Pildireportaaž vanavarakogumisretkedelt II. Mälu kogumine

Tiina Tael, peaarhivaar Kui eelmises postituses sai fotode kaudu kaasa elada esemete teekonnale muuseumisse, siis seekord vaatame, kuidas materjalid arhiivi jõuavad. Läinud sajandi päevapildid kõnelevad fotode jäädvustamisest, teatmematerjali kogumisest, filmimisest ning joonistamisest. Pildistamine ja piltide kogumine: Alustame fotodest, millele eelmine kord vihjamisi osutatud sai. Nimelt kogub muuseum lisaks esemetele ka fotosid ­– nii vanu, mis ilmestavad…

Kaadritagune: Kukruse naise rõivakomplekti ülesvõtmine

Mari Tõrv (ERMi uue maja Eesti kultuuriloolise püsinäituse töögrupi liige), Jaana Ratas, Hembo Pagi Fotod: Hembo Pagi Tänane postitus on pilguheit eksponaadi – Kukruse 12. sajandi lõpu/13. sajandi alguse naine – kaadritagusesse. Seda sõna otsest mõttes, sest juttu tuleb pildistamisest. Et luua tulevasele näitusekülastajale võimalus sammhaaval kokku panna pilt sellest, kuidas Kukruse kalmistule maetud naine…

Kuu foto nr 8

Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur ERM Fk 2467:23 Kaks noormeest Haapsalu rannas 19. augustil 1931. a. Paremal väliseesti botaanik ja õpetaja Peet Kaaret. Fotograaf teadmata.

Nukk, titt ja pupe

Maris Rosenthal Eesti Rahva Muuseumi esemekogus on hoiul üheksa kaltsunukku, mis on valmistatud tõenäoliselt 20. sajandi esimestel kümnenditel. Lisaks esemekogule on nukkudest visandeid ja nende valmistamise kirjeldusi muuseumi korrespondentide vastuste arhiivis (KV) – kirjalikud vastused Griogri Kaljuvee koostatud küsimuslehtedele nr 57 Laste kasvatamisest (1958) ja nr 99 Eesti rahvapärased laste mänguasjad (1964). Kaltsunukk on riidest…

Väliseesti lastega kirju-mirju Eestit avastamas

Tekst ja fotod: Jaanika Jaanits, koostöövõrgustike koordinaator Kolmel aastal on Eesti Rahva Muuseum korraldanud lastele vanuses 10-12 aastat suvist linnalaagrit „Kirju-mirju Eesti“, mille käigus lapsed saavad tutvuda Eesti mitmekülgse ja rikkaliku kultuuripärandiga ning väljasõitudel erinevate omakultuuridega. Tõsi, enamasti toimuvad väljasõidud Lõuna-Eestis, kuna päevane laager ei võimalda lastega ette võtta pikemaid sõite. Kõigil kolmel aastal on…

Uus nägu sünnib tasapisi

Kaarel Tarand, avalike ja välissuhete juht Fotod: Arp Karm ja Anu Ansu. Logokavandid: Velvet OÜ Laupäeval, 5. juulil marssis Eesti Rahva Muuseumi fotokaamera kujuga telk-paviljonist mööda mitmekümne tuhande pealine ja silmaline üldlaulupeo rongkäik. Mõni üksik ehk võis ka tahtejõuga pea ära pöörata, kuid kõik ülejäänud, nagu ka need peo osalised, kel oli asja supikööki, nägid…

Kus lauldi ja tantsiti, sinna veri vedas muuseumi

Kaarel Tarand, avalike ja välissuhete juht Seekordse tihedusega oli Eesti Rahva Muuseum laulupidudega seotud viimati nende algaegadel. Kokku tegutses neljapäevast pühapäevani muuseumi egiidi all lauluväljakul ja tantsustaadionil 40 muuseumi töötajat ja vabatahtlikku abilist. Tööd tehti ja vaeva nähti ja ei jäänud ka armastus tulemata, rääkigu see Tammsaare, mida tahab. Kindla koha suurürituse assisteerimisel on saanud…

Kuu foto nr 7

Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur ERM Fk 1744:27 Seltskondlikul heinaniidul Kaaveres Põltsamaa kihelkonnas 7. juulil 1934. aastal. Vasakult paremale: postijaamapidaja B. Johanson, E. Kuusk, S. Rääk, L. Rääk, vallasekretär J. Korn, vallavanem A. Tiiman, J. Maurer, kaupmees A. Tamm, meier J. Kaur, K. Kuusk, L. Prits, konstaabel E. Reier, S. Johanson, A. Põder, O.…

Sõjamäng

Reet Mark, omakultuuride osakonna juhataja Fotod: Arp karm Sellel suvel mängivad Eesti muuseumid kolmandat korda muuseumide suvemängu. 2014. aasta sõjamängu idee sai alguse lõbusast naljast eelmisel suvel. Omakultuuride osakonnas käis parajasti arutelu, kuidas suvemängu huvitavamaks muuta. Tegin mitmel korral keelevääratuse, öeldes suvemängu asemel sõjamäng, ning sain heatahtlikult nöökida. Lõpuks ütles arvutitark Raigo, mis te naerate,…

Kes jaanitulele ei lähe, sellel läheb maja põlema. Fotomeenutusi jaanipäevast

Siret Saar, koguhoidja Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur Suvise pööripäeva ajal pühitseme valguse- ja suvepüha, jaanipäeva. Jaanipäeva tähistamise kombestik on läbi aegade suures osas säilinud, mõned toimingud on kadunud, mõne nüansid lisandunud või teisenenud. Jaanitule juures on ikka tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi. Varasematel aegadel kuulusid jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ning…