“Meie jaoks on oluline osa festivalist külalistega toimuv suhtlus” – intervjuu Eva Toulouze’iga

Siim Angerpikk, Maailmafilmi festivali koordinaator ja programmitoimkonna liige Fotod: Aivo Põlluäär Eva Toulouze on üks Maailmafilmi alustaladest. Ta on olnud festivali juures algusest peale ning kehastab mõnes mõttes festivali olemust. Eestiga tihedalt seotud maailmakodanikuna ühendab ta endas loomulikul ja endastmõistetaval moel sügavad kultuurilised teadmised praktilise maalähedusega. Ta hoiab väga oma sõpru, teeb hästi süüa ja…

Maailmafilmi köögis ehk „Oled sa enne festivali mõnda filmi ise näinud ka?“

Pille Runnel, festivali direktor Maailmafilmi festival jõuab kätte juba kolmeteistkümnendat kevadet järjest. Nagu suurte reiside puhul ikka, on selja taga ligi kolmveerand aastat põhjalikku ettevalmistustööd. Viimaks saabki publik ette võtta maailmareisi enam kui viiekümne filmi vahendusel. 27. märtsist kuni 2. aprillini saab reisida Eestist Peruuni ja Fääri saartest Uus-Meremaani ning kaasaegsetest suurlinnadest vähekäidud kohtadeni. Ma ei…

Maailma etnograafiamuuseumid kogunesid Hanois

Agnes Aljas, teadussekretär 1946. aastal asutatud Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu ICOM (International Council of Museums) on suurim ülemaailmne muuseume ühendav organisatsioon, kuhu kuulub üle 30 000 liikme. ICOM koordineerib muuseumivaldkonna tööd ka läbi oma rahvusvaheliste alakomiteede, millel on oma tegevusvaldkond. Oktoobris käisin etnograafia- ja kultuurimuuseume ühendava alakomitee ICME konverentsil Vietnamis Hanois ning rääkisin ka Eesti muuseumides toimuvast.…

Klassikud on tagasi, aga kes teeb edasi?

Kaarel Tarand, avalike suhete juht Oma esimesed rahvariided sain umbes 34 aastat tagasi, kui lastele rahvapillimängu õpetanud ja vastavat orkestrit juhendanud Toivo Luhatsil muidu kolistajate hulka üht keelpillidel viisipidajat tarvis läks ja ta mind ansamblisse viiuldajaks värbas. Rõivaid polnud muidugi kapist võtta, need pidid usinad lapsevanemad mingite ette antud mallide järgi ise kokku õmblema. Oli…

Vaata ja Sa näed!

Tänavu kevadel sai ERM endale tunnuslaulu, mida esitavad Koit Toome ja Tanja Mihhailova. Laulu sõnade ja muusika autoriks on helilooja, muusik ja produtsent Sten Sheripov. Laulu video on osaks Andres Maimiku ja Rain Tolgi loodud muuseumi tutvustavast filmist „Eesti Rahva Muuseumi verdtarretav saladus“. Otsustasime küsida Eesti muusikutelt, mis mõtteid ERMi uus lugu nendes tekitab. Mõningaid arvamusi…

ERMi arhiiv sai taas täiendust emotsioonidest

Tekst: Tiina Tael Foto: Rein Kivisalu, fototöö Berta Vosman Mihklipäev on pea veerand sajandit tähendanud ERMile kirjasaatjate päeva – just sel päeval võõrustame muuseumi kirjasaatjaid ja täname neid vabatahtliku panuse eest Eesti kultuuripärandi täiendamisel ja jäädvustamisel. Need on inimesed, kes panevad kirja oma lugusid, emotsioone ja mälestusi, vahel kurbi, vahel rõõmsaid, vahel naerma ajavaid ning…

Asumiseltside roll inimkeskse linnaruumi loomisel

  Madle Lippus, linnauurija Linnalaborist Asumiseltsid on sageli tuntud oma toredate pidude järgi. Isegi need, kelle tegevus on muidu vähem aktiivne, korraldavad tavaliselt korra aastas ühe suurema ürituse, muusika ja laadaga, kuhu on oodatud külalised üle terve linna. Kui ka midagi muud seltside tegemiste kohta ei teata, siis Uue Maailma Tänavafestivalist või Supilinna päevadest ollakse ikka…

ERMi uue maja tekstiilihanke töödest

Tekst: Eva Jakovits, tekstiilikunstnik ja Tartu Kõrgema Kunstikooli kaasaegse tekstiilikunsti õppejõud Fotod: Anu Ansu ERMi näitusemaja teisel korrusel on välja pandud uue hoone kunstihanke konkursile laekunud konverentsi- ja kinosaali lavafooni tekstiilide kavandid. Nn protsendiseadus võimaldab muuseumil tellida ja kunstnikul luua mastaapse tekstiilikunstiteose, mille mõõtmed on tänapäeval harjumatult suured. Teostatav tekstiil jääb oma mõõtmetelt (6×12,9 m)…

Ekspeditsioonid itta. Miks?

Indrek Jääts, teadur Eelmisel suvel, enne järjekordset uurimisretke Vepsamaale, lugesin läbi Aleksei Petersoni omaaegsete Vepsa välitööde päevikud. Mulle avanes omamoodi maailm, 15 ekspeditsiooni kõrvalistesse vepsa küladesse alates 1960. aastate keskpaigast kuni 1980. aastate alguseni. Probleemid transpordiga, viletsad teeolud, vahel nappus toiduainetest, suhted kohalike võimude ja kohalike inimestega, omavaheline läbisaamine, esemete kogumine, pildistamine, filmimine. Pidi ikka…

SADA – Eesti tekstiilikunsti rikkalik sajand

Tekst: Aet Ollisaar, Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna juhataja ja professor 2015. aasta on Eesti tekstiilikunstnikele märgiline – läbi sajandi tagasi vaatamine paneb juurdlema senitehtu üle. Võib uhkusega öelda, et sada aastat on olnud külluslikult rikkalik! Eesti Tekstiilikunstnike Liidu algatatud projekt „SADA. Eesti tekstiilikunst 1915–2015“ on ajendatud soovist tutvustada eesti tekstiilikunsti kujunemist, ajalugu ja tänapäeva. Märksõna…