Uulitsast promenaadiks – vaateid Roosi tänavalt

Tiina Tael, peaarhivaar Roosi tänav on kõige otsem tee, mis kesklinnast uue Eesti Rahva Muuseumini viib. Viimaste aastatega on tee tublisti muutunud: Jaama tänava ja Muuseumi tee vahelisel lõigul on nüüd jalakäijate promenaad ning muuseumi avamiseks näib kogu tänav saavat uhke väljanägemise, mis päädib tee lõpus tänavanimele kohaselt suure roosiväljaga muuseumi ees. Tõenäoliselt muutub see…

Andy Warholi audiovisuaalne looming Pärnu Muuseumis

Tekst ja fotod: Marian Kivila, Pärnu Muuseumi arendus- ja turundusjuht Näitus «Andy Warhol: Elu pärast supipurki / Filmid, videokunst ja installatsioonid 1963-1986». 14. juuli – 14. august 2016 Pärnu Muuseumis. Üha enam tundub, et suurte kunstnike loomingu eksponeerimine väiksemates linnades ei ole enam harukordne juhus. Võiks pigem öelda, et tegu on kunstimaailmas üha enam populaarsust…

Kilekoti lugu – tõusude ja mõõnadega romaan

Karoliine Korol, konservaator ERMi uuel püsinäitusel on väljapaneku seas kümmekond välismaist kilekotti 1980. aastatest, mis olid nõukogudeaegses Eestis kõrges hinnas. Seoses sellega tekkiski idee kirjutada pisut kilekottidest. Kilekoti tähendus on kümnenditega märkimisväärselt muutunud. Kui 1980. aastatel oli väga popp käia linna peal jalutamas, koolis, pidudel ja isegi teatris kilekotiga (kuhu pandi otse loomulikult võimalikult vähe…

Nõelasilmast muuseumisse

Tiina Tael, peaarhivaar Selle aasta võistlusteema „Kolimine“ tõi koos kirjapandud mälestustega muuseumisse ka ühe eseme. Kaaskirja lugedes selgus, et tegemist on soolaleivakingitusega Eesti Rahva Muuseumile uude majja kolimise puhul. Vaip. ERM A 1031:141. Vaiba valmistas ERMi kirjasaatja Helgi Täht (s 1934) Tallinnast, kes ütles, et ta lõpetas tikkimise alles juulikuus. Nii et tegemist on tõepoolest…

Põgus tutvus ERMi fotokogudega: Edasi fotokorrespondent Leopold Matt

Tiina Tael, peaarhivaar Leopold Matt sündis 11. jaanuaril 1911 (vkj 29.12.1910) Elvas puutöölise perekonnas. Pärast Elva algkooli lõpetamist jätkas ta õpinguid Tartu Tehnikagümnaasiumis, kuid oli sunnitud vanemate majandusliku olukorra tõttu koolitee 4. klassis pooleli jätma. Sõjaeelsetel aastatel tegi Matt juhutöid nii äris, elektrimontööride juures kui ka puutööstuses ning oli paar aastat ametis paljundusbüroos. 1940–1948 töötas…

Soome-ugri lüümus

Art Leete, Tartu Ülikooli etnoloogia professor Teadlased on aina arvanud, et soomeugrilased on klaasist või veest, igatahes läbipaistvad. Kui meid teadusele avastati, nähti meid läbinisti, üleni ja korraga. Hiljem, kui teadus killustus sajaks haruks, hakati soomeugrilasi käsitlema tuhande üksikasja kaudu. Ühed uurisid, kui pilusilmsed me oleme, teised meie tööriistu ja riideid ning kolmandad maadlesid meie…

Suus sulavad mälestused Jõhvist

Laura Jamsja, TÜ etnoloogiamagister „Millised maitsed, lõhnad ja helid seonduvad Teil Jõhviga?“ Ida-Virumaa keskuses välitöödel 2015. aasta septembrist 2016. aasta veebruarini esitasin seda küsimust nii kohalikele kui ka iseendale. Kogutud materjali põhjal valminud magistritöö eesmärk oli analüüsida naiste linnakogemust ja -mälu, milles just aistingutel oli tähelepanuväärne roll Jõhvi tajumisel ja mõtestamisel. Toon mõned näited naiste…

Autorlus ja originaalsus digifotograafias – teose väärtuse mõiste ferrotüübi näitel

Berta Vosman, fotograaf Minu huvi fotograafia vastu tärkas juba lapsena. Käisin 1990. aastate lõpus mitmel korral Eesti Rahva Muuseumi fotolabori pimikus, kus meie peretuttavast fotograafi käe all ilmusid paberile kujutised. See tundus nii erakordne ja iga pilt oli ainulaadne. Ainulaadne just seetõttu, et kogu pildi ilu sõltus peamiselt negatiivi kvaliteedist ehk ühest fotograafi nupuvajutusest. Ülejäänu…

Soome-ugri mimees

Art Leete, Tartu Ülikooli etnoloogia professor Eesti Rahva Muuseumi uuel soome-ugri püsinäitusel „Uurali kaja“ on väike, ent mõnus osa pühendatud erinevate teadlaste ja kirjanike muljetele soome-ugri rahvaste sarnasustest. Nagu see mõttelugu näitab, on vähemalt alates 19. sajandist levinud veendumus, et soomeugrilased on ühte nägu, lisaks ka sõnadelt ja tegudelt samasugused. Seda põhjusmõtet polnud vaja eraldi seletadagi.…