Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur
Museaale võib võrrelda pusletükkidega, mida omavahel õigesti kokku sobitades tekib tervik – lugu. Läbi informatsiooni, mida kannavad muuseumis hoitavad esemed, fotod ja arhivaalid, rullub täna lahti sajanditagune pusle-lugu ühe auväärse sepa elust ja tööst.
Juhan (Johan) Michelson sündis 1860. a. (vkj.) suures Michelsonide perekonnas Käspre talus, Soosaare vallas, Kolga-Jaani kihelkonnas. Tal oli 11 õde-venda. Kuna Juhani isa Mihkel oli 2 korda abiellunud, oli lastel suur vanusevahe – oma vanima venna Kaarli pojaga oli Juhan ühevanune. Juhan abiellus 1890. aastal Soosaare vallast pärit Mari Luik’iga, neil oli kolm last – Hilda (Hildegard), Marie (Maria) ja August.
Vana-Põltsamaa mõisa sepp Juhan Michelson perega 1902. aastal. Fotol vasakult: Marie, pereisa Juhan, Hilda, August, pereema Mari.
Juhanil oli haridust vähemalt vallakooli tasemel. Teadmata on, kas ta veel kusagil midagi õppis, küll aga sai temast sepp. Esialgu töötas ta paar aastat Põltsamaa lähedal Kamaris, seejärel 1886. aastast kuni surmani teenis leiba Vana-Põltsamaa mõisa sepana. Sel ajal kuulus mõis vürst Nikolai Gagarinile, kes elas Peterburis ja käis harva Põltsamaal. Juhan Michelsoni kohuseks oli teha kõik vajalikud sepatööd ja hoida korras põllumajandusriistad. Samuti pidi ta puhastama ning korrastama lossis asuvaid vanu relvi nagu mõõgad, piigid jmt. Üks paljudest Juhani valmistatud sepistest, mis senini säilinud, on lossi jõepoolse välistrepi ülemine võrestik. Endale tegi ta oma initsiaalide ja alasi kujutisega pitsati, millega kinnitas õpipoistele, abiseppadele ja masinistidele antavad töötunnistused, mis teenistusest lahkumisel neile kaasa andis.
Vana-Põltsamaa mõisa sepa Juhan Michelsoni pitsat.
Sepa tütar Marie on rääkinud, et isa töösuhe ei olnud tavaline mõisa ja töölise vahekord. Sepp sai mõisast üldsumma raha, moona (otra, rukist, herneid ja nisu), kartulimaa, kolme lehma pidamise õiguse mõisa söögil talvel ja suvel mõisa karjamaal, kus olid kõikide mõisateenijate loomad ühise karjusega. Mõisast saadud raha ja moona eest palkas sepp endale abisepa, õpipoisi ja masinisti. Neil kolmel ei olnud mõisaga seost, sepp vastutas kõige eest ise – palkas töötajad, tegi kaubalepingud, andis lahkumisel tunnistuse oma pitseriga. Eritingimustel töötas masinist, kes peale palga ja moona sai ka maad ja ühe lehma pidamise õiguse. Tema peamine kohustus oli põllumajandusriistade korrashoid. Abisepad said rahapalka harilikult moonata, kuid see-eest tasuta toidu ja elamispinna. Sepa abikaasa Mari olevat kasutanud sepapoiste abi oma maitsva peenleiva valmistamisel pannes neid leivatainast hapnemise ajal suurte mõladega kloppima.
Aurumasin Vana-Põltsamaa mõisa õues umbes 1914. aastal. Paremal mõisa sepp Juhan Michelson, vasakul masinist.
Mõisa tööliste korterid asusid lossiõues hoonetes vastu müüri. Sepa eluase oli kohe kiriku kõrval mõisa kontoriga ühel koridoril. Alumisel korrusel oli üks tuba ja väga külm köök osaliselt mantelkorstnas, kuid korstnaga pliidiga. Teisel korrusel oli veel üks eluruum. Mõisa poolt oli töölistele tasuta arst ja mõnda aega tegutsenud väikelastekool, mis asus mõisa kontori peal asuvas ruumis. Juhan ja abikaasa Mari pidasid lastele hariduse andmist väga oluliseks, ent sepa töötasust ei piisanud koolikulude katmiseks ja nii teenis pere lisaraha või, piima ning sigade müügiga alevirahvale. Pere vanim laps Hilda asus tööle Leihbergi kauplusesse Põltsamaal, sest kolme lapse koolitamine osutus liiga keeruliseks. Mariest, kes õppis Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis ning Õpetajate Seminaris, sai kooliõpetaja. August õppis Tartus linnakoolis, lõpetas raskete majanduslike olude kiuste ülikooli metsateadlasena.
Kogu arvepidamine töölepingute ja -tasude, tellimuste, kaubalepingute, laste koolikulude, õe poolt hoiule antud raha, isiklike ostude jmt. kohta on sepp Juhanil täpselt üles kirjutatud oma väikesesse musta märkmikusse, mille valitud lehekülgi on järgnevalt võimalus lugeda. Käekirjade järgi on näha, et osad sissekanded on märkmikusse tehtud ka sepa laste poolt.
Katke Juhan Michelsoni märkmikust. Tööleping abisepp Jaagup Schultziga 1902.a. Tubli tööline sai lisaks palgale ka moona. Foto: Anu Ansu.
Katke Juhan Michelsoni märkmikust. Tööleping abisepp Martin Liiviga 1912.a. Tubli tööline sai lisaks palgale ka moona. Foto: Anu Ansu.
Katke Juhan Michelsoni märkmikust. Tööliste August Vitsa ja J. Jürisoni töötasu arvestus 1905-1906. aastal Foto: Anu Ansu.
Katke Juhan Michelsoni märkmikust. Poeg Augusti kooliraha arvestus ja töövahendite tellimus 1913.a. .Foto: Anu Ansu.
Katke Juhan Michelsoni märkmikust. Tartu sõidukulud ja tütar Marie kooliraha arvestus 1910-1911.a. Foto: Anu Ansu.
Katke Juhan Michelsoni märkmikust. Õde Anni rahaarvestus ja millegi rihma mõõdud 1909-1910.a. Foto: Anu Ansu.
_________
Kasutatud allikas: ERM Ak 12.14.19 Vana-Põltsamaa mõisa sepp Juhan Michelsoni märkmik ja Silvia Hinnomi kaaskiri.
