Rõõm lihavõttekaartidest

Tiina Tael, peaarhivaar

Ju õhus lõõrib lõolind

Oh tule, arm, ma ootan sind

Meil pühad on ju alganud

Ja munad ammu keedetud

Kui wibid sa siis ilma jaed

Ning leiad eest mu tühjad käed

Sellise sõnumi sai läinud sajandi algul Valgu vallas Haliperes elanud Jaan meile tundmatult austajalt. Küllap rõõmustaksid kõik, kui leiaksid postkastist pühadetervituse armsamalt, sõbralt, tuttavalt või sugulaselt. Eelmisel sajandil tõi selliseid sõnumeid postiljon või poetati need lihavõttemunade juurde, tänapäeval liiguvad pühadetervitused rohkem interneti kaudu.

Lehitseme lihavõttepühade puhul ERMi noorimat, postkaardikogu ja vaatame, milliseid kaarte on läinud sajandil saadetud.

Tsaariaegsed postkaardid on enamasti kirjastatud välismaal ja kannavad üldiselt vene- või saksakeelseid pühadesoove, ehkki leidub ka eestikeelseid. Piltideks on sageli koloreeritud foto lembehetke ja lihavõttepühadele viitavate detailidega: pajuoksad, munad, tibud jms. Fotode autorid on teadmata, mõnel juhul viitavad kirjastajatele nimetähed postkaardi esi- või tagaküljel. Joonistatud postkaartide puhul on samuti kunstnikud tavaliselt teadmata, vaid üksikutel juhtudel leiab pildi servast tema signatuuri.

Lihavõttekaart 1914. aasta postitempliga. Fotograaf ja kirjastaja teadmata.

Esiküljel signatuuriga NPG romantiline postkaart, mis on saadetud lihavõttetervituseks 1925. aastal.

Esiküljel tähtedega SPV märgistatud postkaart, dateerimata. ERM Pk 7:4/615

Eestikeelse pühadesooviga postkaart kannab 1925. aasta postitemplit. Kirjastaja Amag.

Ingliga lihavõttepühadekaart, postitempel 1914. aastast. Kunstnik teadmata, kirjastaja M.S.I.B.

Petrogradist Võsule 1916. aastal saadetud lihavõttekaart. Kunstnik teadmata, kirjastajamärk MBN.

Ülestõusmispühade kaart, postitempel 1917. aastast. Kunstnik ja kirjastaja teadmata.

Lihavõttekaart 1918. aasta postitempliga. Autoriks Rootsi kunstnik Adele Söderberg (1880–1915), kirjastaja Axel Eliasson Stockhomis. Postkaardi peale trükitud tekst vene keeles.

Lihavõttekaart umbes aastatest 1910–1920. Trükitud Saksamaal, kirjastaja nimetähed EAS.

Lihavõttekaart umbes aastatest 1910–1920. Trükitud tõenäoliselt Saksamaal, kirjastaja teadmata.

Tundub, et eriti moodi on lihavõttetervituste saatmine läinud 1930. aastatel, mil kohalikud kirjastajad hakkasid ka välja andma toredaid värvilisi postkaarte eestikeelsete pühadesoovidega. Piltide tegelasteks on lapsed, loomad, tibud, kuked, kanad ja isegi päkapikud ning detailideks värvilised munad, pajuoksad, kevadlilled vms. Tollele ajale on iseloomulik, et enamasti on postkaartide kunstnikud ja kirjastajad teadmata. Valmistati ka mustvalgeid fotopostkaarte, visiitkaardi formaadis pühadetervitusi ja rahvuslike motiividega kaarte.

Ülestõusmispühade kaart 1939. aasta postitempliga. Kunstnik ja kirjastaja teadmata. ERM Pk 2:5/11.

Kevadpühade kaart umbes aastatest 1930–1940. Kunstnik ja kirjastaja teadmata. ERM Pk 2:5/18.

Kevadpühade kaart, mis on postitatud 1937. Kunstnik ja kirjastaja teadmata. ERM Pk 2:1/1.

Lihavõttekaart, mis on postitatud 1940. Kunstnik teadmata, kirjastaja OW. ERM Pk 2:1/10.

Ülestõusmispühade kaart umbes aastatest 1930-1940. Kunstnik ja kirjastaja teadmata. ERM Pk 2:5/23.

Fotograaf Hilja Rieti 1934. aastal kirjastatud fotopostkaart.

Fotopostkaardi valmistaja K. Akel ja Co umbes aastatest 1930–1940.

Pühadetervitus visiitkaardina umbes aastatest 1930–1940. Kunstnik ja kirjastaja teadmata.

Rahvuslik romantika pühadekaardil. Kunstnik ja kirjastaja teadmata, u 1939. ERM Pk 2:5/20.

Nõukogude aeg viis kalendrist ülestõusmispühad ja poelettidelt vastavad kaardid. Siiski ei jäänud pühadetervitused saatmata: leidlikult pildistati ümber eestiaegseid pühadekaarte, joonistati ise või kasutati kevadeteemalisi postkaarte. Tasahilju hakkasid 1970.–1980. aastatel kevadpühade kaardid tagasi tulema, kuid trükitud sõnumid „Rõõmsaid lihavõtteid“ asendusid kirjaga „Häid pühi!“ või „Õnnitlen!“. Müügile ilmus ka Venemaal trükitud kaarte ning lihavõttepühad jõudsid isegi EKP keskkomitee kirjastuse väljaantud postkaartidele. Üksikeksemplaridena valmistatud pühadekaartide valmistajad on teadmata, kuid trükikodades trükitute puhul on teada nii kunstnikud kui kirjastajad.

Lihavõttetervitus fotol, dateerimata. Kunstnik ja valmistaja teadmata.

Fotopostkaart umbes aastast 1967. Fotograaf ja valmistaja teadmata.

Fotopostkaart umbes aastatest 1960–1970. Kunstnik ja kirjastaja teadmata.

Ümberpildistus Axel Rosmanni eestiaegsest postkaardist, dateeritud 1959. ERM Pk 7:4/620.

Omatehtud postkaart 1957. aastast. ERM Pk 7:4/621.

Omatehtud postkaart 1987. aastast.

Linnukesega postkaart, mida on kasutatud pühadetervituseks. Kunstnik Ene Pikk. Kirjastus Eesti Raamat, 1969.

Kunstnik G. Kuprijanov, kirjastaja Izobrasitelnoe Isskustvo, 1979. ERM Pk 7:4/630.

Kunstnik V. Tšetverikov, kirjastus Izobrasitelnoe Isskustvo, 1984.

EKP keskkomitee kirjastuse postkaart. H. Kangro ja K. Lehiste kompositsioon. Foto Tavi Grepp

1990ndate alguses tulid moodi retrokaardid 1930. aastatest, eriti agarasti kirjastas neid Olion. Kuna eestiaegsed postkaardid olid anonüümsed, siis pole nendegi puhul autor teada, kuid lisatud on kollektsionääri nimi, kelle kogust see või teine postkaart pärineb. Taas tuli ülestõusmispühade kaartide kujundusse kristlik motiiv, endiselt olid populaarsed lillekompositsioonid. Kui kümnendi alguses olid postkaartidele märgitud nii kunstnikud kui kirjastajad, siis kümnendi lõpupoole hakkasid taas levima anonüümsete väljaandjate postkaardid, mille puhul on sageli teadmata ka kirjastamise koht.

Retropostkaart lihavõteteks Tartu kivisillaga. Kirjastus Olion, 1990. Postkaart L. Toobre kogust. ERM Pk 7:4/647.