Ruhnu – eraldatud maailma eripärad

Ehti Järv, uurimisassistent

Nädalapäevad tagasi said ERMi loengusaalis kokku ruhnlased, Ruhnu-uurijad ja muidu Ruhnust huvitatud inimesed. Näituse „Ruhnu – eraldatud maailm“ täienduseks korraldatud seminaripäev avas teemasid, mis näitusele ei mahtunud, kuid on selle eraldatud maalapi ja seal elavate inimeste mõistmiseks siiski olulised. Lisaks sai loodud virtuaalsild Tartu ja Ruhnu vahele. Ruhnus olid kohalikud koondunud rahvamajja suure ekraani ette, et kuulda, mida ülikoolilinnas nende kodusaarest räägitakse.

Teen seminaripäevast kokkuvõtte neile, kes kohale tulla ei saanud. Sissekande lõpuosas on välja toodud mõned mõtted vestlusringist, kus arutati ruhnlaseks olemise üle. Saare kõige suuremate eripäradena jäid kõlama geograafiline, kultuuriline ja sotsiaalne eraldatus, aga ka saareinimeste tihe ja vahel heitlik side loodusega. Küsiti, kuidas peaks kaasaja ruhnlane suhtuma Ruhnu-rootsi vanasse kultuuri. Aga lugege edasi ise.

1Seminaripäeval osalejad siin- ja sealpool ekraani. Foto: Nele Tammeaid

Päeva alustas endine Ruhnu muuseumi juhataja Märt Kapsta, kes tutvustus saart ning andis põgusa ülevaate rannarootsi kultuurist, mida Ruhnus on praegu võimalik kohata nii muuseumi ekspositsioonina kui ka elanike kodudes. Rannarootslaste kultuuripärandi teemaga jätkasid ka järgnevad ettekanded. Näituse üks kuraator, ERMi teadur Piret Õunapuu andis ülevaate Ruhnu esemelisest vanavarast ERMi kogudes. Piret meenutab: „1983. aasta välitööd on eriliselt meelde jäänud. Veel enne äraminekut viimasel õhtul läksime Katrin Kollomi juurde Bullersi tallu. Temaga jagasime siis tanusid nii, et üks jäi talle ja teise andis Etnograafiamuuseumile. Lõpuks tõime niimoodi muuseumi kogudesse 25 tanu. Üldse kogusime rekordiliselt palju Ruhnu esemeid nendel välitöödelt, lausa nii palju, et esemeid tuli mandrile transportida kartulikottides! Muuhulgas leidsime Katrini aidast ka selle koolitahvli, millel on peal aukartust äratav aastaarv – 1782.“ Muide, see koolitahvel saab ERMi uuel püsinäitusel auväärse koha.

2

Ruhnust pärit koolitahvel (ERM A 699: 2)

Näitus „Ruhnu – eraldatud maailm“ sündis tänu sellele kapile. Kristjan Bachman, kapi restauraator ja näituse teine kuraator paotas kapiuksi ning rääkis sellest, mida näitusekülastaja ei näe – ta andis ülevaate kapi restaureerimisprotsessist. Saime teada, et kapi vanust ei ole võimalik dateerida, kuna kapp on arvatavasti valmistatud merest saadud puitmaterjalist. Uhke on see kapp küll, värviline ja hoopis teistsugune, kui eestlane on oma talumajades harjunud nägema. Pole ka ime, rootslastest meistrimehed said mõjutusi hoopis teistelt rahvastelt kui eesti meistrimehed.

3

Kristjan Bachman näituse avamisel 2012. Foto: Anu Ansu

Kui olid selgeks tehtud Ruhnu eelmiste asukate, rootslaste kultuuri silmapaistvamad küljed, liikus inimgeograaf Taavi Pae hoopis teisele teemale, pidades ettekande etnonüümidest. Kas teate, mis kandi rahvas nimetab end junnlasteks?* Aga Ruhnu või Runö tähenduste kohta jäi kahjuks selgitus allikate puudumise tõttu saamata.

ERMi uurimisassistent ja Ruhnu-uurija Ehti Järv aga pööras pilgu tänapäeva, küsides, kas eraldatust on võimalik ka kuidagi ületada. Selgus, et internetis tegutsevad ruhnlased aktiivselt, näiteks peetakse ühiselt blogi www.ruhnlane.blogspot.com . See on võimalus midagi ühiselt luua ning sel moel kohalikus elus kaasa rääkida ning muu maailmaga suhelda.

4

Turist läpakaga turismitalu hoovil. Foto: Ehti Järv, 2011

Seminaripäeva lõpuks said kõik osalejad sõna ruhnlase Ave Viirma ohjatud vestlusringis „Identiteet Ruhnus, selle kujunemine ja tunnetus“. Ühiselt otsiti vastuseid, milline see ruhnlane ikkagi on ja kuidas praegu Ruhnus elavad inimesed vanasse ruhnurootslaste kultuuripärandisse suhtuvad.

Ave Viirma: Ruhnus elatakse maaelu, natuke võib-olla ka alevielule sarnast elu. Aga mille poolest erineb ruhnlane teistest maakohtades elavatest inimestest?

5Kihnu-Ruhnu mängudel olid Ruhnu võistkonnal ning poolehoidjatel seljas ühised särgid. Foto: Ehti Järv, 2012

Piret Õunapuu: Ma arvan, et eriliseks teeb Ruhnu see, mis on pandud ka näituse pealkirjaks – eraldatus. Suvel tehtud intervjuude käigus küsisime inimestelt muuhulgas ka seda, milles see eraldatus seisneb. Üks konkreetne vastus sellele kõlas umbes nii: „Kui ma tahan minna välisreisile, siis ma pean sõitma umbes nädal aega varem mandrile sellepärast, et ma ei saa riskida, sest transpordiühendus mandriga võib ootamatult katkeda“.

Helleka Koppel: Mina arvan, et eriline on ka see, et neid inimesi, kes saavad öelda, et neil on tegelikult juured Ruhnus, on päris vähe ja need on valdavalt just noored inimesed. Kuid Eesti maakohtadesse on jäänud elama palju just vanemaealised, kes seda kohaidentiteeti kannavad ja kellel on juured seal, kus nad elavad.

Ehti Järv: Välitöödel Ruhnus oleme ka meie inimestelt küsinud, mille poolest ruhnlane teistmoodi on. Näiteks arvati, et kuna enamik inimesi on Ruhnu kolinud alates nõukogude ajast, siis on paljud uued asukad endaga kaasa toonud ka linnaliku mentaliteedi. Ruhnlased võib-olla ei olegi päris maainimesed, nad on tulnud Ruhnu mandrilt linnadest ja nad on hoopis teistsuguse maailmavaatega kui mandril külades elavad inimesed.

Ave Viirma: Ruhnlased austavad loodust ja paljud on kolinud sinna, et olla metsiku looduse keskel. Mida tähendab, Märt, sinu jaoks loodus Ruhnus?

6                  

Ruhnu mustikamets. Foto: Ehti Järv, 2012

Märt Kapsta: Ruhnus on väga ilus loodus, esindatud on praktiliselt kõik Eesti pinnavormid. Saarel on nii soisemaid alasid, männimetsa, liivaluiteid ja saaremaalikke vaateid kadakates karjamaadega. Lähed ja istud mere ääres kivi peale, mängid suupilli või kitarri ja see on natuke teistmoodi kui kusagil mujal.

Ave Viirma: Aga Ruhnus olles saab selgeks ka see, et inimene on loodusest sõltuv. Loodus muutub aukartust äratavaks siis, kui sa tahad näiteks sõita eksamile Tartusse või minna arstile, aga ei saa, sest lennuk lihtsalt ei tule. Minu meelest Ruhnus tekib selline kübemekese tunne, et maailm ei keerle minu ümber ja kõik ei sõltu minu soovidest. Ruhnus elades peab arvestama, et loodus võib minu plaanidele vahele tulla. Minu meelest see on üks suur asi, mis eraldab mandriinimest ruhnlasest.

7

Uus laev Runö randub Ringsu sadamasse. Foto: Ehti Järv, 2012

Ave Viirma: Me oleme siin täna peaaegu terve päev rääkinud sellest vanast Ruhnu kultuurist, mille kandjad emigreerusid II maailmasõja ajal oma isamaale Rootsi. Nüüd on 70 ja enamgi aastat seal elanud hoopis teistsugune elanikkond. Kuidas tunneb praegune ruhnlane oma igapäevases elus seda kultuuripärandit ja kuidas see mõjutab tema elu? Siin vestlusringis on meil kaks Ruhnust pärit noort inimest, Liise ja Joosep, kuidas on teie eluga seotud see Ruhnu vana kultuur?

Joosep Lauk: Ütlen ausalt, et seda kultuuri ma eriti ei tunne.

Ave Viirma: Aga mis tunne on siis, kui paned selga Ruhnu vesti? See on Ruhnu-rootsi rahvarõivakomplekti kuuluv vest, mida kandsid nii naised kui mehed. Viimastel aastatel on ruhnlastel saanud tavaks pidulikumatel saare üritustel kanda neid triibulisi veste, mis on justkui kummardus praeguste elanike poolt vanale kultuurile.

8Kihnu-Ruhnu mängude autasustamisel on Ruhnu vestid kollased T-särgid välja vahetanud. Foto: Ehti Järv, 2012

Joosep Lauk: Ruhnu vesti panen vahel tõesti selga, mõtlesin isegi 9. klassi lõpetada Ruhnu vestiga, aga kahjuks jäi väikseks. Ruhnu vesti on mõnus selga panna, selline soe tunne tuleb sisse: tead, et oled Ruhnus ja paned Ruhnu vesti selga. Kannaks lausa iga päev, aga see on rohkem pidulik riietus.

Piret Õunapuu: See oli ühe kultuuri traagiline lõpp ja seda ei saa mitte mingit moodi tagasi. See oli väga ilusti öeldud, et vesti kandmine on kummardus sellele kunagisele kultuurile. Aga praegused ruhnlased ja kõik, kes seal pärast sõda on olnud, ei saagi tunda seotust selle Rootsi rahvaga, kes Ruhnus kunagi elas. Side saab tekkida ikka vaid saare endaga.

Ka ERMis veel viimaseid päevi lahti olev näitus on kummardus vanale kultuurile ja austusavaldus tänastele ruhnlastele.

9Muuseumitund näitusel. Foto: Ehti Järv, 2013

*junnlasteks nimetab end Mihkli kihelkonna kandi rahvas.

2 thoughts on “Ruhnu – eraldatud maailma eripärad

  1. Marianne Blomqvist arvab mitmele allikale toetudes, et Ruhnu nimi tuleb mittegermaani sõnast, on mugandunud Ruhnu murrakusse ja tähendab läti- või liivikeelselt hülgesaart. (Eesti kohanimeraamatu käsikiri)

    • Ettekande pidaja toetus Hurda materjalidele, kus Ruhnut puudutatud ei olnud, seetõttu jäi nime tähendusest selgus saamata.

Lisa kommentaar