Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur Museaale võib võrrelda pusletükkidega, mida omavahel õigesti kokku sobitades tekib tervik – lugu. Läbi informatsiooni, mida kannavad muuseumis hoitavad esemed, fotod ja arhivaalid, rullub täna lahti sajanditagune pusle-lugu ühe auväärse sepa elust ja tööst. Juhan (Johan) Michelson sündis 1860. a. (vkj.) suures Michelsonide perekonnas Käspre talus, Soosaare vallas, Kolga-Jaani…
Age Raudsepp, koguhoidja, ja Siret Saar, koguhoidja „Ma tulen umbes kell kolm või kell neli või kell viis, aga mitte üks minut enne kuut,“ oli Karlsson öelnud. /…/ „Igal juhul mitte hiljem kui kell seitse,“ oli Karlsson vastanud. „Aga vaevalt enne kaheksat. Igatahes pane tähele umbes kell üheksa, umbes, siis läheb lahti!“ Sümboolne määratlus „umbes“…
Siret Saar, koguhoidja Eesti Rahva Muuseumi kogudes on palju huvitavaid kohvreid nii visuaalsest aspektist kui ka legendist lähtuvalt. Sageli sisaldavad juba ainuüksi oma nimetuses väga tugevat informatsiooni – näiteks kohver-kannel, kohver-kirjutusmasin, rändrätsepakohver, soldatikohver, kohver-riidekapp, kalalkäigukohver, meremehekohver, reisikohver, saunakäigukohver jne. Kohver määratleb inimesi-tegevusi, samas on ka teeloleku, põgenemise, naasmise sümbol. Kohver on märk tänapäeva rändurist ja…
Tekst: Grete Kärmas, tehnik Pildivalik: Nele Tammeaid, fotograaf ERM Fk 2953:2652 2010. aasta sügisel jõudis Eesti Rahva Muuseumisse salapäraseid teid pidi kastitäite viisi endise jalatsivabriku Kommunaar materjale ja ajaloohõngulist toodangut. Rikastusid nii muuseumi esemekogu kui ka arhiiv- ja fotokogu. Kui jalatsipaarid monoliidiks lugeda, võeti esemekogusse vastu 444 eset, arhiivkogusse 212 säilikut ning fotokogusse 3035 fotot…
Ülle Jukk, kirglik toidublogija (http://peenrarott.blogspot.com/) ja toidukultuuri ajaloo huviline Nii ütles Linda Petti oma 1993. aastal ilmunud „Perenaise leksikonis“. Vaadates autori nime raamatukaanelt, ei mõtle me kuigi tihti, kes ta oli, kuidas ta kirjutas. Kui autor on lugejaga kaasaegne, siis on enamasti kasvõi pisukenegi ettekujutus olemas, kuid inimeste puhul, keda meie seas enam pole, naudime…
Siret Saar, koguhoidja Eesti rannakülades on ehitatud erilisi laevu – norilaevu, nendega käidi kaemas karile jooksnud või tormi tõttu randunud laevu. Noridega mindi avariile külje alla ja hakati laadungit maale vinnama, kui laadung maal, võis laev kõrgemale kerkida ja karilt vabaneda. Enamasti aga ei olnud õnne vabaks saada ja siis raiuti kõik kõlbulik (mastid, vaiad,…
Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur Rahvasuu räägib, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Aga kui pildil on lisaks asjadele ka sõnad? Kas siis ütleb see pilt rohkem kui kümmetuhat sõna? Kindel see! Lisaks hakkab veel suu vett jooksma. Eesti omaaegse kokanduse suurkuju Linda Petti (1918–2000) arhiivimaterjalide hulgas, mida ERMi arhiivis hoitakse, on…
Nele Tammeaid, fotograaf Fotolaboris käib tihe liinitöö, et kogu Eesti Rahva Muuseumi hõbedakogu üles pildistada. Siin mõned minu isiklikud lemmikud senisest:ERM A 712:11ERM A 864:69ERM A 909:120ERM A 678:8
Nele Tammeaid, fotograaf Mõned nädalad tagasi alustasime fotolaboris projektiga, mille eesmärk on üles pildistada Eesti Rahva Muuseumi hõbedakogu. Eks ikka selleks, et inimestele lähemale tuua seda, mida me siin seitsme luku taga hoiame. Pildil on legendaarne Tartu raekoja hõbedast mudel (ERM D 10:12). Uuri lähemalt Eesti muuseumide veebiväravast.
Siret Saar, koguhoidja Mäletan, kui mulle ERMi tööle asudes hoidlate tutvustust tehti, siis üks esemetest, mis mind oma suuruse (üldpikkus 2,5 m ja kõrgus 1,5 m) ja soliidsusega lummas, oli voorimehetroska. Voorimehed ja hobusõidukid on jäänud minevikku, tõldsepaametit enam ei tunta ning hobusõidukeid asendavad mootorveokid, kutsarite asemel on takso- ja bussijuhid. Voorimehed on ajalukku kirjutanud…