Karin Leivategija, uurimisassistent

Eesti Rahva Muuseumil on väga põnevad ajad. Meie uue maja keldrites asuvatesse koguhoidlatesse kerkib üha enam banaanikastitorne, milles ootavad lahtipakkimist hinnalised esemed. Seal laiuvad pikad hallid koridorid ja suured hoidlad, mille vahet meie kolleegid kolimispäevadel vahetpidamata edasi-tagasi liiguvad ja uusi kaste kärudelt maha laadivad, et siis liftiga üles järgmiste järele minna. Kuigi muuseumi maapealne osa on hoopis kaunim ja heledam, mõjub ootamatult inspireerivalt just maa-alune ruum ja seal toimuv. Koordineeritud ja rütmiline liikumine, kärurataste mürin, valguse ja pimeduse mäng ning kastitornide mustrid tekitasid tunde, et olen sattunud mingi hoolikalt lihvitud performance´i tunnistajaks. Siinne videoklipp on katse seda muljet teile edasi anda.