Tekst: Tea Šumanov ja Triinu Siilbek, konservaatorid
Fotod: Nele Tammeaid
Selle aasta plaanide kohaselt on paberikonservaatori laual pikaajaline töö, mille algus ulatub eelmisse, 2013. aastasse. Nimelt on käsil Eesti topograafiliste kaartide kogu konserveerimine, mis koosneb 1010 säilikust.
Kaardid on Eesti Rahva Muuseumi raamatukogus 1930. aastatest, kui need muuseumile soetati. Inventariraamatutesse on märgitud, et kaardid osteti Eesti Kaitseväe Staabi Topo-hüdrograafia osakonnalt. Osa kaartide kohta on märgitud, et need on saadud annetusena.
Kaarte on hoiustatud kaheksas papist mapis. Kogus on väikesed üheverstalised kaardid mõõtkavas 1:42 000 ning suuremad kolmeverstalised mõõtkavas 1:126 000. Väiksemad kaardid on mustaga trükitud õhemale vähema liimisisaldusega puidumassipaberile. Suuremate seas on nii mustaga kui värviliselt trükitud kaarte, mis on erineva paksuse ja viimistlusega paberil. Nende hulgas on ka õhukesi kalkakaarte.
Papist mapid, kus kaarte hoiustati.
Kaartide lugu
ERMi raamatukogu juhataja Maris Jaagosilla sõnul on need kaardid küllaltki haruldased ning olid nõukogude ajal täiesti keelatud materjal. Ta meenutab, et kui ta 1989. aastal muuseumisse tööle tuli, hoiustati kaarte lugemissaali laua all raudkirstus luku taga. Võti oli tolleagse peavarahoidja Eevi Asteli käes. Arvatavasti päästis lukustatud raske kirst ning ebamugav ligipääs need haruldased kaardid tsensuuri käest, sest kõik muud taolise väärtusega materjalid eemaldati kogust ja saadeti erifondi. Siiski leidsid kaardid muuseumi töötajate poolt aktiivset kasutamist. Nendest tehti umbkaudu A5 suuruses fotokoopiaid, mida kasutati kogumistööl orienteerumiseks. Siiski tuli kaartidega ettevaatlikult ringi käia, et need kõrvalistele inimestele silma ei hakkaks.
Uuringud ja konserveerimine
2013. aastal tehti kaartidele seisundiuuring, et välja selgitada kahjustused, ehk millised kaardid vajavad lisaks kuivpuhastamisele ka parandamist ja sirutamist. Uuringu tulemusena saadi teada ka hoiuümbriste mõõtmed.
Kaartide põhiliste kahjustuste seas võib välja tuua, et need on väga tolmused ning tahmased, sest ERMi Veski tänava maja oli pikka aega ahjuküttega. Lisaks on paljude kaartide servad rullis, kokku kägardunud ning rebenditega. Need kahjustused tekkisid suure tõenäosusega nõukogude ajal, mil mapid paiknesid kirstus püstises asendis ning lahtised kaardid vajusid nende vahelt välja.
Väiksemate mõõtmetega kaardid on nüüdseks juba konserveeritud ja ümbristatud. Käesoleval aastal tuleb tegeleda suurte kaartidega.
Püstises asendis paiknenud kaartide kahjustused.
Topograafiline kaart 2070:363 enne konserveerimist. Kaart on halvas seisundis: pooleks murtud ja servades on rebendid.
Lähivaade kaardi rebenditest ja kortsus nurgast.
Topograafiline kaart 2070:363 pärast konserveerimist. Kaardile tehti kuivpuhastus, sirutati kahepoolse „sandwich“ kompressiga ja rebendid parandati 9 g/m² ja 25 g/m² restaureerimispaberiga.
Lähivaade kaardi parandatud rebenditest ja sirutatud nurgast.
