Tekst: Mariliis Vaks, konservaator
Foto: Janika Turu, konservaator
ERMi uus hoone avatakse külastajatele 1. oktoobril, mistõttu käib praegu kibe töö uue püsinäituse ettevalmistamise nimel. Kuna näitusesaalis eksponeeritakse originaalesemeid, tuleb esmalt veenduda nende stabiilses seisundis. Järgnev postitus põikab konservaatorite tegemistesse, kel on lõpule jõudmas SUPNi ehk soome-ugri püsinäituse „Uurali kaja“ esemete läbivaatus. Soome-ugri püsinäitusest on varem kirjutanud prof Art Leete https://blog.erm.ee/?p=686.
Konservaator Triinu Siilbek on hoidlariiulite vahel töövalmis.
Möödunud sügisel ilmusid lõplikud esemete nimekirjad, kus on uuele näitusele kavandatud teemade kaupa hunnik esemeid, mis vajavad ülevaatamist: vajadusel puhastamist-kinnitamist ning vahel isegi pikemat konserveerimistööd.
Alustuseks tuleb aga esemed nimekirjade alusel ükshaaval välja otsida. Soome-ugri esemed koonduvad Raadi hoidlakompleksis ühte hoidlasse, mis teeb nende leidmise oluliselt lihtsamaks.
Hea füüsiline vorm on muuseumitööl kindlasti plussiks: esemeid tuleb otsida nii kõrgustes turnides kui maas roomates.
Konserveerimisteaduse märksõnadeks on kindlasti koostöö ja kogemuste vahetamine.
Konservaatorid on tavaliselt spetsialiseerunud ühele materjalile, olgu selleks siis puit, metall, nahk, tekstiil või plastik. Etnograafilised esemed koosnevad tavaliselt aga mitmest materjalist, seetõttu tuleb kahjustuste täpseks hindamiseks teha omavahel koostööd.
Mõnikord tuleb nentida, et objektidega toimunud muutused on osa nende ajaloost ja parandused pole vajalikud, kuna hävitaksid olulise info.
Teinekord ootab aga ees pikem konserveerimistöö, et peatada objekti lagunemine.
Menetlemist vajavad esemed toome hoidlast alla tööruumi.
Seejärel algab kahjustuste hindamine ja parandamine.
Päeva lõpuks hakkavad nimekirjad ilmet võtma – esemed on üle vaadatud ja tööülesanded jagatud.
