Pealaest jalatallani ehtne. Karin Grabby-Matthiesseni moejooniste kogu

Kristina Paju, Tartu Kõrgema Kunstikooli lektor Illustratsioonid: Karin Grabby-Matthiessen Eesti päritolu Karin Grabby-Matthiessen (tuntud ka perekonnanimega Baritsch) on ERMi kogudesse annetanud mitu mahukat mappi originaalsete moejoonistega. Eestis, 20. detsembril 1913, sündinud, kuid Saksamaal Hamburgis moekunstnikuna tegutsenud daam oli vaatamata keerulistele aegadele ja poliitilistele kataklüsmidele edukas ettevõtja. Jooniste põhjal võib arvata, et Teise maailmasõja järgsel kümnendil…

Võistujoonistamine muuseumis

Külliki Tõnisson, Vanalinna Hariduskolleegiumi kunstiõpetaja Fotod: Nele Tammeaid, fotograaf Ei mäletagi täpselt, kust Eesti Rahva Muuseumi võistujoonistamisest esimest korda kuulsime. Igal juhul tundus kuuldu tore ja parasjagu põnev. Novembri lõpp on meil juba piisavalt pime ja valgesse aega ei mahu peale kooliskäimise just väga palju toredaid tegevusi. Lootust on küll ka esimesele lumele, mis valguseigatsust…

Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat 56

Bertil Tüvi, muusikakriitik ERMi aastaraamat jõudis tänavu juba oma 56. kogumikuni, mis on ühe perioodiliselt ilmuva väljaande kohta vägagi soliidne number. Mitte-etnoloogina pean tunnistama, et kõne all olev raamat on ühtlasi üks minu esimestest sügavamatest kokkupuudetest etnoloogiaalaste uurimuslike tekstidega ja ülevaate kirjutamise pakkumist vastu võttes polnud ma sugugi kindel, mis mind ees ootab. Seda suurem…

Kenade kaunistustega kasukad

Made Uus, vabakutseline käsitööline, TÜ VKA rahvusliku käsitöö osakonna lektor Veel 19. sajandi lõpus oli meie kliimas talvisel ajal valdav ülerõivas rukkijahuga valgeks pargitud lammanahkakasukas (Kodavere, ERM KV 237: 84) ehk lambanahkne kasukas. Kasuk oli ja on külma ilma rõõvas. Olema pidi neid vähemalt kaks. Üks puhas ja teine töökasuk. Kui töökasuk nii ära lõppes,…

Kuu kiri nr 12 ehk 100 aastat tagasi detsembris

Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur ERM Fk 95:1 Olev Aksbergi töömees Joosep Vergi oma sajandat paati ehitamas. Pildistatud Aksi saarel Gustavi talu õues. Foto: A. J. Lusmann, 1912. Selleaastane viimane kuu kiri[1] on saabunud muuseumisse 6.12.1913 Aksi saarelt Kaguotsa talust. Saatjaks kohalik mees August Johannes Lusmann (ka Luusmann), kes sündis 1885. aastal sealsamas Anna…

Rongid, rongid, kuhu te …?

Kaarel Tarand, avalike ja välissuhete juht Mu talust pärit vanavanaisa töötas tsaaririigi päevil Valgas, Riias ja Vitebskis vedurijuhina. Ikka seal, kuhu ettevõte tööle saatis. Ehkki ka auruveduri aknast enam kui sajand tagasi paistsid laiad haritud põllu- ja karjamaad, võib ühes kindel olla: raudteeaedu trassiveeres ei paistnud. Põllumajandus oli jaotatud talu ja mõisa vahel ning toitu…

Kuidas ma näituste graafikus tropiks olin

(teadur-kuraator Piret Õunapuu seletuskiri näituse „Kirglik Johannes Leopold Gahlnbäck“ juurde) Fotod: Nele Tammeaid, fotograaf; Arp Karm, fotograaf Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama ikkagi Oskar Kallasest, oma suurest armastusest. Juba aastaid tagasi olin lugenud ERMi arhiivis Oskari kirjavahetust, kust mulle jäi meelde kelleltki Gahlnbäcki-nimeliselt Peterburi mehelt esemete ostmisega seonduv korrespondents. Sama…

Kultuuri visuaalsest kirjeldamisest

Nele Tammeaid, fotograaf Kodumaa piltide kogumise võistlus on osa käesoleva kultuuripärandi aasta programmist. Eeskuju võeti saja aasta tagusest ettevõtmisest, kus verinoor Eesti Rahva Muuseum kuulutas välja sellenimelise pildikogumisvõistluse. Eesmärk oli sama mis käesolevalgi ettevõtmisel – koguda fotosid, mis kirjeldaksid eesti inimest, elu ja kultuuri. ERM Fk 213:319. Eesti Rahva Muuseumi kodumaa piltide näitus 1913. Johannes…

Verivorsti tegemine pole mingi käkitegu

Siret Saar, koguhoidja Pühadeni on küll veel aega, kuid verivorste võib juba praegugi teha ja süüa. Vanasti tehti jõulude paiku verivorste pea igas kodus, see traditsioon ei ole täielikult unustuse hõlma vajunud ka nüüd. ERM Fk 1948:170. Verivorstid on keedupajast välja võetud ja jahtuvad “vorstilaual”. Foto: Aado Lintrop Korrespondentide vastused (KV) 318:128–130. Korrespondent Olga Piirisild,…

Termoelektrigeneraator – riist, millega hädapärast elektrit toota

Tekst: Vaike Reemann, Eesti Rahva Muuseumi kuraator Fotod: Arp Karm, fotograaf Ilma elektrita me oma elu enam ette ei kujuta ja see, et paljudesse Eestimaa küladesse veeti esimesed elektriliinid vaid pool sajandit tagasi, ei tule probleemitul argipäeval meeldegi. 1950. aastate koolipoiste nali „Anna küünal, ma lähen vaatan, kas elektrit on, kas pirn põleb,“ annab aimu,…