Aivi Ross, täiskasvanuhariduse koordinaator
Fotod: Arp Karm
Süüria on uudistes iga päev. Enamasti on neil uudistel mõru maik. Kuid selles pole süüdi süüria köök. Vaatamata uudistevoole, teame uskumatult vähe rikka ajalooga piirkonna hetkeolukorrast ja inimestest, veel vähem süüria toidukultuurist. Kuidas teile maitseb falafel? Aga sfiha või kobee? Pole kuulnudki?
Süüria kööki iseloomustades kasutatakse sarnasuste ja erinevuste mõtestamiseks mõistet Levant (tõus, päikesetõus). Ajalooliselt haarab see piirkond Vahemere idakalda ehk nüüdse Iisraeli, Palestiina, Liibanoni ja Süüria alasid, mis on omakorda kulinaarselt tihedalt seotud naabrite Jordaania, Küprose, Türgi ja Iraagiga. Levanti köögist leiab peale kebabi ja hummuse ka tabbouleh’, labneh’, fattoush’i ja mujaddara, manakish’i, pitaleiva ja palju muud. Naabrid on aastatuhandete jooksul üksteist vastastikku mõjutanud, olgu siis vabatahtlikult või sunniviisil, kuuludes kord Pärsia, kord Ottomani impeeriumi koosseisu.
Eesti Rahva Muuseumi kokkadel ja gurmaanidel avanes täna võimalus tundma õppida ühe perekonna lugu, süüria kööki piiluda ja oma maitsemeeli paitada. Nimelt oli ERMi kohvikul Pööriöö ja restoranil Pööripäev külas kokk Nermiin, kes koos abikaasa Mohammedi ja peresõbra Ahmadiga on Tallinnas käima lükanud ettevõtte Süüria Maitsed.
Nermiin on süürlanna Aleppost, tema abikaasa Mohammed Hanafi on palestiina päritolu. Nad elavad Eestis kolmandat aastat koos oma kolme lapse – Ahmadi, Faiezi ja Mahmoudiga. Kui Süürias puhkes sõda, põgenesid nad esialgu Liibanoni. Kuna väike Liibanon pidi korraga hakkama saama väga suure hulga põgenikega, ei olnud seal võimalik anda lastele haridust ega leida tööd. Tuli liikuda edasi. Mohammed saabus Euroopasse Venemaa poolt, pärast Eesti piiri ületamist veetis ta kaks kuud Harku kinnipidamiskeskuses ja seejärel 10 kuud Vao pagulaskeskuses. Seejärel saabusid taasühinemise programmi abil Eestisse ka Nermiin ja lapsed.
Nüüdseks on pere Tallinnas kodu loonud, lapsed käivad koolis ja räägivad eesti keelt. Nermiin töötas kodumaal pagariäris ja sealt pärinevad tema suurepärased küpsetamisoskused. Süüria Maitsed on korraldanud toitlustust maailmaharidust edendava MTÜ Mondo üritustel ja on alati pakkunud häid maitseelamusi. Septembris osaleti Tartu tänavatoidufestivalil.
Nermiini ja Mohammedi pere lugu on vahendanud ka meedia. Eilne Aktuaalne Kaamera kajastas juba teist korda Nermiini pere kohanemist Eestiga. Kaamera oli tabanud pere hulgilaos, tänase Tartus kokkamise tarvis sisseoste tegemas. Väikese loo avaldas ka Õhtuleht, milles olev video võimaldab veenduda 14-aastase Ahmadi suurepärases eesti keele oskuses.
Muuseumi kokkade ja Nermiini meeskonna koostöös valmis eksootiline menüü heategevusürituse „Hoolin haridusest“ külalistele. Degusteerimine kujunes meeleolukaks.
Taavi, Pööriöö kokk: „Toit maitses suurepäraselt! Põnevad ja uudsed lõhnad ning maitsekooslused, mida Eestist raske leida, pakkusid elamuse.“
Arp, fotograaf: „Olen sõnatu. Miskipärast eeldasin üpris vürtsikaid toite, aga kõik oli üllatuslikult mahe, kuid idamaiste nootidega.“
Kaari, hariduskeskuse juhataja: „Vaimusilmas valmistusin maitsma väikseid suupisteid, kuid see, mis ees ootas, oli rikkalik ja värvikirev laud süüria roogadega. Kikerherne falafelid, mis mu tavaliselt külmaks jätavad, üllatasid pehme sisu ja krõbeda koorikuga. Magusad roosiveega maitsestatud pistaatsia ning india pähkliga baklavad olid maitseelamuse kirss tordil.“
Ülle, koguhoidja: „Nautisin falafeli, kikerhernekotletti. Olin neist üsna palju kuulnud, aga mitte söönud. Tuleb menüüsse võtta! Sain julgust ka ise lõpuks ometi baklavategu ette võtta.“
Tuuli, peatoimetaja: „Suurepärane toiduelamus. Eredamad palad minu jaoks: mahe kuldne läätsesupp pirukatega ja jõuline maitserikas toorsalat falafelide kõrvale.“
Reet, produtsent: „Veendunud lihasööjana nautisin ometi just taimset falafeli.“
Maarika, kultuuriprogrammide korraldaja: „Värske salat mündiga, mida ergastab sidrun, on täiesti uus avastus minu jaoks.“
Anti, muuseumiõpetaja: „Riis kardemoni ja muude salapäraste lisanditega tõi jõulutunde.“
Eriti kuumaks läheb ERMi köögis aga 25. novembril, kui Nermiini juhtimisel valmistatakse ette ja kaetakse pidulaud enam kui sajale külalisele. Siis on kõigil huvilistel võimalus Süüria maitsetest osa saada Mondo 10. sünnipäeva heategevusõhtul. Heategevusõhtu on täis huvitavaid mõtteid, põnevaid roogi, eksootilisi rütme ning sõbralikke kohtumisi. Heategijatele on tasuta avatud kõik muuseumi näitused. Õhtusöögi tulu suunavad ERM ja Mondo maailmaharidusprojektide ja eesti paljulapseliste perede hariduse toetamisse. On väga liigutav ja märkimisväärne, et pagulaspere panustab oma tegevusega ka eesti laste haridusse!
Pääsme põnevale õhtusöögile saab lunastada ka Piletilevist või Piletimaailmast:
Pidi ju ikka EESTI Rahva Muuseum olema, kuhu jäävad eesti maitsed?
Eesti maitsed on meil igal päeval olemas, just sõime võrratuid mulgikapsaid. Vahel harva võib ju eksootilisi asju ka pakkuda.
Eesti maitsed on muuseumis igapäevaselt olemas ja muuseumis tegeldakse ka meie oma toidukultuuri uurimise ja vahendamisega. Muuseum säilitab vana, kuid on alati avatud kõigele uuele, just nii nagu ka eesti köök on alati olnud. 25. novembri õhtusöögil me proovime ja imestame, mida kõike heast eesti toorainest veel teha annab. Ja sellel õhtul ei joo me tammetõru kohvi, vaid õiglase kaubanduse oma ning naudime vahelduseks kaerakilele õiglase kaubanduse šokolaadist valmistatud torti.
Tere!
Teie artiklis on faktivigu. Ahmad on 13-aastane ja Fayez -nii kirjutatakse keskmise venna nime. Tunnen peret. Eriti pere vanem poeg on väga andekas, lühikese ajaga õppis eesti keele ära ja juba õpib kooli vene keelt 🙂 Poiste õppeedukus on suurepärane.