Pooleks lõigatud margid

Eve Aab, ERMi produtsent; Ants Linnard, Rahvusvahelise Eesti Filatelistide Seltsi liige.

Lugu viib meid tsaariaega, mil tuli ette sedagi, et kirju saadeti pooleks lõigatud margiga. Venemaal võeti margid kasutusele 1. jaanuaril 1858 ja nende nominaal oli 10 kopikat.

Venemaa esimene mark, 1.01.1858. Erakogu

Müügile tulid nii hammastatud kui ka hammastusmasina rikke tõttu lõigatud margid. Need margid on kustutatud punkt-numbertempliga. Hammastatud markide tiraaž oli 5 411 164, lõigatud markidel 1 564 000.

Varasemalt kasutusel olnud postitemplitega segadusi ei olnud, kuid margi ilmumine tõi kaasa omajagu poleemikat. Ajaleheveergudel kiideti margi head teostust võrreldes teiste riikide markidega. Samas tehti ka iseäralik  mõtteavaldus: „Vägagi soovitatav oleks omada taolisi marke linnaposti jaoks. Tundub, et seda saab lahendada ilma suurema mure ja uute takistusteta. Selleks võiks kasutada pooleks lõigatud 10-kopikalisi marke, lõigata kas vertikaalselt, horisontaalselt või diagonaalis,“ kirjutab anonüümne autor ajalehes Северная пчела nr 9. Loe lähemalt siit

Северная пчела nr 9, 13.01.1858, lk 42

Mõte meeldis nii rahvale kui ka mõnelegi postiametnikule. Pooleks lõigatud margid hakkasid oma elu elama hoolimata sellest, et postiametkond neid maksevahendina ei tunnistanud. Sel teemal on ilmunud B. Kaminski sulest artikkel Русские марки разрезанные пополам“ e „Pooleks lõigatud Vene margid“ ajakirjas Koллекционер nr 30 (1995, Moskva).

Kui vajaliku tariifiga marki ei olnud, otsustas kirja saatja eksperimenteerida. Postitariifid olid tol ajal järgmised: kohalik kiri (1865–1870) 5 kopikat, 1872. aastast 3 kopikat, kohaliku postkaardi saatmine 3 kopikat ja kohalik trükitöökiri 1 kopikat.

Nii leitigi Peterburi tänavatel asunud kirjakastidest vahel ka 10-kopikalise pooleks lõigatud margiga kirju, mis jäid küll tavaliselt edasi saatmata. Postipeavalitsus saatis postkontoritele ringkirja nr 39 (25.07.1858), kus postiametnikele tehti kohustuseks vaadata tähelepanelikult ümbriku marke, et need poleks pooleks lõigatud ega ka juba kasutusel olnud. Samas anti teada, et postiasutusi tuleb õigeaegselt markidega varustada. Kui mõni kiri ametniku hooletuse tõttu edasi saadeti, sai ta karistada, kuid ettekirjutusest hoolimata leidus postitöötajaid, kes kleepisid ka ise ümbrikule pooleks lõigatud margi, kui vajalikus vääringus marke parasjagu käepärast polnud.

Tavakodanikeni aga muidugi ametkondliku ringkirja sisu ei jõudnud. Nii et kas juhuslikult või filatelistlikul eesmärgil kleebiti ikka vahel kirjale pooleks lõigatud mark.

Kaminski toob oma artiklis näiteid Berditševist, Pultuskist, Žarekist. Talle teadaolevalt on kaks pooleks lõigatud 20-kopikalise margiga ümbrikku Peterburis Popovi-nimelises sidemuuseumis. Pooliku margiga lõigendeid on olnud nii tuntud vene kui ka inglise kollektsionääride käes ja neid on jõudnud oksjonilegi.

Ümbriku esikülg, diagonaalselt pooleks lõigatud mark nr 2 (10-kopikalise margi asemel), kustutatud Berditševi templiga. Tegemist on haruldusega. (Н. Ф. Мандровский „Специализированный каталог государственных почтовых знаков России“, 2019, Moskva, lk 31.)

Järgmise sammuna võeti postkontorites kasutusele tempel „Уничтoжаю“ („Hävitan“). Pooleks lõigatud margiga kirjale löödi niisuguse kirjaga tempel ja postiametnik allkirjastas selle.

Posti ja Telegraafi Peavalitsus reorganiseeriti 1884. aasta suvel. Sama aasta oktoobris ilmus postitöö korrastamiseks (postiametnike tarbeks) määruste ja korralduste kogumik, mis sisaldas esmakordselt markide näidised, mis saatmisel ei kehtinud (sh kasutatud ja pooleks lõigatud margid). Muutus veel see, et kui postist leiti niisuguse margiga kiri, löödi pooliku margi kõrvale tempel „O“ (null) ja „ДОПЛАТИТЬ“ („Juurdemaks“) ning postiametnik pidi selle  allkirjaga kinnitama.

„O“  ja „ДОПЛАТИТЬ“. Koллекционер nr 30 (1995, Moskva, lk 36)

Viis aastat hiljem jõuti ka elanikkonna teavitamiseni. Valitsuse Teatajas 2.12.1889 avaldati siseasjade ministri korraldus: „Kui korrespondentsi hulgas avastatakse juba kasutatud ja mittekehtivaid marke, siis niisuguseid arvesse ei võeta ja lisatakse margi kõrvale „O“ tempel.“ Korraldus avaldati ka 1909. ja 1917. aasta postimääruses, kuid vaatamata sellele sattus kuni 1917. aasta lõpuni kollektsionääride kätte lõigatud margiga ümbriku lõigendeid ilma templita „0“ ja „Juurdemaks“. Juurdemaksu tasus kirja saaja. Need kirjad, mis läbisid posti enne juurdemaksu sisseviimist kogu maal, maksis kinni postiametnik trahvina postieeskirjade rikkumise eest.

Pooleks lõigatud margiga kirju või lõigendeid on säilinud väga vähe.

Kohalik trükitöö, 28.03.1890, Dorpat. Kohaliku trükitöö tariif (1889–1917) oli 1 kopikas, vastava nominaaliga margi puudumisel on lõigendil 2 kopikat. Mark on pooleks lõigatud. Erakogu

Micheli kataloog 2000/2001, lk 1000: 40 H Halbierung (in Dorpt verwendet)

1-kopikalise margi puudumisel Dorpati 2. postkontoris (Liivimaa kubermang) on kasutatud linnasisese kirja saatmisel pooleks lõigatud 2-kopikalist marki (Н. Ф. Мандровский „Специализированный каталог государственных почтовых знаков России“, 2019, Moskva, lk 88)

Kaminski toob välja, et välismaa kirjanduses on avaldatud teateid poolikute markide kasutamisest Revelis. Kirjadele pandi pooleks lõigatud 7-kopikalisi marke (aprillis 1909). Sel perioodil ei olnud Reveli postkontorites piisavalt 3-kopikalisi marke kohalike kirjade saatmiseks. Postmeister võttis siis riski ja andis postkontoritele omal vastutusel korralduse, et marke võib pooleks lõigata. Kas postmeistri korraldus oli kooskõlastatud Riia postiringkonna ülemaga, mille alla Reval tolal kuulus või Peterburi Posti ja Telegraafi peavalitsusega, see pole teada. Võib ainult oletada, et niisugusele palvekirjale oleks Riiast või Peterburist eitav vastus saadud.

Kirjandus:

Северная пчела“, nr 9, 1858

Koллекционер“ nr 30 (Moskva). Русские марки разрезанные пополам“, 1995 

Н. Ф. Мандровский „Специализированный каталог государственных почтовых знаков России“, 2019, Moskva.

Micheli kataloog 2000/2001

Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986

Lisa kommentaar