Millest jutustavad anonüümsed pildid külafotograaf Oskar Tõrva klaasnegatiivide näitel?

Tiina Tael, peaarhivaar

Vanad pildid jutustavad meile möödunud aegadest, ent harva on nende juures teavet, kes on pildil või mis sündmuse puhul on foto tehtud. Kui pilt pärineb kellegi fotoalbumist, siis on sageli info pildiomaniku peas ja kui tema lahkub, jääbki lugu teadmatuks. Heal juhul vaatab pildilt vastu kellegi tuttav nägu või on koht kuidagi tuttav, kuid ikkagi jääb palju küsimärke, millal ja millise sündmuse puhul on fotojäädvustus tehtud.

Mäluasutuste (muuseumide, arhiivide) kogudes on väga palju selliseid pilte, mille täpsemat lugu ei tea, ent ometi annavad need olulist teavet. Kui fotode tagaküljel või albumisse kleebitud piltide juures võib veel olla märkmeid, siis negatiivide puhul juhtub harva, et need on pakendatud ja märgistatud nii, et pildil kujutatut saab ülestähelduste abil tuvastada.

Aeg-ajalt tuleb aga vanade majade pööningult või panipaikadest välja kastide viisi negatiive, mis vihjavad mõne kutselise fotograafi loomingule. Sageli on need paksu tolmukorra all, vahel hallitusega kahjustatud, mõni ka mõrane, kuid pildi säilinud osa on väga selge ja ilmekas. Kui tegemist on Eesti fotograafia ajaloos tuntud meistri loominguga, siis vääriks sellised negatiivid säilitamist. Näiteks külafotograafide puhul saame teada, milline oli tema tööpõld nii geograafiliselt kui ka temaatiliselt; milliseid sündmusi ta kutsuti jäädvustama, milline oli tema ateljee või kus ta pildistas portreefotosid. Oma lugu jutustavad ka rõivad inimeste seljas, hooned ja üksikud detailid, mis annavad vihjeid oletatavatele sündmustele. Andmeteta autorinegatiivide puhul oskame määratleda umbkaudset pildistamise kohta (nt kihelkond või küla) ja pildistamise aega.

Hiljuti sai Eesti Rahva Muuseumi fotokogu rikkamaks Pala külafotograafi Oskar Tõrva klaasnegatiivide kogu võrra (ERM Fk 3001, 328 negatiivi). Oskar Tõrvast on vähe andmeid: tema nimi on küll Eesti fotograafide andmebaasis, ent mäluasutuste kogudes on tema nimega fikseeritud üksikuid fotosid. Rahvusarhiivist leiame õhukese toimiku (ERA.3167.1.7385), milles on Oskar Tõrva 5. aprilli 1939 kuupäevaga avaldus Tartu tööoskusametile, et ta võiks õiendada kutseeksami fotograafia-operaatori erialal, ning Pala vallavalitsuse tunnistus 8. aprillist 1939 selle kohta, et ta on töötanud alates 1925. aastast fotograafia alal ning vastavad aparaadid ja tarberiistad on Tõrval olemas. Toimikust ilmneb ka tema sünnikuupäev 24. august 1901 (vkj 11. august 1901). Tõrva edasisegi tegutsemise kohta on andmeid napilt, osa negatiive on dateeritud aastaga 1941 ning suri raske haiguse tagajärjel 22. juunil 1942. aastal. Vihjeid fotograafi perekonna ja päritolu kohta saime juba tema piltide legendeerimisel.

Ligi 100 aastat vanade klaasnegatiivide tuvastamine on kaunis keeruline, sest piltidel olevad inimesed ja nende kaasaegsed on lahkunud. Kergemini on äratuntavad tänini säilinud ühiskondlikud hooned, koolipildid kas koolihoonete või õpetajate kaudu, samuti leerifotod kirikuõpetajaid tundes. Hea oleks piltide kirjeldamisel leida kohalik teejuht, kes piirkonda hästi teab ja tunneks mõnel juhul ära ka pildile jäädvustatud inimesi. Oskar Tõrva piltide legendeerimisel oli muuseumil abi ERMi kirjasaatjast Helgi Sulustest (1932–2015), kelle vahendusel negatiivid muuseumisse jõudsidki ning kes oskas ligi sajakonnale pildile lähema info anda.

363301_erm_fk_3001_87Pidu sugulaste ja külarahvaga Pala vallas Sassukveres. Istuvad (paremalt): Klaara Lepasepp (1907–1968), süles Helju Lepasepp (1937), Aliise Tõrva (1901–1995), süles Urve Tõrva (1936), Tõrva poiste ema Anlisa (1865–1944), Leena Villemson-Ertis-Puusta (1882–1967), süles Vello Talve (1935). Seisavad: Liine Rosalie Lepasepp (1890–1972), Lilli Tõrva (1902–1981), Eduard Tõrva (1986-?), Karla Tõrva (1899–1970), Daavet Puusta (1873–1963), Hugo Lepasepp (1924–1944 Tšerkassõ), Johannes Feldmann-Talve (1909–1966). Foto: Oskar Tõrva, 1938. ERM Fk 3001:87

See foto kuupäevaga 12. juuni 1938 on saanud Helgi Suluste ja vennatütre Liia abil väga täpse legendi kõigi pildilolijate lühikese elulooga. Pildilt leiame fotograafi ema Anlisa ning vennad Karla ja Eduardi.

See foto kuupäevaga 12. juuni 1938 on saanud Helgi Suluste abil väga täpse legendi kõigi pildilolijate lühikese elulooga. Pildilt leiame fotograafi enda, tema abikaasa Salme, ema Ann Liisa ja venna Karli. Kuna Tõrva legendeeritud negatiivide hulgas on ka tema õe Aliide pulmapilt ja venna Karli foto ning on märgitud, et nad on Halliku külast, siis saame fotode abil teada ka perekond Tõrva täpsema elukoha. Nii täpsete legendidega negatiive on selles kogus üksikuid.

363415_erm_fk_3001_201Koolitund Pala valla koolis. Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad. ERM Fk 3001:201

Ei ole teada, mis kooliga on tegemist, ent tõenäoliselt on see mõni Pala valla koos. Foto jutustab aga 1930. aastate külakooli klassiruumi sisustusest, õppevahenditest, koolilaste rõivastusest ja koolikorrast.

Tavaliselt on kõige kergem tuvastada koolide grupipilte, sest koolimajad, mille taustal fotod on tehtud, on tuttavad või tuntakse ära õpetajad. Küll aga võib kimpu jääda täpse aja määramisega.

363488_erm_fk_3001_274Torila 6-klassilise algkooli lõpetavad tütarlapsed koolimaja ees. Foto: Oskar Tõrva, 1932. ERM Fk 3001:274

Põhiteemad, mida fotograaf Oskar Tõrva säilinud klaasnegatiivid kajastavad, on koolielu, leer, matused, pulmad, perekonnaportreed. Kõige lihtsam tundub olevat määrata koolide ja leeride grupipilte.

363470_erm_fk_3001_256Tütarlaste leer Kodaveres õnnistamise päeval 25. mail 1930. Foto: Oskar Tõrva, 1930. ERM Fk 3001:256

Täpset aega ja kohta aitas kindlasti määrata asjaolu, et pildil on kirikuõpetaja ja köster. Õpetaja Johannes Walter teenis Kodavere kirikus 1927–1939 ja köster Leo Altmann 1926–1932. Minu abiline Helgi Suluste leidis pildilt ka tuttavaid nägusid. Kirikuraamatute või leeripäeva laululehe järgi saaks nimetada ka fotol olevad neiud.

Päris kindel küll ei ole, kuid näib, et mitmed perekonnafotodki on tehtud leeripäeval.

363442_erm_fk_3001_228Perefoto leeripäeval. Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad. ERM Fk 3001:228

Foto keskele on paigutatud valges kleidis noor neiu ja pildile on jäädvustatud kolm-neli põlvkonda; perekond ja nende elukoht on teadmata, samuti sündmuse aeg. Küll aga on tegemist Kodavere kihelkonna inimestega 1930. aastatel.

363447_erm_fk_3001_233Pala valla noormehed leeripäeval? Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad. ERM Fk 3001:233

Noormeeste grupifoto taluaias on pildistatud samuti arvatavasti nende leeripäeval. Noormehed on üheealised ning pidulikus rõivastuses (ühel koguni rosett rinnas), peole viitab ka lõõtspill ja napsipudel.

363455_erm_fk_3001_241

Perepilt noormeeste leeripäeva(?) puhul. Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad. ERM Fk 3001:241

Ka see perepilt näikse olevat tehtud leeripäeva puhul, siingi on noormehed rosetiga.

363228_erm_fk_3001_14Talupere lastega Kodavere kihelkonnast. Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad. ERM Fk 3001:14

Oletatavalt talupere kolm põlve: ema-isa oma kolme lapse ja laste vanaemaga. Pildistatud on taluaias ja mitte igapäevases rõivastuses, pigem on fotograafi tulekuks end pühapäevaselt riidesse pandud. Muide, Oskar Tõrva portree- ja perefotode puhul on see tavaline, et pildistatud on õues, aga kas see viitab ka sellele, et tal ateljeepind puudus?

363232_erm_fk_3001_18Mehe ja naise portree. Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad. ERM Fk 3001:18

Pildi allkirjaks võiks olla ka mees ja naine pidulikus rõivastuses. Võimalik, et tegemist on pulmafotoga, millele vihjavad maja seinale nõjatuvad kased.

363374_erm_fk_3001_160Kaks last lihavõttepühadel. Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad. ERM Fk 3001:160

Tõenäoliselt on lapsi pildistatud nende kodus ja nn ateljeefotot on ilmestatud lihavõttepühadele iseloomuliku atribuutikaga: munad, pajuoksad, lihavõttejänes. Lisaks rõivastusele saab infot ka toonasest kodusisustusest (tapeet, laudlina, seinavaip, voodikatmine).

363294_erm_fk_3001_80Isa tütrega jõulukuuse all. Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad. ERM Fk 3001:80

Siingi on kuusk ilmselge vihje, aga põnevad detailid on kuuseehted ja tüdruku käes olev mänguasi.

363379_erm_fk_3001_165Kaks portreefotot: lapsed täiskasvanutega ja lapsed omavahel. Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad. ERM Fk 3001:165

Tõrva portreefotode puhul on päris tavaline, et ühele platele on tehtud kaks võtet, näiteks kaug- ja lähivaade või perepilt ja pere lapsed. Huvitava detailina leiame sellelt pildilt toataimepoti kaunistamisviisi.

363230_erm_fk_3001_16Taluõu pererahva ja hobuvankritega. Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad. ERM Fk 3001:16

See foto annab fantaasiale päris palju ruumi. Vankritel olevate kohvrite järgi võiks arvata, et pilt on jäädvustatud pärast kolimist. Mingile pidulikumale sündmusele vihjavad ka kaskedega ehitud rehealuse uksed ja paistab, et toapoolne sein on samuti puudega ehitud. Üks noormees valab pudelist märjukest.

363408_erm_fk_3001_194Talupere aias. Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad. ERM Fk 3001:194

See perepilt on tehtud koos taluga, nii et ka taluaed õunapuudega on jäädvustatud. Märkamata ei jää ka lippaed, mis eraldab õunapuuaeda õuealast. Talu (või koolitalu?) näib olevat heal järjel.

363363_erm_fk_3001_149Matuserong hobustega. Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad. ERM Fk 3001:149

Võimalik, et jäädvustatud on hetke enne taluõuest teeleasumist või siis juba kalmistu juures. Matustele vihjab vankris nähtav kirst.

363369_erm_fk_3001_155Leinavad vanemad väikelapse kirstu juures. Kodavere kihelkond. Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad. ERM Fk 3001:155

Foto jutustab matusekombestikust. Lahkunu teelesaatmine kodust, taluuks kaunistatud kuuskedega.

363372_erm_fk_3001_158Hobuse pesemine vesiveski juures. Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad. ERM Fk 3001:158

Pildilt leiame kolm noorikut tolleaegses supelusriietuses ning kaldal olev hoone viitab vesiveskile. Täpne pildistamiskoht on küll hetkel teadmata, aga kui palju Kodavere kihelkonnas ikka vesiveskeid oli?

363266_erm_fk_3001_52Kääpa sild. Foto: Oskar Tõrva, 1941. ERM Fk 3001:52

Blogi avaldamise ajal oli täpne asukoht teadmata, kuid tähelepaneliku blogilugeja abil saadud täiendavaks legendiks: 1941. aasta aprillis Kääpa silla juures istuvad vasakul Agu Selge komsorg, paremal Rudolf Paju Pala, Saare ja Voore koolide vanempioneerijuht

363388_erm_fk_3001_174Metsatalgud Pala vallas. Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad. ERM Fk 3001:174

Tõenäoliselt on tegemist külvitöödega raielangil. Suur seltskond ning valge põllega perenaised on ilmselge vihje talgutele.

363394_erm_fk_3001_180Kaks noormeest jalgratastega. Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad. ERM Fk 3001:180

Üks vahva foto külavaheteelt, kus noormeestest ja nende sõiduvahenditest enamgi tõmbab tähelepanu priiküüti nautiv kass. Sellest, et koer või kass oli ka 1930. aastatel pereliikmeks, annavad tunnistust arvukad perefotod, kus lemmikloom poseerib koos perekonnaga kenasti fotograafile.

363336_erm_fk_3001_122Perepilt. Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad. ERM Fk 3001:122

Siingi on meile tundmatu talupere kolm põlve ja koer, taustaks taluõu õunapuudega. Näib, et lattaiale on pandud midagi tuulduma.

363398_erm_fk_3001_184Päästearmee seltskond muusikariistadega. Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad ERM Fk 3001:184

Ühesugused naiste peakatted ja meeste vormimütsid viitavad kindlale grupile; fotot suurendades loeme mütsikirjast Päästearmee.

363454_erm_fk_3001_240Grupp talverõivastes inimesi taluhoone taustal. Kodavere kihelkond. Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad. ERM Fk 3001:240

Ehkki seltskond on anonüümne, kajastub fotol ilmekalt toonane külarahva riietusviis, mis puudutab ülerõivaid ja peakatteid.

363334_erm_fk_3001_120Kaks meest lapsega ahjupottide valmistamise töökojas. Kodavere khk. Foto: Oskar Tõrva, 1930. aastad. ERM Fk 3001:120

Ilmekas seletava tekstita pilt. Esimese hinnangu järgi on see käsitöölise töötuba, lähemal uurimisel aga tuvastatud pottsepatöökojaks: meeste tegevusest annavad vihjeid potikedrad, põrandal näivat olevat ahjupotid või katusekivid. Kolleegid, kes rohkem asja tunnevad, tuvastasid töölaualt neljakandilise, umbes 10–15 cm sügavuse põhja ja tagarandiga tooriku ning märkasid maas olevate pottide omapära.

2 thoughts on “Millest jutustavad anonüümsed pildid külafotograaf Oskar Tõrva klaasnegatiivide näitel?

  1. Selle viimase foto (ERM Fk 3001:120) kohta võin öelda seda, et see on tehtud Uhmardu tellisevabrikus (Mul on kodus samasugune foto, küll tuhmim ja tumedam, ja õnneks jõudsin enne vanaema surma veel tema fotode kohta aru pärida) . Laps pildil on minu vanaema Maimu Jaik ja mees tema kõrval on ta isa Julius Kruus. Minu vanaema sündis 12. veebruaril 1930, ta on sel fotol kahe-kolme aastane.

  2. Hobuse pesemise foto on minu ämma andmetel tehtud tema Haavakivi jõe ääres asuvas lapsepõlvekodus Assikvere külas Pala vallas, kus ta praegugi elab. Lisainfo: Sirius@hot.ee

Leave a Reply