Muuseumireisil Amsterdamis II

Tekst: Jane Liiv, ERMi peakunstnik

Fotod: Kristjan Raba, Jane Liiv, Sirje Madisson, Merike Tamm

 

Jätkan järjejuttu Amsterdami muuseumidest, kus märtsikuus koos ERMi kolleegidega käisime. Oma 7. aprilli postituses tutvustasin (küll väga põgusalt) Rembrandti majamuuseumi, Juudi muuseumi ja lastemuuseumi ning Amsterdami linnamuuseumi.

Need olid kõik pigem väikesed muuseumid. Nüüd aga on järg tõeliselt suure muuseumi käes.

Rijksmuseum www.rijksmuseum.nl

001

Rjksmuseum sobibki tänase blogipostituse teemaks ülihästi, sest alles üleeile, 16. mail võitis see suur kunstimuuseum Euroopa muuseumide aastaauhinna. Euroopa muuseumiauhinda antakse Euroopa Nõukogu initsiatiivil välja 1977. aastast. Rijksmuseumi puhul hinnati innovaatilist lähenemist kollektsioonide esitlemisel, suurepäraseid haridusprogramme ja ka eesmärki jõuda iga kuni 12-aastase Hollandi lapseni. Äramärkimist leidis ka muuseumi väga hea kodulehekülg. Kunstimuuseum pälvis viimati Euroopa muuseumide aastaauhinna 2008. aastal, kui selle auväärse tiitli omanikuks sai Kumu kunstimuuseum.

01

1800. aastal asutatud hiiglaslik rahvusmuuseum annab ülevaate hollandi kunstist ja ajaloost keskajast tänapäevani ning pakub ka valiku Euroopa ja Aasia kunsti. Muuseum asub koos Stedelijk Museum’i ja Van Goghi muuseumiga Muuseumide väljakul. Rijksmuseumi hoone valmis 1885. aastal, olles ehitatud spetsiaalselt kunstimuuseumi tarvis. Arhitekt Pierre Cuypers’i poolt historitsistlikus stiilis (gooti ja renessansselementidega) loodud hoonet pidasid hollandlased ise liiga keskaegseks ja vähe hollandipäraseks. Samas on muuseum läbi aegade nautinud populaarsust nii kodu- kui välispubliku hulgas. Juba 1970. aastatel jõudis külastajate arv pooleteise miljonini aastas. 2013. aastal avati muuseum uuesti pärast 10-aastast põhjalikku renoveerimist, mis läks maksma 375 miljonit eurot. Samal aastal külastas muuseumi 2,2 miljonit külastajat, 2014. aastal juba 2,45 miljonit. Päevas käib umbes 7000–10 000 külastajat. Samas on huvitav teada, et hollandlastest külastajate arv ületab välismaalaste arvu.

Rijksmuseumi taasavamise-eelne reklaamvideo:

Kaasajastatud muuseumi aatrium, vana ja uus arhitektuur üheskoos.

03

02

Rijksmuseum on avatud 365 päeva aastas. Üle veerandi külastajatest kasutab e-piletit, mille saab osta muuseumi kodulehelt. Kasutusel on 9 keeles audiogiid, mille saab laenata infoletist seadmena, kuid seda on võimalik ka tasuta rakendusena iTunes’ist või Google Play’st alla laadida.

Tegelikult olid Amsterdamis paljudel teistelgi muuseumidel olemas mitmes keeles audiogiidid, mida sai kas tasuta või väikese tasu eest laenutada. Nii on näituse vaatamine mugavam ja pikkade tekstide lugemisest võib loobuda. Sageli polnud pikki tekste näitusel väljaski.

04 05 05_

Iga päev toimub Rijksmuseumis mitmeid giidituure, kuhu ka üksikkülastajad saavad soovi korral registreeruda. Muuseumil on oma restoran ja 2 väiksemat kohvikut ning 300-ruutmeetrine muuseumipood.

06

Rijksmuseumi tegemisest:

Muuseumi kogudes on ca 1 miljon ühikut museaali, eksponeeritud on sellest 8000 kunsti- ja ajalooteemalist objekti. Kõige kuulsamad teosed on Rembrandti, Franz Halsi ja Jan Vermeer van Delfti maalid. Varem muuseumihoone eri osades eksponeeritud maalid, tarbekunst ja ajalugu on nüüd seotud ühtseks kronoloogiliseks jadaks, mis tutvustab hollandi kunsti ja ajalugu. Kunstiteosed on eksponeeritud peensusteni läbimõeldud tumehallil foonil, mis mõjub rahulikult ja laseb kunstil esile tõusta.

07

Lisaks audiogiididele oli meeldiv võimalus leida olulisemate maalide kohta näitusesaalidest ka selgitavad lehed, millel on maali erinevad detailid osundatud ja esile tõstetud. Selline maali „lahtiseletamine“ on tänuväärne nii kooliõpilaste kui ka teiste kunstiajaloo huviliste puhul. Sageli ei oska rohkete detailide ja figuuridega piltidel kõigele olulisele tähelepanu pöörata või kipub pildi süžee üldse võõraks jääma.

08 08_

Näitusesaalides oli tavaline pilt, et lapsed istusid koos giidiga põrandal ja arutlesid elavalt kunstiteoste üle.

09_

Ka tarbekunst on eksponeeritud rahulikul foonil, hermeetilistes tolmukindlates vitriinides ja piisavate selgitustega. Ühe suure osa võtsidki enda alla nn erikollektsioonid, mis põhimõtteliselt tähendasid avatud kogusid. Muuseumi suured klaasi-, portselani-, tekstiili-, juveeli-, merenduse- ja relvakollektsioonid paiknesid hämarates ruumides pikkades klaasvitriinides, olles samas piisavalt valgustatud ja hästi vaadeldavad.

10 11 12 13

Kõigi vitriinide juurde kuulusid kohustusliku elemendina puuteekraanid, kust museaalide kohta lähemat infot hankida. Jällegi polnud vitriine liigse sildindusega üle koormatud.

14 15

Muuseumi juurde kuulub ka raamatukogu, mis on parim ja suurim kunstiajaloo raamatukogu Hollandis. Vaade uhkele lugemissaalile avaneb otse näitusesaalidest.

16 17

Kunstiliselt ja nutikalt olid lahendatud ka muuseumi toetajate reklaamid – nimelt kaasaegsete vitraažidena.

18 19 20

Midagi erilist – RIJKSSTUDIO

Väga vahva ja uuenduslik on võimalus muuseumi kodulehelt, täpsemalt spetsiaalselt Rijksstudio veebiplatvormilt alla laadida üle 200 000 kõrge resolutsiooniga kunstiteose kujutise. Muuseumil on plaanis sinna lisada igal aastal 40 000 pilti, kuni terve miljoni ühikuga kollektsioon on vabalt saadaval. Publik on selle võimaluse väga hästi vastu võtnud – juba on loodud üle 100 000 kasutajakonto.

https://www.rijksmuseum.nl/en/rijksstudio

Rijksmuseum kutsub külastajaid üles kunstiteoste fotosid mitte ainult vaatama, vaid ka ise uut kunsti ja disaini looma, kasutades inspiratsiooniallikana allalaaditud museaalide digikujutisi. 2014. novembris kuulutas muuseum välja ka selleteemalise konkursi ja sel kevadel valiti välja parimad. Võitjaks osutus nutikas raamat-käevõru, mis loodud Rembrandti graafilise lehe detailide põhjal. Siin on näha võidutöö: https://www.rijksmuseum.nl/en/rijksstudio-award

Siin aga 10 parimat:

https://www.rijksmuseum.nl/nl/rijksstudio/201407–entries-rijksstudio-award-2015-top-10/creaties

 

One thought on “Muuseumireisil Amsterdamis II

  1. oeh, kui põhjalik ja sisukas lugemine kohe siin rongis, tänud, Euroopa parimaks muuseumiks ikkagi tunnistatatigi 🙂

Leave a Reply