Tartu Erasmus Student Networki delegatsioon, Teeme ära! talgupäeva vabatahtlikud Raadil

On hommik ja kell on 10. Osa Erasmuse tudengeid on kogunenud Raatuse ühika fuajeesse. Mõned veel eilsest peost purjus, teised lihtsalt vähesest magamisest väsinud. Aga siiski, kõik üsnagi erutatud. Eesti ja meie jäime pärast talve siiski ellu ja seetõttu tahame maksimaalselt nautida kevadet ja suve. Seda saab teha isekeskis, aga loodus vajab abi ja seetõttu mõtlesime aidata inimesi, kes aitavad loodusel pärast pikka talve taastuda. Jalutades, mis pigem oli väsinud jalgadel lonkimine, aga ärganud peadega, kõndisime Raadi mõisaparki, kus meid ootasid talgud. Teadmata, mis meid päriselt ees ootab, kohtasime eestlasi, kes juba usinalt töötasid. Nii asusimegi neile appi, käärisime käised üles ja alustasime tõsise tööga. Rehitsesime kuivanud muru, langenud lehti … andes võimaluse kasvada uuel ja värskel murul, mis saaks nautida päikest samamoodi nagu meie antud hetkel tegime. Korjasime puuoksi ja tegime neist lõkke. Kui leidsime prügi, korjasime selle kokku ja viisime prügikasti. Plastpudelid, kivid, betoonitükid, raud – kõik, mis ei kuulunud loodusesse, selle me eemaldasime. Ma ei suuda uskuda, et inimesed viskavad need niimoodi ära ja reostavad loodust, aga see tunne, mis tekib inimestes, kes prügi eemaldavad, seda ei saa millegi muuga võrrelda. Kui loodusel oleks hääl, siis ta tänaks meid selle eest, et me ta prügist puhastasime. Aga oota, loodusel on hääl, looduse ilu, mille me saame vastutasuks puhastamise eest. Kui see ei ole pingutamist väärt, siis ei ole miski siin ilmas midagi väärt! See kõik – töötamine looduses, sõprade kohalolu nautimine ja võõraste jälgimine, kes kõik töötasid ühise eesmärgi nimel, see kõik oli rohkem väärt kui paar tundi rohkem und. Tagasi koju lonkides oli tuju hea ja mitte miski ei suutnud meid sel laupäeval muserdada.

Täname teid selle võimaluse eest!
Tartu ESN Delegatsioon: Oliivia, Sandra, Sander, Andrey, Jesus, Jaanika, Annika Kristi, Vignesh, Nico, Anna, Kseniia