Baškortostani udmurdi palvused 5. Aribaši külapalvus

Eva Toulouze, soome-ugri uuringute professor INALCO (Pariis), TÜ teadur Meie tugiisik Anna viis meid 2014. aasta suvel kokku ühe huvitava naisega Aribaši külast, Lilija Garaevaga. Lilija Garaeva juures: paremalt vasakule Anna Baidullina, Eva Toulouze ja Lilija. Eval on peas Lilija kingitud rätik. Foto: Laur Vallikivi, 11.6.2014 Lilijat kasvatas vanaema Bigineevo külast. Noorena juhtus tema elus…

Ümbernurgalugude jahil

Lauri Laanisto, ökoloog Fotod: Berta Vosman   Saami „GUOLLEBIVDI GÁLGU JA GUOVŽA“ ehk „KALAPÜÜDJA NAINE JA KARU“, filmi autor Priit Tender, kuraator Art Leete Mari „КУЗЕ ИК ӰДЫР КУМ КАЧЫЛАН КАЕН“ ehk „KUIDAS ÜKS PIIGA KOLMELE PEIULE MEHELE ANTI“, filmi autor Mattias Mälk, kuraator Svetlana Karm Mansi „ХУМУС АПĀПЩИКВЕ МАНЬНЭ ПĒРИЯӇ КВЕ НЁТЫС“ ehk „KARU…

Baškortostani udmurtide palvused 4. Nižnebaltatševo palvus 03.06.2016

Eva Toulouze, soome-ugri uuringute professor INALCO (Pariis), TÜ teadur Siiamaani olime käinud külapalvustel, mille puhul kõik külad kuulusid ühte, Vilgurti alagruppi. Nüüd läksime esimest korda teise alagrupi, Nižnebaltatševo gurt vös’ile ehk külapalvusele. See polnud aga siiski meie esimene kokkupuude Algaa ohvripappidega, sest olime nende mitmekülapalvusel käinud juba alates 2013. aastast. Just Nižnebaltatševo külast on pärit…

Kajad sinus eneses. ERMi soome-ugri püsinäitusel

Berit Petolai, muuseumikülastaja Koos esimese varatalvise lumega avanevad hommikusele uitajale maailmad, millest tal veel eelmisel õhtul aimugi polnud või mille ta on lihtsalt unustanud. Õunaaias, kus enam tükk aega pole tegutsetud (sest mahlad-siidrid-moosid on kõik pudelis ja purkides ning turvaliselt keldrikoobastesse ladustatud), on värskel lumevaibal ometi kellegi jäljed – konksjad, ümarad, teineteiste peal ja läbipõimunud,…

„Läbi vepslaste maa: 50 aastat hiljem“

Martin Beek, üliõpilane ja Fenno-Ugria Noored esimees Kui laskuda kirjanduslikesse liialdustesse, siis tol reedesel õhtupoolikul on Eesti Rahva Muuseumi Hurda saali õhk ootusärevusest paks. Rahvas siseneb saali, sealhulgas ka siinolevate ridade tagasihoidlik kirjutaja. Inimesi on kohale tulnud igasuguseid: on vanemaid, on nooremaid, sekka ka mõni äraeksinu mingilt muult ülakorrusel toimuvalt ürituselt. Loodetavasti ei ole keegi…

Baškortostani udmurtide palvused 3. Vukogurti külapalvus

Eva Toulouze, soome-ugri uuringute professor INALCO (Pariis), TÜ teadur Me polekski tegelikult saanud Vukogurti (vene k Urazgõldõ) palvuses osaleda, sest külapalvused toimuvad kõik ühel päeval, reedel ning sel reedel, 6. juunil 2014 olime Balzjuga külapalvusel. Aga meie kohalik tugisõber Anna Baidullina, Tartu ülikooli keeleteaduse doktorant, on ise Vukogurtist pärit ja elaski sellal seal. Tema tahtis,…

Keelepuu varjus

Kristi Salve, folklorist Keelepuust ei saa kuidagi mööda, kui kõnelda ERMi näitusest „Uurali kaja“. Eks oli ka soome-ugri ja uurali keelesuguluse avastamine ja uurimine aluseks nende rahvaste laiemale uurimisele. Kui jätta kõrvale teaduslik uralistika selle alusepanijate ja arendajaga, siis tuleb märkida, et keelesuguluse avastamist ja tõestamist tuleb ette ka tänapäeval – muidugi mitteakadeemiliselt. Minul on…

Vepslaste maa muutumine

Indrek Jääts, teadur Meile väga lähedast rahvast, kelle keeles kirves on kirvez, ader adr ja leib leib, ähvardab hääbumine. Kõik vepsa sõnad muidugi meie omadega nii sarnased ei ole, aga eks ole ka juba üle 1000 aasta lahus elatud. Viimase rahvaloenduse andmeil oli vepslasi alles vaid 6000. Kas meie saame nende heaks midagi teha? Mitte…

Baškortostani udmurtide palvused 2. Külapalvus – Balzjuga

Eva Toulouze,soome-ugri uuringute professor INALCO (Pariis), TÜ teadur Balzjuga külapalvus oli esimene, kus me juunis 2014 koos Liivo Niglase ja Laur Vallikiviga osalesime. Elasime esimestest välitöödest alates Balzjugas ühe väga meeldiva perenaise juures ja kohtusime seega paljude külaelanikega, naabrite ja pererahva sugulastega. Nii et me ei olnud siis enam tundmatud võõrad, vaid pigem omad inimesed.…

Baškortostani udmurtide palvused

Eva Toulouze,soome-ugri uuringute professor INALCO (Pariis), TÜ teadur Udmurdid sattusid Baškortostani erinevatel aegadel alates 17. sajandist, kui nad põgenesid tervete külade kaupa läänepoolsematest udmurdi maadest Vene võimu ja sellega kaasneva vägivaldse ristiusustamise eest. Just ristiusustamine oli neile hirmsa mälestuse jätnud, aga uuel kodumaal valitses hoopis teine religioon – islamiusk – ja moslemid jätsid omausku udmurdid…