Kristel Rattus, ERMi juhtteadur Kümme aastat tagasi, äsja Eesti Rahva Muuseumisse tööle asunud uurijana sattusin osalema rakenduslikus uurimisprojektis, mille kutsus ellu üks loodus- ja kultuuripärandi kaitseala. See kaitseala võttis tõsiselt seadusega kehtestatud ülesannet kaitsta lisaks kohalikule loodusele ka erilise rahvusliku väärtusega kultuuripärandit, kuid kaitsekorralduskava kehtestades ja seda praktiliselt ellu viima hakates lahvatas peagi vaidlus kohalike…
Janno Simm, visuaalantropoloog Kes on Aleksei Peterson, teavad museoloogid ja vanema põlve kultuuriinimesed vast une pealt. Vähem on ehk neid, kes teavad, et just Peterson oli see mees, kes muuseumis filmitegemisega alustas. Kohalik rahvas uudistamas filmivõtteid. Alnaši rajooni Kuzebajevo küla, Udmurdimaa. Habemega mees fotol vasakul on Aleksei Peterson – ERMi direktor aastail 1958-1992. Foto Priit…
Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur Aprillikuise kirja[1] saatja on noor kooliõpetaja Ernst Rosenberg (alates 1935 Ernst Raatma) Rakvere linnast. Ta sündis 1891. aastal Helmes, õppis sealses vallakoolis ja kihelkonnakoolis, omandas 1910. aastal Valmiera Õpetajate Seminaris rahvakooliõpetaja kutse. Hiljem töötas Viru-Nigula Pikaristi kihelkonnakoolis, Rakvere Eesti Haridusseltsi algkoolis ning Rakvere Õpetajate Seminaris laulmise, muusika ja…
Kristiina Piirisild, Eesti Kunstiakadeemia restaureerimise ja muinsuskaitse magistrant, mööbli konservaator Eesti Rahva Muuseumi etnograafiliste jooniste kogus on enam kui 50 000 üksikjoonist erinevatest esemetest ja ehitistest, mis on üles joonistatud kunstnike, teadurite ning kunstiüliõpilaste poolt. Tegemist on märkimisväärse arvuga, mistõttu vajabki etnograafiline joonis lähemalt tutvustamist. Aluseks olen võtnud oma magistritöös kasutatud ERMi etnograafilised joonistused rannarootslaste…
Tekst: Mariliis Vaks, konservaator Foto: Arp Karm Käesolev sissekanne käsitleb ERMi kogudesse kuuluva maalitud ehk polükroomse nn Kullamaa kapi konserveerimiseelseid (kunsti)ajaloolisi ja materjalitehnilisi uuringuid. Artikli eemärgiks on anda lühiülevaade konserveerimismeetoditest ning nende kasutamise võimalustest, esitades juhtumiuuringuna Kullamaa kapi uurimise tulemusi. Kirjalikud allikad ERMi peakataloogi andmetel ostis Eesti Rahva Muuseum Kullamaalt pärit polükroomse kapi 15…
Tekst: Lauri Laanisto Foto: Nele Tammeaid Talvevalgus (Norra 2011, rež Skule Eriksen) Karge ja karm, kaljune, merelainetest ja tuultest uhtud maatükk on küllap teinud väikese pesa igaühe unistustesse, vähemalt enne, kui odavlendude reaalsus oma räpaste liivarandadega palistatud palmisaartega selle peast on pühkinud. Sedasorti maastike ahhetamapanevaid kaadreid näeb peaaegu eranditult väga spetsiifilistes filmides. Sellistes, kus…
“Mr Coperthwaite: elu Maine’i metsades” (USA 2012, rež. Anna Grimshaw, 83 min) Tekst: Lauri Laanisto Foto: Maris Reintal William S. Coperthwaite elab juba pool sajandit üksi USA kirdeotsas, Maine’i osariigis, mitmekordses klaasseintega, puust jurtakujulises majas ja muudkui aga nikerdab – üleval korrusel saab magada ja all on avar ja valgusküllane töökoda. Ning valgust on…
Reedel, 15. märtsil avati KIWA ja Terje Toomistu kureeritud näitus “Nõukogude lillelapsed: 70ndate psühhedeelne underground”. Näituse info ja teema tutvustus on siin: hipid.eeja http://www.erm.ee/et/kylasta/Naitusemaja/Naitused/273 Fotod: Nele Tammeaid
Siret Saar, koguhoidja EKM j 153/47 M 41 Gustav Adolf Hippius „Eesti pruut“ 1852 Omaaegsetele kunstiasjatundjatele valmistasid peavalu Konstantin Pätsi kunstilised tõekspidamised – riigivanema arusaama heast eesti kunstist ei kehastanud nimelt mitte ükski Konrad Mäe või Eduard Viiralti taiestest, vaid Gustav Adolf Hippiuse (1792-1856) „Eesti pruut“. Minu jaoks on “Eesti pruut” kindlasti eesti tuntuim pulmateemaline…
Tiina Tael, peaarhivaar Postimees 28. aprill 1912 kuulutab: Sarnased üleskutsed ilmusid 1912. aasta kevadel teisteski Eesti päevalehtedes, kutsumaks kutselisi ja asjaarmastajatest päevapiltnikke jäädvustama argielu: Üleswõtted peawad algupäralist rahwa elust olema ja selle tüüpilisi külgesid karakteristiliselt tabama. Nad wõiwad rahwast tööl, pidudel, lõbutsemisel, igapäevasel talitusel jne. näidata. Nad wõiwad ka rahwa keskelt tüüpusi tuua (ka rahwariides…