Kalanahast ülekuubede pakendamine

Eve Kasearu, kogude hooldustalituse juhataja 2017/18. aasta sügis-talvel niisutas ja sirutas meie endine konservaator-metoodik Ülle Vahar kaks kalanahast ülekuube (tegelikult küll katkendid): C19:4 ja C19:5. Et suur töö nurja ei läheks ning museaalide seisukord ei halveneks, tuli esemed korralikult pakendada. Üksjagu peamurdmist oli selle üle, kuidas asju mitte liiga keeruliselt pakendada (mis võib teinekord museaali…

Tallinna Toomkiriku vappepitaaf

Egle Mikko, konservaator Enne ja pärast konserveerimist Selle aasta jaanuaris sõitis Tallinna Toomkirikust konservaatori Karl-Erik Hiiemaa lauale üks huvitav vappepitaaf. Kujutasin enda silme ees juba ette suurt ja laiuvat puidu nikerdustega vappi, milliste poolest Tallinna Toomkirik ka tuntud on, aga kui ma seda Karli töölaual esimest korda uudistama läksin, oli minu imestuseks vappepitaaf kingakarbi suurune,…

Külalise sissevaade: nädal ERMi konserveerimisosakonnas | Guest post: Reflections on a Week in ERM’s Conservation Department

*** English below *** Vincent Dion, (külalis)konservaator Vastavalt kokkuleppele Eesti Rahvusarhiiviga, kus viibisin seoses praktika ja uurimistööga, olen ma väga tänulik, et mul avanes võimalus veeta nädal Eesti Rahva Muuseumi moodsas konserveerimisosakonnas ja kaasa lüüa sealsete konservaatorite tegevustes. Enne minu sissevaate juurde asumist oleks paslik natuke lähemalt rääkida endast ja kontekstist, kus praegu Eestis viibin.…

Võitlus tuuleveskitega – taaskasutuse ja disainiga plastikprügi vastu

Karoliine Korol, konservaator Minu ametinimetus „plastikute konservaator“ ja suurmissioon kirjutada plastikute säilitamisest paks raamat on nii mõnegi inimese suunanud mõtte juurde, et mispärast neid igavesti säilivaid materjale konserveerima peab? Segaduseloori alt võib isegi paista pisikene pahameel, justkui oleksin „kurjategija“ ehk plastikreostuse pooldaja. Et kas ma siis ei mõista, kui palju halba plastik loodusele teeb, ning…

“Tihvini jumalaema” ikooni uuringud, teine osa. Ikooni konserveerimine

Egle Mikko, Tartu Kõrgema Kunstikooli vilistlane Kui eelmises loos (https://blog.erm.ee/?p=10619) võidutses jutt, siis siin annan konserveerimistöö käiku edasi fotodega, et saaksite nautida seda imelist ikooni. Nagu mainitud, oli eesmärgiks ikoon konserveerida ja tagada selle säilimine, mis oli omakorda määrav konserveerimiskontseptsiooni paikapanekul. Eeldades, et ikoon paikneb edaspidi kontrollitud keskkonnas, lähtusin konserveerimisel minimaalse sekkumise põhimõttest. Seega tegin…

“Tihvini jumalaema” ikooni uuringud, esimene osa

Egle Mikko, Tartu Kõrgema Kunstikooli vilistlane Paljudele tuleb tuttav ette koletu uudislugu 2016. aasta mais toimunud Piirissaare palvela põlengust. Põleng oli tõeline katastroof Eesti vanausuliste kultuuri jaoks. Tugevalt said kahjustada palvemajas olnud kultuurimälestised, neist kaheksa hävis täielikult. Kannatada sai ka 23 ikoonimaali, mis toodi 2016. aasta oktoobris Piirissaare kunstimälestiste avariitööde seminarile. Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengina…

Ruhnu pulmakrooni konserveerimine

Tekst ja fotod: Silli Peedosk, konservaator 1936. aastal võttis Eesti Rahva Muuseum vastu Eesti Kunstimuuseumi kogudest pärineva Ruhnu pulmakrooni (A426:4201). Tegemist on paberlaternat meenutava esemega, mille pinda kaunistab noaga lõigatud ornament ja kiri ,,Marta Johan 1863“. Pulmakroon enne konserveerimist Pulmakroon enne konserveerimist Pulmakroon enne konserveerimist Selliseid pulmakroone Eestis teadaolevalt rohkem pole ja andmed nende kohta…

Konservaatori roll rahvarõivanäituse valmimisel

Janika Turu, konservaator Teatavasti valmivad näitused mitmete inimeste koostöös, mistõttu võib ühe rõivanäituse valmistamist vaadelda ja tõlgendada erinevatest lähtekohtadest. Tavaliselt ja tõenäoliselt ka minimaalselt kuulub näitusemeeskonda vähemalt 4-5 inimest. Sagides ringi ühise näituse nimel ilmneb, et osalised näevad ja suhtuvad esemetesse mõnikord hoopis erinevalt. Teaduritele on olulisem esemes sisalduva info, ajaloo, valmistus- ja kasutusviiside väljatoomine.…

Siseelunditest esemed Eesti Rahva Muuseumi kogus

Tekst: Tuuli Jõesaar, TKK nahakonserveerimise eriala vilistlane Möödunud sügisel lõputööle teemat valides, ei osanud ma uneski näha, et selle teemaks saavad siseelunditest – täpsemalt enamasti hülgesoolikatest – tehtud esemed. Tõsi, see käbi ei kukkunud minu esialgsest teemavalikust väga kaugele. Terve sügissemestri olin surmkindel, et minu lõputööna valmib koduse nahaparkali käsiraamat. Jaanuariks oli selge, et seda…

Hospital de Bonecas

Tekst ja fotod: Kristiina Piirisild, konserveerimisosakonna juhataja Ilusal augustikuupäeval Lissabonis puhates jäi reisiraamatut uurides näpp peale kesklinnas asuvale nukkude haiglale Hospital de Bonecas. Nimi oli intrigeeriv ja ilma pikema mõtlemiseta võtsin vastu otsuse säärast asutust külastada. Hospital de Bonecas (eesti k nukkude haigla) asub Lissaboni südames Praça da Figueira platsi ääres Portugalile iseloomulikus pombalin’i stiilis…