On tuled öös

Siret Saar, koguhoidja

2013. aastal alustas ERM kaastööde kogumist teemal „Linn ja maa nõukogude ajal“, kus on tähelepanu all maa ja linna seotus ning nende vastastikune mõju nõukogude ajal.
Paaris töös on juttu ka sellest, kuidas 1960. aastatel saadeti kergemeelsed daamid Tallinnast välja maa-asulatesse. Mäletan, et esmakordselt lugesin sellisest karistusest eelpuberteedieas Arvi Siia luuletustest, kus kirjeldatakse, et linn süütab tuled ja kõik saab uue ilme – vabrikupiigadest saavad kõrtsidiivad ning kraanajuhtidest väärikad elumaitsjad. See oli nagu Fitzgeraldi romaanide maailm Eestis: rauge kaunitar, kelle kleidil on väsinud luiged ja kes joob liiga palju konjakit ning lahkub igal õhtul eri mehega (Paljud mehed sind hüüavad „Kompvek!“ / Mina visalt sus inimest näen.). Seal on ka 17-aastane noorsand, kes võtab julguse kokku ja palub tantsule Musta Mai (Kopli Hertsogi põrgumust „eit“).
Õnneks – olin ju tollal tundlikus eas – kirjutab Siig naistest soojuse ning poolehoiuga. Tal õnnestus kustutada minus mustvalge suhtumine vooruslikkusesse (Rannamaa „Kasuemas“ küüriti pärast ootamatut suudlust pesupulbriga huuled puhtaks).
Huvitav, et Siia „101. kilomeeter“ (1966) ja kirjasaatjate vastused on täis kattuvusi.

Käisid tüdrukud õhtuti „Toomases“, / jõid kokteili ja Ungari brändit, / kavalerideks, rikkad kui roomlased, / SRT-de habetund dändid…
077220_ERM_Fk_2644_6366
Foto: Viktor Salmre 1967 –1968. ERM Fk 2644:6366

Nagu läbi aegade, nii oldi ka 20. sajandi 60. aastate algul suuremates linnades, ka tolleaegses ENSV pealinnas Tallinnas hädas kombelõtvusega, nt liigjoomise- ja liiderdamisega. (ERM KV 1249:5)

Restoranidki nendelt tooni said, / olid plikad kui moemodellid. / Numbritubade „Miss Estoniaiks“ / öiti krooniti neid hotellis.
082561_ERM_Fk_2644_11707
Foto: Viktor Salmre 1975. ERM Fk 2644:11707

Kohtupingis nüüd tüdrukud istuvad. / Nende emad on häbist tummad. / Aga tüdrukuil muiged ristuvad / poiste pilguga rahvasummas.
Kohtuotsus on lõplik ja lühike: / et ei kannataks rahva moraalsus, / saata sedamaid, nõnda et mühiseb, / välja Tallinnast see amoraalsus.

070862_ERM_Fk_2644_8
Foto: Viktor Salmre 1958–1962. ERM Fk 2644:8

Neil aegadel „praotati pisut ust“ ka juba väliskülaliste jaoks ja et siinset tänavapilti veidi paremana näidata, otsustas võimuladvik linna puhastada ebasoovitavast „elemendist“. Sellesse kategooriasse kuulusid joodikud, litsid, tööpõlgurid. Eriti peeti silmas just nooremaid naiskodanikke, kes oma elukommetega liialt silma torkasid ega väärinud elama pealinnas. Nende jaoks sündis otsus lühike ja karm: välja kolida Tallinnast ja asuda maapiirkondadesse, st põllumajandusse või mõnda alevisse, kus tööle ja elama võetakse. (ERM KV 1249:5)

Nii nad punase triibuga autodes / kohtu lõppedes minema veeti / ning läks saabunud tööjõujaotuseks / 101. kilomeetril.
101 kilomeetrit Tallinnast –/ Kohtuotsus ei ole just lapsik… / Aga… viinad pagasnikus, kallimad / igal laupäeval saabuvad taksis.
076048_ERM_Fk_2644_5194
Foto: Viktor Salmre 1966-1967. ERM Fk 2644:5194

Aga need tüdrukud, ruužitud kreemikaks, / üle pakkuda püüdes Pariisi, / BBC saatel neile serveerivad / uut, a`la kolhoos strip-tease`i.
072026_ERM_Fk_2644_1172
Foto: Viktor Salmre 1961–1966. ERM Fk 2644:1172

Linn sai sel moel (vähemalt suures osas) soovimatust inimkontingendist lahti, aga sedajagu muutus kohtades, kuhu väljasaadetud elama asusid, elu tunduvalt „huvitavamaks“.
Tamsalu alevisse sattus neist oma kümmekond. Siinne rahvas leidis neile ka kohe nimetuse „kosmonaudid“. (Oli ju neil aastail kosmoselendude algus, seepärast see nimetus rahvale keele peale sattuski.) (ERM KV 1249:5)

Suu lahti, kolhoosi noor tallimees / läbi akna neid piilub õuest. / Süda takti lööb plikade trallile, -/ pudel „pealinna“ pääsmena põues…
065362_ERM_Fk_2908_229
Fotograaf teadmata, 1963. ERM Fk 2908:229

Omal ajal olid Rapla rajoonis Lungu sovhoosis Tallinnast väljasaadetud naised, kes tegelesid prostitutsiooniga. Kõik Rapla mehed läksid neid omakorda noolima. Taksojuhina vedasin Rapla mehi pidevalt sinna. Tööpäeval läksid nad sinna juba 10–11 ajal, ise puhta juua täis. Küll ähvardati neile miilits tuua, aga miski ei aidanud.
Tol ajal oli levinud väljend Lungu 101 km. Kõik teadsid, mis seal asub. /—/ Lust ja pillerkaar kestis seal Lungus mõnda aega, aga lõpuks löödi see ussipesa ikkagi laiali. Ei teagi, mis neist naistest sai. 10 km raadiuses otsisid naised oma mehi taga, sest kõik olid kodust jalga lasknud. (ERM KV 1250:13)
Elu muutus siin vähemalt esialgu tõesti kirevamaks. Ega Tamsalu noorem rahvas ennegi just kõik „inglitena“ silma paistnud, kuid nüüd läks avaramaks ka siinsete „elu eestvedajate“ tegevusväli. Toimus seiklusi, millistest varem eriti kuulda polnud, joomingud sagenesid ja ka grupiseks polnud enam haruldane nähtus.
Siiski, vähemalt pooled uusasukatest hakkasid tööle kohalikes ettevõtetes, kus tööjõudu vajati, ja mõni neist jäi ka pikemaks ajaks tööle ja [sinna] elama. See osa aga, kes oma endist elu jätkasid, ei jäänud Tamsalusse kauaks, nad haihtusid teadmata suunas juba aasta jooksul ja elu muutus siin jälle rahulikumaks ja igavamaks (vähemalt mõne jaoks).
Ka sovhoosi lehmalauta sattus mõni „kosmonaut“ tööle, isegi lüpsjaks. Paraku ta sellises kohas ei püsinud kaua: juba esimesel avansipäeval jäid lehma lüpsmata. (Lehm ei kärsi oodata seni, kui lüpsja pidutseb.) Siis tuli endisel linnaasukal otsida uus töö või ka elukoht. (ERM KV 1249:5)

Leave a Reply