Tekst: Janika Turu, konservaator
Külastasin suvel Ameerikas Virginia osariigis moodsa kunsti muuseumis MOCAs väga inspireerivat keraamikanäitust „Conversations in Clay“. Kunstnik Michelle Erickson õppis mitmes muuseumis residentuuris olles 17. ja 18. sajandi keraamika valmistamise tehnikaid. Inspireerituna vanast sidus kunstnik endisaegse tehnika tänapäeva poliitiliste ja sotsiaalsete teemadega, mille tulemuseks on tõelised meistriteosed. Kunstiarmastajana tekkis ka minul isu kunagi sellist loomeprotsessi proovida.
Kui ma puhkuselt tagasi tööle tulin, avaldas teadur Vaike Reeman arvamust, et ma võiksin teha ERMile postkaardid, mis oleksid inspireeritud vanarahva õnne- ja nõiamärkidega kirjatud esemetest. Ja nõnda langeski postkaartide loomise rõõm ning au mulle otse sülle. Olin salaja üllatunud ja õnnelik, et mõnikord võivad soovid nii kiiresti täide minna.
Loomulikult pole inspiratsiooni ammutamiseks paremat paika kui ERMi hoidlad. Puhkuste ajal aitab hädast välja ka MuIS. Postkaartide kavandamise tähtsaimaks eelduseks oli pühendumine puulõigete sümboolikasse. Arvestada tuli ka postkaardi mõõtudega 20 x 21 cm, aga muus osas oli täielik loominguline vabadus. Nii hakkasingi pikkadel suveöödel seda müstilist puulõikemaailma või õigemini -kosmost avastama. Ideede teostamiseks valisin klassikalise tehnika vesivärvide, tušši ja tindipliiatsiga.
Tarbeesemete (küüpide, vaalikurikate, rangipuude jt) puulõigetel on tegelikult mitmeid tähendusi, kindlasti rohkem kui esmapilgul tunduda võib. Arvatakse, et tarbefunktsiooni kõrval oli visuaalsel sümboolikal oma maagiline roll mängida. Teatud sümbolid, märgid ja kujunditest moodustatud mustrid pidid kaitsma eseme omanikku või lähikonda, neil õnne tooma või neist halva eemale hoidma. Me valisime ERMi kogudest välja 12 omanäolist eset, millele on säärane lisaväärtus ilusti sisse lõigatud. Lähemalt võib nende fantaasiarikaste sümbolite ja mustrite kohta lugeda postkaartide siseküljelt.
Näiteks see 18. sajandi lõpus valmistatud ehteasjade karp on kirjatud kaitsemärkidega. Karbile on sisse lõigatud nii kaksikristi kui ka spiraali märgid. Kaksikristil olevat kaitsetoime, mis ulatub kaheksasse ilmakaarde ja peletab nii kratte kui kurja silma. Spiraal on aga nii edasi kui tagasi liikumise, kasvamise-kahanemise sümbol.
Selleks et asi oleks ikka viimseni peen ja pühadehõnguline, on rahvalaulutundja Edakai Simmermann (Mikeda Kai) kirjutanud meile 12 kaardist inspireeritud luuleread. Nii ongi igal kaardil oma nägu ja lugu.
soove ja sosinaid laulab
udupeenesse
unenäoheide
Linnuteel hulkuv tuul
Ilmapuul puhkevad õide
rändaja hommikud
Mikeda Kai, 2015
Igal juhul hoolitsesime nüüd selle eest, et uuel, 2016. aastal oleks kõik 12 kuud õnnetoovad või mõne nõiamärgiga kaitstud. Igaks juhuks oleks hea neid kinkida lähedastele või lihtsalt lauanurgale valvama sättida. Trükisoojad postkaardid jõuavad meie majja juba sel reedel, kuid muuseumipoest ja e-poest saab neid osta alates uuest aastast.
Aastalõpu kunstiprojekti aitasid teostada Vaike Reeman, Edakai Simmermann, Janika Turu, Jane Liiv, Berta Vosman, Anu Ansu, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahva Muuseum. Ja lõpetuseks veel üks armas luulerida:
päikese väega
parema käega
lahutad valgusest pimedust
Mikeda Kai 2015