Jaanika Jaanits, koostöövõrgustike koordinaator
27. veebruaril 2012 ilmus ERMi blogi esimene postitus. Tähtpäeva puhul räägime loo ühest esemest, mis kuulus Elle Mälbergile (1907–2015), kes oli aastatel 2014–2015 Eesti vanim inimene.
Tegu on nugade-kahvlite hoidjaga, mille on 1959. aastal tööõpetuse tunnis valmistanud tollased 5. klassi õpilased, näitleja Lembit Ulfsak ning kunstnik, arhitekt ja luuletaja Leonhard Lapin.
Nugade-kahvlite hoidja. Fotod: Riina Reinvelt. ERM A 1031:1
Elle Mälberg oli Räpina aukodanik ja Räpina Keskkooli bioloogiaõpetaja. Vajadusel andis ta ka teisi tunde, muuhulgas tööõpetust nii tüdrukutele kui ka poistele. Ühe sellise asendamise ajal valmistasidki Lembit Ulfsak ja Leonhard Lapin kõnealuse eseme.
Küsisime Ulfsakilt ja Lapinilt, kas nad mäletavad sellest midagi. Lembit Ulfsakile kahjuks ei meenunud, et selline ese tehtud sai ja kuna ta pärast põhikooli lõpetamist jätkas õpinguid Tallinnas, ei mäletanud ta kuigipalju ka õpetaja Mälbergist.
Leonhard Lapingi ei suutnud seda pea 60 aasta tagust tööõpetuse tundi meenutada. Tema jaoks oli palju olulisem see, et nad olid Ulfsakiga klassivennad. Fotomeenutus kõnealusest esemest siiski tõi talle mõned mälestused meelde: „Tänan, väga naljakas. Olime Lembit Ulfsakiga pinginaabrid ja tegime igasugu koerusi, aga ka ühe asjaliku viguri. Midagi sellest ei mäleta, aga eks ta käsitöötunnis sai tehtud. Mälberg oli meie bioloogiaõpetaja, aga minust bioloogi ei saanud. Kuna Mälbergi maja jäi minu kooliteele, nägin õhtuti teda pidevalt aias askeldamas: aias ta siis elaski, ka kooliaias.“
Elle Mälberg kooliaias. Foto: ak.rapina.ee
Elle Mälberg oli aktiivne mitmel rindel – 1935. aastal asutas ta Räpina Naiskodukaitse ja kodutütarde rühma, juhendas rahvatantsurühma, osales laulukoori ja näiteringi töös. Ennekõike on ta siiski meelde jäänud innuka bioloogiaõpetajana, kes juhendas noori loodusesõpru. Tema eestvedamisel valmis ka Räpinasse kolm kooliaeda. Peamise asjana meenus ka Mälbergi õpilasele Lapinile, et õpetaja armastas aias tegutseda.
Leonhard Lapin meenutab veel üht seika seoses õpetaja Mälbergiga: „Kasutasin Mälbergi nime ka „kurjasti“, kui mind provotseeriti KGB korraldatud põrandaaluse väljaandega Poolpäevaleht, kuhu toimetaja palvel saatsin oma koolipõlveluulet Ann Mälbergi nime all. Nagu plaan oli, võeti see Tartus ilmunud väljaanne „vahele“ ja ühel päeval kutsuti mind ülekuulamisele KGB-sse, sest arvati, et Ann Mälberg on minu armuke (see luule tundus neile vastaline, sest ühes salmis olid read: … riik, riik – kiik, kiik … jne), kelle luulet ma lehte saatsin. Kui tõde selgus, oldi lollilt üllatunud, aga sellega see lugu seekord lõppes.“
