveerimismaterjalide e-poes uudistades midagi uut ja enneolematut. Esmalt paelusid mind uskumatud pildid Fosshape’iga toestatud kleitidest ja kostüümidest – jäi mulje, nagu püsiksid esemed iseenesest vormis ilma mannekeenide või muude kohmakate toestussüsteemideta. Oli teada, et muuseumi uuel püsinäitusel eksponeeritakse ka ohtralt tekstiile, nii mannekeenidel kui ka õhulisemalt vitriinis rippumas.

Reklaampildid e-poe leheküljelt. Foto: http://www.preservationequipment.com/Catalogue/Display-Products/Display-Supports/Fosshape-Heat-Activated-Fabric

Mis on FOSSHAPE?

Fosshape on vildilaadne termoplastiline ja eriline kuumaktiivne sünteetiline kangas, mis on spetsiaalselt kostüümide ja kübarate valmistamiseks loodud 100% polüestermaterjal ilma lisandite ning järeltöötlusaineteta. Fosshape on tavaliselt valget värvi ja seda on saadaval kahes tiheduses: 300 g/m2 ja 600 g/m2. Tihedam Fosshape moodustab ka palju tugevama, jäigema, toestuse, kuid on vähem paindlik. Fosshape 300 on keskmise kaaluga 300 g/m2 ning aktiveerimata olekus umbes 4 mm paks. Fosshape 600 on raskem, kaaludes 600 g/m2 ja selle paksus aktiveerimata olekus on umbes 6,5 mm.

Fosshape’i müüakse meetri kaupa. Foto: http://www.usagicosplay.com/fosshape

Fosshape on erineva tihedusega. Foto: http://www.asianart.org/collections/fosshape-mounts

Esialgselt kasutatigi seda materjali teatridekoratsioonide valmistamisel, sest see võimaldas modelleerida mitmesuguse kujuga vorme alates lavaelementidest kuni kübarate ja maskideni. Fosshape on läbinud ka Oddy testi, millest on lähemalt kirjutanud ERMi plastikukonservaator Karoliine (https://blog.erm.ee/?p=6823). Nüüdseks on see materjal arhiivikindlate materjalide nimekirjas ja sobib kasutamiseks just pehmete ja habraste esemete toestamiseks muuseumi hoidlates või ekspositsioonidel. Samuti reklaamitakse, et see materjal peab hästi vastu hallitusele ja veekahjustustele. Suurim eelis on aga see, et Fosshape’i saab värvida, kui on soov, et toestus poleks liiga silmatorkav.

Materjali termoplastilisus tähendab seda, et kanga pehme struktuur muutub kuumuse mõjul kõvaks ja tugevaks ning protsessi käigus saab seda modelleerida. Kuuma auru või õhu mõjul võib anda materjalile vormi lähtuvalt eksponeeritava tekstiili eripäradest. Toestuste valmistamisel saab arvestada väga täpselt eseme mõõtmete, lõigete, kaalu ja seisundiga. Fosshape’i kuumutamine võiks toimuda ligikaudu 100–130 °C juures ja soovitatav on kasutada tekstiiliaurutit, kuid sobib ka tööstuslik kuumaõhupüstol. Kuumutamisel muutub kiud pehmeks ja hakkab sulama, põhjustades kiudude ühinemist, mis jahtudes muutuvad jäigaks.

Termoplastiline Fosshape muudab kuumuse mõjul oma struktuuri. Foto: http://www.preservationequipment.com/Catalogue/Display-Products/Display-Supports/Fosshape-Heat-Activated-Fabric

Fosshape’iga toetatud Heli Läätse esinemiskleit. Niisuguse toestuse põhiliseks eeliseks on väljapaistmatu ja loomulik vorm. Autori foto.

Lõiked, õmblemine, kuumutamine ja viimistlemine

Toestuse loomise esimene etapp on lõigete valmistamine. Kõigepealt tuleks kanda originaaleseme lõiked paberile ning seejärel toestusmaterjalile. Lõige peaks olema nii täpne kui võimalik ning Fosshape-kangale üle kandes tuleks iga külje peale jätta 5 cm varu.

Fosshape’i on väga hea kääridega lõigata ja see ei hargne nagu tavapärased kootud materjalid. Samuti on võimalik seda materjali omavahel ja teiste tekstiilide külge õmmelda käsitsi või õmblusmasinaga. Fosshape’i võib kasutada museaalide täitematerjaliks või täiesti eraldiseisva struktuurina. Kindlasti on lihtsam õmmelda pehmet materjali kui juba kuumutatud toestust. Õmblused peaksid olema tehtud kõige lühemate pistetega, et toestus ei jääks materjali kokku tõmbudes liiga lõtv ning püsiks tugevalt ühes tükis.

Materjal tõmbub kuumutamisel 30% kokku. Foto: http://madepeachy.com/take-body-measurements-sewing-patterns/

Kui lõiked on valmis ja toorik kokku õmmeldud, tuleb alustada kuumutamisprotsessiga. Lõike kuumutamisel on abiks mannekeenid või mistahes kujuga vormid vastavalt originaalesemele. Kanga kuumutamisel tuleb õhujuga aeglaselt suunata materjali poole lainjate ja sujuvate liigutustega, et kuumutamine toimuks ühtlaselt terve kanga ulatuses – see aitab vältida materjali ülekuumenemist ja ebaühtlast kokkutõmbumist.

Mannekeenid on toestuse valmistamisel väga suureks abiks. Foto: http://madepeachy.com/take-body-measurements-sewing-patterns/

Mugavaim on Fosshape’i kuumutada ja vormida tekstiiliaurutiga. Foto: http://poweredbyjiffy.com/steam-stories-keeping-history-alive-with-jiffy-steamer/

Tekstiiliauruti puhul tuleb muuseumi esemete toestuste valmistamiseks kasutada alati puhastatud vett. Pärast töötlust tõmbab Fosshape kokku umbes 30%. Kui vorm on valmis, võib seda skalpelliga täpsesse mõõtu lõigata, et toestuse servad korrektselt viimistleda. Seejärel ongi täpselt esemele vastav täistoestus valmis. Eseme seisukohast on täistoestus kõige parem variant, sest ei tekita tekstiilis pingeid, kortse ja volte. Samuti sobib Fosshape rasketele tekstiilidele, nagu missarüüd, pulmakleidid ja kasukad.

Foto:https://kentstateuniversitymuseum.wordpress.com/2012/08/22/paper-wigs-for-the-fashion-timeline/

Püsinäitusel eksponeeritav 60. aastate stiilis pulmakleit FOSSHAPE’i toestusega. Autori fotod.

Fosshape’i kasutamine oli mulle esmakordne kogemus ja toestuste valmistamise käigus tekkis pidevalt uusi mõtteid, kuidas tööprotsess võiks olla veelgi lihtsam ning lõpptulemus korrektsem. Eks tuleb veel harjutada, enne kui päris meistriks saan. Olen nelja kuu vältel toestatud tekstiile püsiekspositsioonis jälginud ja tundub, et tänaseni on sellisel viisil esemetel vitriinides igati hea olla. Paistab, et Fosshape õigustab ennast paremini kui seni kasutatud arhiivikindel kartong, siidipaberiga kaetud penoplast või lakitud puidust konstruktsioonid.

Punasemummuline siidpluus Fosshape’ist täistoestusega