Siret Saar, koguhoidja 18. sajandi alguses otsustas üks tundmatu hollandlane, et ta tahab suvel uisutada. Tundmatu leiutaja tegi esimesed „kuivamaauisud“ valmis, naelutades puurullid ühte ritta ja ühendades selle vidina oma saapaga. Katsetused uute uiskude liigiga levisid paralleelselt erinevates riikides. 1760. a saabus Londoni tööriistade valmistaja ja leiutaja Joseph Merlin maskiballile oma uue leiutise – raudratastega…
Johanna Ross, mitte-etnoloog 2012. aasta hilissuvel ilmus ERMi aastaraamat 55, mille põhiosa moodustavad seitse kultuuriteaduslikku artiklit. Me elame teadupärast ajal, mil teaduse klassifitseerimisest on saanud baas ja uurimistööst enesest pealisehitus – kuidas saaks siis veel paremini tähistada niisuguse kogumiku sündi, kui mitte väikese sõbraliku artiklite tüpoloogiaga! Artikkel eeterkehadest (mitte segamini ajada metaartikliga) Artikkel eeterkehadest tunneb…
Eva-Kaia Vabamäe, omakultuuride osakonna metoodik Mida teha, kui haridusprogrammi ajal üleolevalt käituvate õpilaste õpetajad neid mitte ei keela, vaid õigustavad? Kui kohalikku käsitööd inspiratsioonina kasutanud kunstnik autoriõigusele viidates seda eset kohalikel naistel muuseumisse müügiks teha ei luba? Kui harivatele pereloengutele, kus käsitletakse probleemsituatsioone, tulevad vaid selles vallas juba haritud lapsevanemad? Kui kohalikele sissetulekuallikat pakkuv traditsiooniline…
Tekst: Virve Tuubel, giid-metoodik Fotod: Tuuli Piirsalu Kümmekond huvilist õpetajat osales sügisese koolivaheaja esimesel päeval Tallinna Ülikoolis Tartu Ülikooli Kultuuriteooria Tippkeskuse poolt korraldatud seminaril „ Kultuuriline identiteet: uurimistöö meetodid“ töötoas, kus lõhestati palki ja värviti linast kangast. Töötuba hõlmas kahte katset ja nende lahti seletamist ning sidumist erinevate õppeainetega. Eksperimenti korraldasid TÜ arheoloogia…
Tekst: Karl-Erik Hiiemaa, konservaator Fotod: Anu Ansu, fotograaf Kuna olen ka varem vanatehnika ja mootorrataste taastamisega tegelenud, siis oli töö selle jalgrattaga mulle põnevaks väljakutseks. Samas on see üks keerukamaid töid, mida teinud olen. Usun, et minu suurimaks trumbiks selle jalgrattaga tegelemisel oli isiklik huvi objekti vastu ja ühildumine minu hobiga. Et leida terviklik…
Siret Saar, koguhoidja Mulle teeb alati rõõmu, kui museaal loob seose mõne muu valdkonnaga. Ja uiskudest on seepärast minu lemmikuteks ERMi Nurmised (A 735:39 – saabastega uisud ja A 880:13- uisurauad). Loomulikult Lehe-Sassi pärast. Parijõe Lehe-Sassi unelmaks on Nurmise uisud nr 25 (et oleks kasvuruumi). Ta müüb ajalehti, et koguda 100 päevaga kokku 5 krooni…
Toivo Sikka, tegevtoimetaja On see võimalik? Kus?, pärite. On – Tartus jätkab alates 2009. aastast Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumi nime all tegutsemist varasemast tuntud Eesti Postimuuseum (mais 1935 Tallinnas asutatud, sügisel 1994 taasloodud Postimuuseumi järglane). Need, kes Postimuuseumiga pikemalt tuttavad, mäletavad hästi vahepealseid kavatsusi viia Postimuuseum Rakverre, Tallinna või võimalik et veel hoopis kuhugi…
Tekst: Siret Saar, koguhoidja Fotod: Nele Tammeaid, fotograaf Sellise pealkirjaga on ERMi raamatukogus 24. okt kuni 9. nov avatud uus näitus. Põhimõtteliselt on tegemist tsitaadinäitusega, igast katkendist on esile tõstetud üks lause või katke, mis näitab kõnealuse raamatukogu olemust. Tore, et raamatukogusid on ilukirjanduses suhteliselt palju kujutatud (piirdusime ainult proosaga), näitusele mahutasime ruumi võimalusi arvestades kõigest…
Tekst: Karl-Erik Hiiemaa, konservaator Fotod: Anu Ansu, fotograaf Käesolev postitus käsitleb 1891. aastast pärineva jalgratta “Premier”-Safety – Model D konserveerimist. Jalgratas kuulub Eesti Rahva Muuseumi veovahendite kogusse. Ratas on muuseumile kingitud 1969. aastal Torma valla Näduvere küla Otsa talust. Juuresolev kommentaar on järgmine: ”Kõige esimene isesõitja siin Torma vallas. Ratas kuulus kinkija isa vennale.”…
Piret Koosa, teadur-kuraator ERMi algusaegadest peale on siin kodumaise rahvakultuuri kõrval tähelepanu pööratud soome-ugri kultuuride uurimisele. Eriti hoogne kogumistöö sel suunal sai alguse 1960. aastatel. Kuni 1990. aastateni korraldati arvukalt ekspeditsioone meie sugulasrahvaste juurde, mille tulemusena on kujunenud praegused rikkalikud kogud. ERMi soome-ugri kollektsioon sisaldab umbes 10 000 eset, lisaks veel jooniseid, foto- ja videomaterjali, etnograafilisi…