Tõnis Lukas, direktor Fotod: XXVI laulu- ja XIX tantsupeo esimene puudutus Tartus Raadil 2013, Nele Tammeaid Eesti Rahva Muuseumi ülesanne on küsida – kas kõik, mis eesti kultuurile oluline, on hästi hoitud? See ei tähenda, et kõik vähegi tähtis peaks olema kogutud meie seinte vahele või õue peale kokku. See tähendab, et Eesti lähiajal nähtavaima…
Siret Saar, koguhoidja 28. juulil möödub Esimese maailmasõja algusest 100 aastat. See ei ole juubel, mida tähistada, aga meeles võiks seda siiski hoida. Sattudes kokku sõdu puudutavate materjalidega, valdab mind alati ajalooline soovmõtlemine: kas oleks olnud võimalik 20. sajandi mõnda kõige vastikumat sündmust ära hoida või muuta pisut vähem eemaletõukavamaks. Esimene maailmasõda tõi kaasa bolševistliku…
Kaarel Tarand, avalike suhete juht Fotod Arp Karm ja Berta Vosman Tänavu 4. juunil ehk riigipühaks kuulutatud lipupäeval tähistab Eesti esimene, ajalooline sini-must-valge lipp oma 130. sünnipäeva. Tehniliselt sündis lipp mõnda aega varem, sest juba 7. aprillil (vana kalendri järgi 26. märtsil) 1884 andsid lipu valmistajad selle Eesti Üliõpilaste Seltsile üle, seega oli tegu naiste…
Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur ERM Fk 654:92 Sõdurite ajaviide „kirikukellad“ I maailmasõja ajal 1915. a aprillis. Fotograaf teadmata.
Kadri Vissel, koguhoidja Fotod Nele Tammeaid “Esmaspäeval sündinu on ilus kui ime, teisipäeval lustiline. Kolmapäeva lapsel on pisarad silmas, neljapäevalaps saab reisida ilmas. Reedel sündinu on söögi poolest õnnelik, laupäevane töökas, kuid murelik. Pühapäevalapsele pidi aga kogu elu naeratama tarkus, ilu.“ (Viru-Nigula) ERM 11356 Püha, valmistatud u 1883. a. Laste, eriti imikute rõivastuse kohta …
Maarja Kaaristo, TÜ etnoloogia osakonna teadur “Vanavara kogumisretkedelt” on sari, kus tänaseks on ilmunud kümme raamatut ja mis sisaldavad esinduslikku valikut Eesti etnograafia algusaegade välitööpäevikutest, milles muuseumi kaastöölised kirjeldavad oma kogumisretki Eesti eri paikadesse. Sarja on koostanud ja raamatutele eessõnad kirjutanud ERMi teadur Piret Õunapuu. Etnoloogia/etnograafia/rahvateadus tegeles oma algusaegadel ennekõike talupojakultuuriga ning selle eesmärgiks oli…
Siret Saar, koguhoidja Saabaste või kingade peale tõmmatavaid kummijalanõusid kalosse hakati valmistama alates 19. sajandi keskpaigast, Eestisse toodi esimesed kalossid Venemaalt või Soomest. Porisel ajal tõmbasid nii naised kui mehed nahktallaga kingadele niiskuse kaitseks kalossid peale. Meenub stseen telefilmist „Pisuhänd“, kus Ludvig Sander paneb oma suitsetavale punases kleidis naisele, kes on täis õiglast pahameelt, kontsadega…
Kadri Kallast, näituse kaaskuraator Käesoleva aasta maikuus avatakse Eesti Rahva Muuseumis näitus, mis esitab sissevaate tänapäevasesse laste- ja noortelinna. Aktuaalse ja atraktiivse virtuaalmaailma kõrval jõuab suur hulk lapsi ikka veel onnidesse mängima. Need fantaasiarohked mängud leiavad enamasti aset linnaruumi varjulisemates nurkades, sageli ootamatuid vahendeid kasutades. Selleks, et tuua onnid näitusele, peab muuseum esmalt ise onnidesse…
Kalle Voolaid, Eesti Spordimuuseumi teadussekretär Paljudele meeldib Kostja Vassiljev, sest paljudele meeldib jalgpall. Eesti-Holland 2:2 ja David Beckham Tallinnas ja nii edasi, eks ole? Tuhandetele meie seast meeldib ka korvpall (Tarvas? Rock? Kalev? No keegi ju ikka?). Spordisõbrad mäletavad küllap veel aastakümneid, kuidas eestlased kossuplatsil bulgaarlasi nahutasid ja lõpuks EM-finaalturniirile murdsid. Ja kõik need suusatajad…
Made Uus, vabakutseline käsitööline, TÜ VKA rahvusliku käsitöö osakonna lektor 21. sajandil on aluspükste kandmine nii iseenesestmõistetav, et neist loobumine ei tule kellelgi mõttessegi. Püksid pannakse lapsele jalga kohe, kui ta õpib potil käima ja sellest saab harjumus kogu eluks. Kuid sada aastat tagasi puudusid aluspüksid veel paljude naiste garderoobist, ja mitte ainult Eestis. Kuni…