Mees fotoaparaadiga – väliseestlase Hans Teetlausi fotokogu

Karin Kiisk, Hans Teetlausi kogu arhiveerija

2011. aasta novembri lõpuks sai korrastatud sugulaste poolt ERMile üle antud (väliseestlase) Hans Teetlausi isikuarhiiv, nimistunumbriga 18. Arhiivi juurde kuulus ka ulatuslik fotokogu, millest järgnevalt veidi lähemalt.

Viru tänav Tallinnas

Arhiivimoodustaja ja fotode autor Hans Teetlaus sündis 2. septembril 1920 Lüganuse kihelkonnas Varja külas. Ta lõpetas 1934. aastal  lähedalasuva Püssi 6-klassilise algkooli ning astus samal aastal Rakvere Ühisgümnaasiumi, lõpetades tookordse 6-aastase kursuse 1940. aastal. Samal aastal jätkas ta õpinguid Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakonnas. Ülikool jäi lõpetamata, kuna 1944. aasta septembris lahkus Teetlaus Eestist Hiiumaa kaudu paadipõgenikuna Rootsi. Stockholmis õnnestus tal varsti saada tööd insenerina, ühtlasi jätkata ka õpinguid ülikoolis. Rootsist suundus H. Teetlaus edasi Kanadasse, sealt paari aasta pärast USAsse, elades vahepeal taas Rootsis, siis uuesti USAs ja elu viimased aastad Eestis, kus tema elutee 24. aprillil 2010 lõppes.

Hans Teetlaus seismas reisilaeva Georg Ots kõrval

H. Teetlausi arhiivkogu nimistu on jagatud 8 sarjaks: 1. Biographica; 2. Kirjavahetus (Hans Teetlausile saadetud kirjad ja Hans Teetlausi poolt saadetud kirjade mustandid ja koopiad); 3. Õpingute ja loomingulise tegevusega seotud dokumendid; 4. Erialast tegevust kajastavad dokumendid; 5. Harrastused (muusika, fotograafia ja film, filateelia); 6. Varia; 7. Ajaleheväljalõiked; 8. Teiste arhiivimoodustajate dokumendid.

Üks Hans Teetlausi pikaajalisemaid ja produktiivsemaid hobisid oli fotograafia. Koos eelpool mainitud arhiivimaterjaliga jõudis ERMi ka tema pika elu jooksul kujunenud rikkalik fotokogu, mille uurijale kasutuskõlblikuks tegemine on ERMis hetkel käsil.

H. Teetlausi poolt hoole ja armastusega pakendatud fotosid, mille hulgast tuleb muuseumi fotokogusse vastu võtmiseks valik teha, on terve hoidlariiuli jagu. Ilmutatud fotodega on kaasas ka arhiveerimise seisukohalt veelgi väärtuslikumad originaalid ehk fotonegatiivid, mis skanneeritakse spetsiaalse tehnika abil. Negatiividest tehtud valik registreeritakse ja kirjeldatakse MuISis.

Helge Teetlaus Tallinnas Balti jaamas

Mis on hobifotograaf Hans Teetlausi jäädvustuste hulgast säilitamisväärne? Fotode korrastamine on alles pooleli, seega on veel vara lõplikeks järeldusteks ja aruandvateks numbriteks. Seni läbi töötatud materjali põhjal võiks esile tuua mitmekümne aasta vältel jäädvustatud Tallinna linna fotokroonikat. Ajavahemikus 1980ndad–2000ndad on Hans Teetlaus järjekindlalt pildistanud elu Tallinnas, mis annab huvilisele hea võimaluse jälgida linnapildis paarikümne aastaga toimunud muutusi.

Suuremalt jaolt on fotod vanalinnast ja Mustamäelt, kuid leidub teisigi tuntud ja tundmatuid külgi Tallinnast. Seejuures on vanalinna fotode hulgas peamiste arhitektuurimälestiste kõrval pildile jäänud ka kõrvalised sisehoovid. Lisaks üldisele hoonetereale on Hans Teetlausil jätkunud tähelepanu ka sellistele detailidele nagu hoonete fassaadikaunistused, tuulelipud, sildid jne. Jäädvustatud on turistid, peatänavatel oma igapäevaasju ajavad inimesed, ehitushoos töömehed, mängivad lapsed, pargitud autod, kuivav pesu. On fotosid argipäevast ja pidulikest kultuurisündmustest. Viimaste puhul võiks ära märkida põhjalikud fotoülevaated tantsu- ja laulupidudest, vanalinna- ja hansapäevadest, aga ka mitmesugustest kontsertidest ja kogunemistest.

Müügilett laulupeo ajal Tallinna lauluväljakul

Tantsupidulised Tallinnas

Tallinna kõrval on Hans Teetlaus pildistanud Lüganuse ümbrust, Narvat, Rakveret ja Tartut. Tihtipeale on need fotomatkad viinud teda noorpõlveradadele. Sellisel juhul võib fotode tagant leida informatiivseid meenutuslikke märkmeid.

Lisaks ümbritsevat fotografeerides juhuslikult pildile püütud avalikus ruumis viibivatele anonüümsetele inimestele on arvukalt pilte ka Hans Teetlausi pereliikmetest, sugulastest, sõpradest ja tuttavatest. Piltidel on nii kodu- kui väliseestlasi, kelle hulgas mitmeidki huvitavaid persoone. Nendegi fotode puhul võiks teha järgmise tingliku jaotuse: argipäevased situatsioonid ja üritused, tähtpäevad.

Helge ja Valve Teetlaus minemas Pühajärve bussile

Eraldi võiks veel esile tuua fotod Hans Teetlausi reisidest ja ülesvõtted, kus on jäädvustatud tema erinevaid elukohti.

Suhteliselt tundmatuks jääb hetkel fotokogu ajaliselt varasem (1940ndad–1960ndad) osa. Väheste vihjete põhjal võib oletada, et juba siis alustas Hans Teetlaus ümbritseva järjepidevat jäädvustamist, püüdes filmilindile eesti pagulaste elu argi- ja pidupäevi nii pagulaslaagris kui hiljem, erinevatel asukohamaadel.

Hans Teetlausi fotokogu pakub kahtlemata huvitavat materjali ja avastamisrõõmu. Ühtpidi, kui uurimisteemaks on Tallinna linnapilt, väliseestlaste kodusisustus, kultuuriüritused või midagi muud sarnast. Hoopis teistmoodi ja sama kuldaväärt materjaliallikaks osutub aga kõnealune kogu siis, kui uuritav peaks olema Hans Teetlaus ise või keegi tema lähedastest.

Lisa kommentaar