Magada ahjul kahe kasuka vahel ja süüa sularasva...

Tiit Sibul, näituste korraldaja

Vanasti oli ikka kogu toredus ja külluslikkus otse käe-jala juures. Muidugi olid asjad üldse paremini. Külm oli käredam. Tuli oli valusam. Ja peaaegu kõik oskasid joonistada.

Kummiga ahi. Matti Ruljand. Jõhvi khk, Jõhvi vald, Vasavere küla, Jõelõpe talu. 1960. ERM EJ 219:25

Parksepa talu, reheahi. Põlva khk, Vanaküla & Niitsiko talu, reheahi. Räpina khk. Harald Sultson. 1926. ERM EJ 30:5

Ahi “kiuka”. Tiiu Jalakas. Leningradi oblast, Kingissepa rajoon, Soikkino k/n, Vistino küla. 1986. ERM EJ 441:29

See, kes ei osanud, see joonestas.

Tammemäe talu, ahi. Hugo Blaubrück. Setumaa, Lädina küla. 1935. ERM EJ 64:46

Aga enamasti ikka osati.

Reheahju eestvaade. Maie Possul. Laiuse khk, Jõgeva vald, Mäeliivoja küla, Liivoja talu. 1960. ERM EJ 211:20

Vepsa ahi. Lembit Lepp. Leningradi oblast, Boksitogorski rajoon, Sidorovo k/n, Lavrovo küla (Novgorodi kub, Tihvini mk, Borissovstsinska v), Ivan Bogdanovi (s. 1890. a.) majas. 1967. Ehitatud 1930. a. ERM EJ 279:10

Koolisauna talu, reheahi ja pliit. Martin Saks. Torma khk. 1923. ERM EJ 4:22

Ahi “gur”. Tuuli Puhvel. Baškiiri ANSV, Janauli rajoon, Šudeki küla. Omanik Nabiulin Timirjan Nabiulinovitš. 1984. ERM EJ 416:5

Saapa talu, tare ahi. Herman Halliste. Halliste khk. 1924. Tare ahju eestvaade, vanus umbes 200 aastat.
“Niisugused ahjud, kui siin, ehitati 50-60 aastat tagasi ja võib leida pea igast talutoast. Enne seda olid ahjud ümmarguse võlviga ja vastu seina oli savik, kus peal ahjukütja puhata võis, kõrgus umbes 60-70 cm, pikkus 1,5 -2 m.
Siin ahjus arvatakse olevat olnud Rootsi kuningas varjul vene vägede eest. Ahju pealmine osa on 50-60 aasta eest ümber ehitatud.” ERM EJ 15:3

Rusi talu, kambri ahi ja pliit. Maie Vill. Karula khk, Kaagjärve vald. 1959. ERM EJ 188:114

Ahjunurk. Kaire Rannik. Vepsa. Leningradi oblast, Podporožje rajoon, Kuznetõ (Ladva) küla. Omanik Fjodor Jefimovitš Naumov (78-aastane). 1990. ERM EJ 587:30