Helena Tulve, helilooja Kokkuvõte seminaril „Müra ja muusika muuseumis“ peetud ettekandest 11. mai 2015 Eesti Ajaloomuuseumis Huvitav, et muusika ja muuseumi kui termini algtähenduses leiame nii mõndagi ühist. Muusika (kreeka mousikḕ) on muusade kunst – see, mida muusad oskavad, ja muuseum (kreeka mouseîon) on muusade asupaik. Nii võiks arvata, et muusikat tehakse just muuseumis või…
Tekst: Jane Liiv, ERMi peakunstnik Fotod: Kristjan Raba, Jane Liiv, Sirje Madisson, Merike Tamm Jätkan järjejuttu Amsterdami muuseumidest, kus märtsikuus koos ERMi kolleegidega käisime. Oma 7. aprilli postituses tutvustasin (küll väga põgusalt) Rembrandti majamuuseumi, Juudi muuseumi ja lastemuuseumi ning Amsterdami linnamuuseumi. Need olid kõik pigem väikesed muuseumid. Nüüd aga on järg tõeliselt suure muuseumi…
Tekst: Janika Turu, konservaator Tavaliste tööpäevade kõrval väärivad erilist äramärkimist need, mil konserveerimislabori lauale saabuvad tulmekastid (tulme on uus kogum objekte, mis on muuseumi kogudesse vastu võetud). Veebruaris saabus meile 12 kleiti, mille läbivaatuse käigus selgus üks eriliste kahjustustega erilähenemist vajav artefakt. See oli väga hästi ja ilusti kokku pakitud pitskleit, mis sai endale…
Siret Saar, koguhoidja Kohvikutega seoses tekib lisaks mälestustele ka hulganisti assotsiatsioone: kohvikustseenid on raamatutes, filmides, muusikavideotes ja lavastustes pea sama asendamatud kui helistamine, autosõit, söömine ja suudlemine. Mõnes säravas teoses (nt Jim Jarmuschi filmis „Kohv ja sigaretid“ ja Madis Kõivu tekstis „Lõputu kohvijoomine“) saab kohvikust kirgede, sündmuste ning lugude keskpunkt. Esimese kohvimaja avas Eestis 1702.…
Tekst: Kaarel Tarand, avalike ja välissuhete juht Fotod: Kuukulgur Film OÜ Pärast viimast sõda levisid laste hulgas hirmu ja õuduse jutud sellest, kuidas mingites puruks pommitatud keldrites tegutsevad röövitud lapsi toorainena tarvitavad seebi- ja vorstivabrikud. Hiljem, kui nõukogude tegelikkus aastakümnetega end me argipäevas kinnistas, asendusid tooraine poolel lapsed rottidega. Igal juhul oli tegu lugudega sarjast…
Gerd Raassalu, audiovisuaalse kogu arhivaar Üks Tartu Peetri kiriku üle saja aasta vanustest kelladest oli mõrane juba 1944. aasta pommitamistest saati. Õiget heli kellast enam kätte ei saadud ja ka taastamine polnud võimalik. Mõtted uuest kellast hakkasid tekkima 2011. aasta sügisel koos kiriku torni remondiga, mida toetas soojaettevõtja Tiit Veeber. Toad ei saa hakkama soojata…
Mariliis Vaks, konservaator Ida Laidi (1904–1991) nukukollektsioonist on ERMi blogis ka varem juttu olnud (vt Ida Laidi mänguasjade kollektsioon). Seekordne postitus pakub inspiratsiooni volbriööks! ERM C 83:18 mänguasi: nukk “Nõid”. Austraalia. ERM C 83:17 mänguasi: nukk “Nõid”. Austraalia. ERM A 826:185 kaltsunukk, nõid muinasjutust “Hansuke ja Greteke”. ERM A 826:246 suveniirnukk, nõid. ERM A 826:247…
Tekst: Karoliine Korol, konservaator Paljudes muuseumides täheldati juba 1990. aastal, et teatud plastikud vananevad teistest plastmassidest palju kiiremini ning eritavad kahjulikke gaasilisi ühendeid, mis mõjutavad muude materjalide (nt paberi, metalli ja tekstiili) säilivust. Peale selle on eralduvad ühendid tihtilugu ka inimorganismile kahjulikud, nii et siin välja toodud plastmassidesse tuleb suhtuda kõrgendatud tähelepanuga. Juttu tuleb viiest…
Tekst: Eva Jakovits, tekstiilikunstnik ja Tartu Kõrgema Kunstikooli kaasaegse tekstiilikunsti õppejõud Fotod: Anu Ansu ERMi näitusemaja teisel korrusel on välja pandud uue hoone kunstihanke konkursile laekunud konverentsi- ja kinosaali lavafooni tekstiilide kavandid. Nn protsendiseadus võimaldab muuseumil tellida ja kunstnikul luua mastaapse tekstiilikunstiteose, mille mõõtmed on tänapäeval harjumatult suured. Teostatav tekstiil jääb oma mõõtmetelt (6×12,9 m)…
Indrek Jääts, teadur Eelmisel suvel, enne järjekordset uurimisretke Vepsamaale, lugesin läbi Aleksei Petersoni omaaegsete Vepsa välitööde päevikud. Mulle avanes omamoodi maailm, 15 ekspeditsiooni kõrvalistesse vepsa küladesse alates 1960. aastate keskpaigast kuni 1980. aastate alguseni. Probleemid transpordiga, viletsad teeolud, vahel nappus toiduainetest, suhted kohalike võimude ja kohalike inimestega, omavaheline läbisaamine, esemete kogumine, pildistamine, filmimine. Pidi ikka…