Marleen Metslaid, teadur Eesti Rahva Muuseum saab 14. aprillil 108-aastaseks. See on esimene sünnipäev, mida muuseum saab pidada uues majas, uues kodus. Seekord ei tähistata seda kuigi suurejooneliselt, muuseumi uksed on sel päeval lausa suure reede tõttu külastajatele suletud, kuid eks kahe aasta pärast siis seda võimsamalt! Sünnipäevajuttu kirjutama asudes mõtisklesin selle üle, et kuigi…
Ann Aaresild „Kirjad ja pakid Nõukogude Eestisse. Esmakontaktidest püsisuhte kujunemiseni“ Margus Kivirüüt, elektrik Ann Aaresilla artikkel „Kirjad ja pakid Nõukogude Eestisse. Esmakontaktidest püsisuhte kujunemiseni“ osutus huvitavaks. Nagu pealkiri viitab, oli juttu pakkide saatmisest Nõukogude Eesti kodanike ja välismaalaste vahel. Eriti just nüüd, 2017. aastal, on sellele huvitav tagasi mõelda. Tänapäeval on ju netikaubandus väga populaarne,…
Indrek Jääts, etnoloog Jalutasin ükspäev läbi Tartu kesklinna ja pildistasin silte, mis mulle ei meeldinud. Asi polnud mitte nende sisus, kujunduses või kirjastiilis, vaid keeles. Fotografeerisin vaid neid silte, mis olid läbinisti võõrkeelsed või kus eesti keel oli jäetud tagaplaanile. Pildirida on juhuslik ja kaugeltki mitte ammendav. Mulle tundub, et sellised sildid on vastuolus kehtiva…
Tiit Sibul, näituste korraldaja 1912. aasta vanavara kogumisretkel Setomaale pani Edgar Eisenschmidt oma päevikusse kirja kõige muu hulgas ka mõned tähelepanuväärsed read naiste vanema rõivastuse kohta. Olohkuva külas kõneles perenaine Issaki Palaga (Пелагия Исаакова) talle järgmist: „Wanast köedeti kõrik ümbre perse ja sõs mindi gulänije pääle. Jõhwine sõgel köideti perse pääle pussu kinnipidamise jaoks –…
Ülle Jukk, kirglik toidublogija (http://peenrarott.blogspot.com/) ja toidukultuuri ajaloo huviline Fotod Arp Karm, Agnes Aljas Eesti Rahva Muuseumi uus hoone on niivõrd popp konverentsipaik, et oma maja ürituse jaoks tuleb vaba aega tikutulega otsida. Sügisel õhku paisatud väikesest seminarist sai aga ootamatult suur konverents. Viimati peeti toidukultuuriteemalist konverentsi viis aastat tagasi. Tookord keskenduti toidukultuurile läbi rahvapärimuse,…
Liisi Jääts, teadur-kuraator Ants Viirese raamat Eesti rahvapärane puutööndus kuulub eesti etnoloogia klassikasse. 1960. aastal ilmunud teos ühendab endas teema teoreetilist tausta, võrdlust naaberpiirkondadega ja ajaloolist tagasivaadet muinasajani, kuid teisalt on ka erinevate puutöötehnikate ja tööriistade käsitlus nii põhjalik, et annab välja praktilise käsiraamatu mõõdu. Pole ime, et paljud puutööhuvilised hindavad seda teost nii kõrgelt.…
Indrek Jääts, teadur Meile väga lähedast rahvast, kelle keeles kirves on kirvez, ader adr ja leib leib, ähvardab hääbumine. Kõik vepsa sõnad muidugi meie omadega nii sarnased ei ole, aga eks ole ka juba üle 1000 aasta lahus elatud. Viimase rahvaloenduse andmeil oli vepslasi alles vaid 6000. Kas meie saame nende heaks midagi teha? Mitte…
Laura Jamsja, TÜ etnoloogiamagister „Millised maitsed, lõhnad ja helid seonduvad Teil Jõhviga?“ Ida-Virumaa keskuses välitöödel 2015. aasta septembrist 2016. aasta veebruarini esitasin seda küsimust nii kohalikele kui ka iseendale. Kogutud materjali põhjal valminud magistritöö eesmärk oli analüüsida naiste linnakogemust ja -mälu, milles just aistingutel oli tähelepanuväärne roll Jõhvi tajumisel ja mõtestamisel. Toon mõned näited naiste…
Eeva-Liisa Sibul ja Eda Vallimäe, füsioterapeudid Selles blogipostituses on juttu valusündroomidest, mis võivad olla vanadel fotodel nähtavate tööasenditega seotud. Püüame seostada võimalikke kaebusi tänapäeva terminoloogia ja leevendusvõimalustega. Ka tänapäeval esineb inimestel tööst tingitud kaebusi, mis on oma olemuses alltooduga väga sarnased. Soovime toonitada, et fotode põhjal koostatud analüüs on puhas spekulatsioon ning inimkeha kohanemisvõime on…
Kristiina Johanson, arheoloog Me oleme harjunud mõtlema, et meil praegu kasutada olevad võimalused teevad meist osavamad inimesed – tehnika areneb ning me suudame ja oskame üha enam ja järjest lühema ajaga. Meil on kogu aeg kiire ja me usume, et ainult pidevalt end tagant kihutades on võimalik midagi saavutada. Seetõttu on aeg-ajalt värskendav oma kogu-aeg-on-kiire…