Lehtede märgmenetlus ehk paberipesu ehk „ärge seda ise kodus järgi tehke!“

Tekst: Eve Kasearu, kogude hooldustalituse juhataja ja Tea Šumanov, konservaator Fotod: Nele Tammeaid   Kuna konserveerimismaailmas on minimaalne menetlemine jätkuvalt esikohal, otsustasime, et vesipesu vajavad kogu pulmaraamatust vaid 2 lehte. Nendeks olid trükitud pilt tsaar Aleksander II-st ning üks leht käsikirjalistest tekstidest. Tsaari pilt oli kõige happelisem ning pesu aitas seda vähendada. Teine leht oli…

Jalgpallimaastikest muuseumis ja meie ümber

Tekst: Siim Randoja, Eesti Spordimuuseumi arendusjuht Teleedetabelitele tuginedes võib olenevalt analüüsija positsioonist muhedalt tunnistada või nukralt imestada, et selleaastane jaanikuu on möödunud üllatavalt suurele osale eestlastest jalgpallilainel. Kuu alguses aset leidnud Eesti koondise sõprusmängud ja siinsamas varasuvises Tartus aset leidnud Balti turniir olid soojendusetenduseks spordisuve esimesele suursündmusele – jalgpalli Euroopa meistrivõistlustele Poolas ja Ukrainas. Tundub…

Juba ammu enne ERMi asumist Raadile 1923. aastal lendasid Raadil lennumasinad

Tekst: Ülo Siimets, Raadi haldusjuht Aasta enne ERMi asutamist, 29. jaanuaril 1908 moodustati Ülevenemaaline Keiserlik Aeroklubi, mille esimene president oli ratsaväekindral Alexander Wilhem Andreas von Kaulbars, vabahärra Mõdriku mõisast. Staažika õhusõitjana kasutas armeekomandör õhupalle juba Vene -Jaapani sõja ajal. Klubi liige oli ka eestlane Jüri Herman. Järgmine klubi president oli ka baltisakslane, krahv Johan (Ivan…

Näitusekülastajate kahetsetud ostud

Tekst: Ehti Järv, uurimisassistent Näitusel „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ korraldatud osaluskampaania „Too muuseumisse ese, mille ostmist oled kahetsenud“ väljapanek on osutunud külastajate hulgas menukaks. Lausa nii, et pikendame väljapanekut suve lõpuni!  Kahetsetud ostude omanike poolt kirjutatud tekste, milles selgitatakse ostu põhjuseid ja kauba sobimatust, loevad näitusekülastajad suure huviga: kes seejuures muheledes, kes aga kulmu…

Kuulata ja mõista oma kaasaega…

Tekst: Krista Aru, direktor … tähendab eelkõige püüdu näha ja mõista inimest, kes muuseumi tuleb. Olla olemas just tema jaoks. Möödas on see aeg, mil muuseumitöötajad võisid kabinetivaikuses isekeskis välja mõelda, millest teha näitus või millisest arhiivimaterjalist peaks valmima raamat. Muuseumikeskselt otsustatu ei pruugi ajal, mil kõik on kättesaadav ja võimalik, huvitada kedagi.  Möödas on…

Muuseumis kajab Kommunaari Hääl

Tekst: Grete Kärmas, tehnik Pildivalik: Nele Tammeaid, fotograaf ERM Fk 2953:2652 2010. aasta sügisel jõudis Eesti Rahva Muuseumisse salapäraseid teid pidi kastitäite viisi endise jalatsivabriku Kommunaar materjale ja ajaloohõngulist toodangut. Rikastusid nii muuseumi esemekogu kui ka arhiiv- ja fotokogu. Kui jalatsipaarid monoliidiks lugeda, võeti esemekogusse vastu 444 eset, arhiivkogusse 212 säilikut ning fotokogusse 3035 fotot…

Pulmaraamatu järg ehk mis sai lehtedest

Tekst: Eve Kasearu, kogude hooldustalituse juhataja ja Tea Šumanov, konservaator Fotod: Arp Karm   Oleme nüüdseks mõnda aega raamatu jälgi ajanud ja olles konsulteerinud Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhametsaga, jõudnud tõdemusele, et tegu võib olla omaaegse rännualtariga, mida on hiljem kasutatud pulma naljaraamatu kaantena. Just sai valmis raamatu 178 lehe puhastamine ja praegu on…

Perenaine on ju enda kodu tervishoiuminister!

Ülle Jukk, kirglik toidublogija (http://peenrarott.blogspot.com/) ja toidukultuuri ajaloo huviline Nii ütles Linda Petti oma 1993. aastal ilmunud „Perenaise leksikonis“. Vaadates autori nime raamatukaanelt, ei mõtle me kuigi tihti, kes ta oli, kuidas ta kirjutas. Kui autor on lugejaga kaasaegne, siis on enamasti kasvõi pisukenegi ettekujutus olemas, kuid inimeste puhul, keda meie seas enam pole, naudime…

Põhjakiikrid

Siret Saar, koguhoidja Eesti rannakülades on ehitatud erilisi laevu – norilaevu, nendega käidi kaemas karile jooksnud või tormi tõttu randunud laevu. Noridega mindi avariile külje alla ja hakati laadungit maale vinnama, kui laadung maal, võis laev kõrgemale kerkida ja karilt vabaneda. Enamasti aga ei olnud õnne vabaks saada ja siis raiuti kõik kõlbulik (mastid, vaiad,…

Üks päev Raadil – kui palju erinevaid emotsioone!

Maivi Sikk, valveoperaator Kui kõik ausalt ära rääkida, tuli ettepanek kirjutada ühest päevast Raadil ootamatult. Iga päev on siin omamoodi ja huvitav, seega on raske valikut teha. Siiski meenub üks eriliselt tore päev Raadil. Päev tõotas tulla päikeseline. Hommikul tööle tõtates pidin pargist läbiminekul silmas pidama üht kajakamammat, kes kahtlustas, et ehk ma plaanin midagi…