Siret Saar, koguhoidja Koguhoidja üks ülesandeid on info sisestamine muuseumide infosüsteemi MuIS, andmete süstematiseerimine ja ühtlustamine. Vahel võib tunduda, et selline pea- ja korjamisraamatupõhine sisestamine on rutiinne ja tüütu (ausalt, vahel on ka), aga sellega kaasneb peaaegu alati midagi toredat. Pööraselt põnevaid legende muidugi iga päev ette ei sattu, kuid ootamatud sõnad, seosed, väljendid pakuvad…
Tiit Sibul, näituste korraldaja Mäletan räägitavat, et omal ajal olla ERMi kogudes olnud selline ese nagu kohupiimast hobune. Jah, just, kohupiimast hobune. Ega ma vist polekski sellele inimesele, kes mulle kõik algusest lõpuni ära seletab, et mis ja milleks see kohupiimast hobune täpselt oli, kuigi tänulik. See uus infokiht ilmselt mõjuks võimalikele kujutluspiltidele sellest nähtusest…
Tekst: Silli Peedosk, konservaator Fotod: Berta Vosman, Arp Karm Vaevatud ja räsitud töid oma laual vaadates tekib konservaatoril sageli soov teada saada, mis elu antud ese või objekt elanud on – milliste inimestega kokku puutunud, millistes kohtades olnud, mida näinud ning kogenud. Nii on see ka hetkel konserveerimislaboris töös oleva kaardiga. Tegemist on kaardiga aastast…
Tiit Sibul, näituste korraldaja 1912. aasta vanavara kogumisretkel Setomaale pani Edgar Eisenschmidt oma päevikusse kirja kõige muu hulgas ka mõned tähelepanuväärsed read naiste vanema rõivastuse kohta. Olohkuva külas kõneles perenaine Issaki Palaga (Пелагия Исаакова) talle järgmist: „Wanast köedeti kõrik ümbre perse ja sõs mindi gulänije pääle. Jõhwine sõgel köideti perse pääle pussu kinnipidamise jaoks –…
Tiina Tael, peaarhivaar Gustav Ränk ja Johannes Võerahansu Kihelkonna rannikul. Foto: Gustav Ränk, 1935. ERM Fk 725:198 Tänavu talvel möödub kahel Eesti kultuurilukku kuuluval mehel sünnist 115 aastat: kunstnik Johannes Võerahansul (28.01.1902 – 17.10.1980) ja etnoloog Gustav Rängal (18.02.1902 – 5.04.1998). Mis neid mehi ühendab? Saaremaa päritolu Gustav Ränk oli kodusaarel etnograafilistel välitöödel käinud varemgi,…
Heli Laanekask Minu isa Bruno Vesterberg (1928–1995) on pärit Tallinnast, Nõmmelt. Musikaalne ja kunstiandeline poiss õppis Nõmme algkoolis ja progümnaasiumis ning Tallinna 10. keskkoolis (endine ja praegune Nõmme gümnaasium). Esimene sissekanne tööraamatus on 1948. aasta 1. septembrist, kui ta on tööle võetud mehaanikatööstusesse „Helios“ õpilasena. Edasi töötas ta samas lukksepana, 1950. aastast aga oli Nõukogude…
Siret Saar, koguhoidja Vaatasin hiljuti üle Monty Pythoni filmi „Elu mõte“, kus üks osa oli ka sündimisest. Sünnitaja: „Mida ma tegema pean?“ Arst: „Teie ei tee midagi. Te pole selleks piisavalt kvalifitseeritud.“ Pinnnnn! Võluv konkreetsus tekitas uudishimu sellele teemale lisa leida. Milline on inimese suhe sündi, uue elu algusesse? Heaks allikaks on siin korrespondentide vastused…
Tiina Tael, peaarhivaar Selle aasta võistlusteema „Kolimine“ tõi koos kirjapandud mälestustega muuseumisse ka ühe eseme. Kaaskirja lugedes selgus, et tegemist on soolaleivakingitusega Eesti Rahva Muuseumile uude majja kolimise puhul. Vaip. ERM A 1031:141. Vaiba valmistas ERMi kirjasaatja Helgi Täht (s 1934) Tallinnast, kes ütles, et ta lõpetas tikkimise alles juulikuus. Nii et tegemist on tõepoolest…
Tiit Sibul, näituste korraldaja „Maha riided!”, „3 tundi „Eedeni aias””, „Miks peame käima alasti” – need ja teised 30ndatel pisteliselt ilmunud artiklid ajaleheveergudel tutvustasid eestlastele meie kohalikku nudismikultuuri ja rajasid teed ning tekitasid isu vastava eriväljaande järele, kus kõik asjassepuutuv eksplitsiitselt kirjas oleks. 1934 ilmubki trükist „Tõde alastikultuurist” (Differt, Erich D., Ringraadio, 1934. Tallinn: Ühiselu).…
Tekst: Sigrid Solnik, TÜ etnoloogiamagister Pean tunnistama, et Aliise Moora on oma raamatuga „Eesti talurahva vanem toit“minusse sügava jälje jätnud. Esiteks sellepärast, et ta on toidu-uurijana Eestis teednäitav. Teiseks sellepärast, et Aliise tegi meile kristalselt selgeks, et Eesti köök on suuresti jahupuder ja kuumade kartulite peal pehmeks aurutatud soolakala, sekka natuke seapekki, kapsast ning suvisel…