Külli Lupkin, projektijuht Piiride avanemine ja soov maailma näha viis paljud eestimaalased 1990. aastatel rändama. Esimesed muljed välismaast on paljudel siiamaani eredalt meeles. Mõnda pani imestama kaubarohkus poodides ja reklaamidest kirev tänavapilt, mõne võtsid hingetuks välismaised autod, mõne loodus ja arhitektuur, aga paljud mäletavad ka lihtsalt uusi lõhnu, maitseid, värve ja helisid. Drottninggatani tänav StockholmisKohtumine…
Siret Saar, koguhoidja Enamus aia- ja põllutöid on lõppenud, metsas ja rabas saab veel käia, annab ka erinevaid saadusi purkidesse toppida, aga suurem osa on juba tehtud. Saab tubasema elu peale jääda ja oma kehaliste vaevustega tegeleda, sest kibedal tööajal oleks selle tarbeks aega võtta sündsusetu. Paar järgi proovimist väärivat nõuannet Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatjatelt.…
Tekst: Tuuli Jõesaar, TKK nahakonserveerimise eriala vilistlane Möödunud sügisel lõputööle teemat valides, ei osanud ma uneski näha, et selle teemaks saavad siseelunditest – täpsemalt enamasti hülgesoolikatest – tehtud esemed. Tõsi, see käbi ei kukkunud minu esialgsest teemavalikust väga kaugele. Terve sügissemestri olin surmkindel, et minu lõputööna valmib koduse nahaparkali käsiraamat. Jaanuariks oli selge, et seda…
Valts Ernštreits, liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane Väljasuremine on ilmselt esimesi võtmesõnu, mis tuleb pähe liivlastest kuuldes. Juba ainuüksi sellepärast, et aeg-ajalt siit ja sealt kuuleb, kuidas ühes või teises kohas, ühel või teisel ajal on lõpuks lahkunud viimane liivlane. 19. sajandil alustas teemat läti luuletaja Auseklis oma luuletusega “Viimase liivlase mõtted Salatsi jõe suudmes” (“Pēdējā…
Fotod: Anu Ansu, Berta Vosman Näitus “Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi” on avatud 18. märtsini 2018, tulge kaema! http://www.erm.ee/et/content/k%C3%BClat%C3%A4navalt-punasele-vaibale-100-aastat-rahvuslikku-moodi
Kaarel Tarand, avalike ja välissuhete juht Eesti Rahva Muuseumil täitus septembri lõpus esimene tööaasta uues majas. Avamise eel olid lähituleviku ennustajate arvamustes suured käärid. Oli neid, kes siiralt lootsid ja tahtsid, et muuseum uues vormis kohe populaarseks muutuks, aga ka neid, kes muuseumi edasist käekäiku mustades värvides nägid. Ikka selle kriitikute salmi järgi, et vale…
Kaarel Tarand, avalike ja välissuhete juht Et saada ilmakuulsaks folkmuusikuks, peab alustama allikatest. Ja kus need mujal on kui etnograafias. Tõendid selle kohta, kuidas etnograafiline aines imes kogu eluks enda juurde Kukerpillide muusiku Toomas Kõrvitsa, asuvad Eesti Rahva Muuseumi rikkalikes kogudes. 1971. aastal Saaremaal toimunud välitöödel on Toomas Kõrvits koos Lembit Lõhmusega ära mõõdistanud ja…
Kristi Ütt, arhivaar Laste kasvatustöö ja töökasvatus on ikka käsikäes käinud. Kuidas sa muidu eluks vajalikke oskusi ja teadmisi saad! Ärmi talu lapsed hanekarjas. Fotograaf teadmata. ERM Fk 2160:476 Lapsed lumehanges kisselli jahutamas 1950. a. Fotograaf teadmata. ERM Fk 2992:455 Mardi talu poisid Hiiumaal Luidja küla rannas paati tõrvamas. Foto: Ferdinand Linnus, 1925. ERM Fk…
Tekst: Saara Mildeberg (TÜ etnoloogia magistrant; tekst kirjutatud TÜ etnoloogia osakonna kursuse “Argikultuuri muutumisprotessid Eestis” raames) Foto: Arp Karm, Anu Ansu Minu esimene külastuskäik Eesti Rahva Muuseumisse põhines omamoodi oksümooronil. Astusin rahvusriigi esindusinstitutsiooni, et süübida sügavamalt 20. sajandil aset leidnud privaatse ja avaliku sfääri tekke ja tasakaalumängudele keskenduvasse teemanäitusesse “Oma ase”. “Oma ase” on Eesti…
Tekst: Stina Sarapuu (Eesti Kunstimuuseum) Fotod: Jana Šakare, Marju Niinemaa Augusti eelviimasel pühapäeval, mil Eesti oli parajasti taasiseseisvumispäeva tähistamas, kogunes ERMi viinaköögi katuse alla üks suurem seltskond, kel järgnevaks nädalaks sama plaan – võtta osa Balti museoloogiakoolist (BMS), mida raamistas teema „Information Management for Museums”. Juba neljateistkümnendat korda tõi kolme Balti riigi koostöös korraldatav museoloogiakool…