Anu Järs, teadur-kuraator Kas te plaanite sel aastal pühadekaarte saata? Kas saadate veel traditsioonilisi paberkaarte või olete elektroonilistele õnnitlustele üle läinud? Nii või teisiti, praegu on paras aeg heita pilk vanadele postkaartidele. MUISist võib leida arvukalt jõulu- ja uusaastakaarte, kuid silmapaistvaid kogusid, mis võiksid võistelda kollektsionääride omadega, muuseumidel ette näidata ei ole. Selles vallas ei…

Siret Saar, koguhoidja 18. sajandi alguses otsustas üks tundmatu hollandlane, et ta tahab suvel uisutada. Tundmatu leiutaja tegi esimesed „kuivamaauisud“ valmis, naelutades puurullid ühte ritta ja ühendades selle vidina oma saapaga. Katsetused uute uiskude liigiga levisid paralleelselt erinevates riikides. 1760. a saabus Londoni tööriistade valmistaja ja leiutaja Joseph Merlin maskiballile oma uue leiutise – raudratastega…

Siret Saar, koguhoidja Mulle teeb alati rõõmu, kui museaal loob seose mõne muu valdkonnaga. Ja uiskudest on seepärast minu lemmikuteks ERMi Nurmised (A 735:39 – saabastega uisud ja A 880:13- uisurauad). Loomulikult Lehe-Sassi pärast. Parijõe Lehe-Sassi unelmaks on Nurmise uisud nr 25 (et oleks kasvuruumi). Ta müüb ajalehti, et koguda 100 päevaga kokku 5 krooni…

Siret Saar, koguhoidja ERM Fk 10:17 Tartu 1912. Uisuspordist on teada ka märtreid. 1498. aastast pärineb puugravüür, mis on seotud legendaarse juhtumiga Hollandis. Jutustuse järgi elas seal XIV sajandil tütarlaps Lidwina (sünd 1380), keda hiljem nimetati Pühaks Ludwinaks. Ta liugles puust valmistatud uiskudel mööda kinnikülmunud Amsterdami kanaleid ning äratas rahva hulgas suurt tähelepanu, tema sõiduoskust…

Tekst: Arvi Tragel, näituste meister, ja Ülle Jäe, koguhoidja Fotod: Anu Ansu, fotograaf   „Väike ratastega masin!“, „Ajanäitaja!“ – need koolipõlvenaljad tulevad ilmselt paljudele tuttavad ette. Tänapäeval on meile ajanäitajaks enamasti mobiiltelefon või siis on „ratastega masinad“ asendunud elektrooniliste ja digitaalsete kelladega. Mehhaaniliste kellade ajalugu ulatub tagasi 13. sajandisse, ärksamate eestlaste tuppa jõudsid seinakellad aga…

Siret Saar, koguhoidja   Hommikul, kui jõudsime Vincennes’i stuudiosse, ütles Louis Gasnier mulle: “Leidsime toreda süžee. Vincennes’i järv on jääs. Sa saad algaja uisutaja osa.” “Kulla mees, ma ei oska ju uisutada!” “Seda naljakam tuleb,” kinnitas tema. Ja mulle pandigi uisud alla. Mind tõugati jääle, enne kui jõudsin ülikonda vahetada. Võimatu öelda, mida ma täpselt…

 Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur Museaale võib võrrelda pusletükkidega, mida omavahel õigesti kokku sobitades tekib tervik – lugu. Läbi informatsiooni, mida kannavad muuseumis hoitavad esemed, fotod ja arhivaalid, rullub täna lahti sajanditagune pusle-lugu ühe auväärse sepa elust ja tööst. Juhan (Johan) Michelson sündis 1860. a. (vkj.) suures Michelsonide perekonnas Käspre talus, Soosaare vallas, Kolga-Jaani…

Age Raudsepp, koguhoidja, ja Siret Saar, koguhoidja  „Ma tulen umbes kell kolm või kell neli või kell viis, aga mitte üks minut enne kuut,“ oli Karlsson öelnud. /…/ „Igal juhul mitte hiljem kui kell seitse,“ oli Karlsson vastanud. „Aga vaevalt enne kaheksat. Igatahes pane tähele umbes kell üheksa, umbes, siis läheb lahti!“ Sümboolne määratlus „umbes“…

Siret Saar, koguhoidja Eesti Rahva Muuseumi kogudes on palju huvitavaid kohvreid nii visuaalsest aspektist kui ka legendist lähtuvalt. Sageli sisaldavad juba ainuüksi oma nimetuses väga tugevat informatsiooni – näiteks kohver-kannel, kohver-kirjutusmasin, rändrätsepakohver, soldatikohver, kohver-riidekapp, kalalkäigukohver, meremehekohver, reisikohver, saunakäigukohver jne. Kohver määratleb inimesi-tegevusi, samas on ka teeloleku, põgenemise, naasmise sümbol. Kohver on märk tänapäeva rändurist ja…