Tõde alastikultuurist

Tiit Sibul, näituste korraldaja „Maha riided!”, „3 tundi „Eedeni aias””, „Miks peame käima alasti” – need ja teised 30ndatel pisteliselt  ilmunud artiklid ajaleheveergudel  tutvustasid eestlastele meie kohalikku nudismikultuuri ja rajasid teed ning tekitasid isu vastava eriväljaande järele, kus kõik asjassepuutuv eksplitsiitselt kirjas oleks. 1934 ilmubki trükist „Tõde alastikultuurist” (Differt, Erich D., Ringraadio, 1934. Tallinn: Ühiselu).…

Valu pildile ei jää – milliste valude käes vanad eestlased pidid kannatama?

Eeva-Liisa Sibul ja Eda Vallimäe, füsioterapeudid Selles blogipostituses on juttu valusündroomidest, mis võivad olla vanadel fotodel nähtavate tööasenditega seotud. Püüame seostada võimalikke kaebusi tänapäeva terminoloogia ja leevendusvõimalustega. Ka tänapäeval esineb inimestel tööst tingitud kaebusi, mis on oma olemuses alltooduga väga sarnased. Soovime toonitada, et fotode põhjal koostatud analüüs on puhas spekulatsioon ning inimkeha kohanemisvõime on…

Neli stseeni välitööpõllult

Katrin Kullo* Eelmisel suvel oli mul võimalus viibida suurepärasel seiklusel – kogudes bakalaureusetööks uurimismaterjali Euroopa linnatänavatelt. Nimelt otsustasin teada saada, mida tähendab elu tänavamuusikuna ja nii õppisin koos uurimispartner Henriga selgeks mõned laulud kastitrummile ja kitarrile ning alustasin linnapildi vaatlemist hoopis avatuma, tänavamuusiku pilguga. Juba Tartus kohtusime tänaval vaimustavate muusikutega ja hiljem Euroopas rännateski imestasin…

Adru ja sõnnik

Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseumi uue püsinäituse „Kohtumised“ juht Meil on vaja 10,5 ruutmeetrit adrut ja teist samapalju sõnnikut, et katta sellega osa Eesti Rahva Muuseumi näituse „Inimene ja keskkond“ vitriinidest. „Inimene ja keskkond“ on üks uue maja 11 üksiknäitusest, mis moodustavad kokku põhinäituse pealkirjaga „Kohtumised“. „Inimene ja keskkond“ vaatleb inimeste ja looduskeskkonna vastasmõju ja…

Taimetoit aastal 1911

Tekst: Sigrid Solnik, TÜ etnoloogiamagister Pean tunnistama, et Aliise Moora on oma raamatuga „Eesti talurahva vanem toit“minusse sügava jälje jätnud. Esiteks sellepärast, et ta on toidu-uurijana Eestis teednäitav. Teiseks sellepärast, et Aliise tegi meile kristalselt selgeks, et Eesti köök on suuresti jahupuder ja kuumade kartulite peal pehmeks aurutatud soolakala, sekka natuke seapekki, kapsast ning suvisel…

„Aga osad inimesed elavad isegi Tallinnas ja tunnevad ennast vabalt“. Vabaduse teema Eesti Rahva Muuseumi uuel peanäitusel

Karin Leivategija, uurimisassistent Eesti Rahva Muuseumi uus hoone Raadil avab külastajatele uksed juba 1. oktoobril. Minu kureerida on uue peanäituse eksponaat pealkirja all „Vabaduste lood“, mis sisaldab 80–90 filmitud intervjuuklippi Eestis elavate inimestega. Olen kahe aasta vältel käinud oma kaameraga lähemates ja kaugemates Eesti paikades, et küsida eri sotsiaalse, kultuurilise, rahvusliku, ealise jm taustaga inimestelt,…

Portreefotod

Siret Saar, koguhoidja Paljusid inimesi haarab kimbatus, kui neid pildistatakse või kui nad ennast fotolt vaatavad. Sotsiaalteoreetik ja semiootik Barthes väitis, et portreefotos on koos mitu olemist: objektiivi ees olen ma see, kelleks ma end pean; see, kelleks ma tahan, et mind peetakse; see, kelleks fotograaf mind peab, ja see, keda ta kasutab oma kunstimeisterlikkuse…

Kolimise kunst

Karin Leivategija, uurimisassistent Eesti Rahva Muuseumil on väga põnevad ajad. Meie uue maja keldrites asuvatesse koguhoidlatesse kerkib üha enam banaanikastitorne, milles ootavad lahtipakkimist hinnalised esemed. Seal laiuvad pikad hallid koridorid ja suured hoidlad, mille vahet meie kolleegid kolimispäevadel vahetpidamata edasi-tagasi liiguvad ja uusi kaste kärudelt maha laadivad, et siis liftiga üles järgmiste järele minna. Kuigi…

Osavad nagu kiviaja inimesed

Kristiina Johanson, arheoloog Me oleme harjunud mõtlema, et meil praegu kasutada olevad võimalused teevad meist osavamad inimesed – tehnika areneb ning me suudame ja oskame üha enam ja järjest lühema ajaga. Meil on kogu aeg kiire ja me usume, et ainult pidevalt end tagant kihutades on võimalik midagi saavutada. Seetõttu on aeg-ajalt värskendav oma kogu-aeg-on-kiire…

„Ilukirurgia“ restaureerimislaboris

Tekst ja fotod: Karoliine Korol, konservaator Taban ennast nii mõnigi kord mõtte juurest, et restauraatori tööd võib teisisõnu nimetada esemete arstiks. Eriti loogilisena kõlab see mänguasjade, eelkõige nukkude või loomakeste „ravimisel“.  Erialaliselt olen sellisest vaatenurgast olnud „kosmeetik“, „nahaarst“, „ortopeed“, „silmaarst“, „kirurg“ ja nüüd siis ka  „ilukirurg“. Paar kuud tagasi andsin töökaaslasele lubaduse, et päästan tema…