Anu Kannike, Tallinna Ülikooli teadur ja Eesti Rahva Muuseumi uue püsinäituse töörühma ekspert Nõukogude aja peegeldused eesti (ajaloo)kirjanduses ja kunstis on saanud suuremat tähelepanu ning ajendanud rohkem vaidlusi kui enamik teisi ajastuid. See on ka loomulik, sest paljud meist on seda aega isiklikult kogenud ja vaade oma minevikule on paratamatult emotsionaalne. Kindlasti on nõukogude…
Johanna Ross, mitte-etnoloog 2012. aasta hilissuvel ilmus ERMi aastaraamat 55, mille põhiosa moodustavad seitse kultuuriteaduslikku artiklit. Me elame teadupärast ajal, mil teaduse klassifitseerimisest on saanud baas ja uurimistööst enesest pealisehitus – kuidas saaks siis veel paremini tähistada niisuguse kogumiku sündi, kui mitte väikese sõbraliku artiklite tüpoloogiaga! Artikkel eeterkehadest (mitte segamini ajada metaartikliga) Artikkel eeterkehadest tunneb…
Eva-Kaia Vabamäe, omakultuuride osakonna metoodik Mida teha, kui haridusprogrammi ajal üleolevalt käituvate õpilaste õpetajad neid mitte ei keela, vaid õigustavad? Kui kohalikku käsitööd inspiratsioonina kasutanud kunstnik autoriõigusele viidates seda eset kohalikel naistel muuseumisse müügiks teha ei luba? Kui harivatele pereloengutele, kus käsitletakse probleemsituatsioone, tulevad vaid selles vallas juba haritud lapsevanemad? Kui kohalikele sissetulekuallikat pakkuv traditsiooniline…
Toivo Sikka, tegevtoimetaja On see võimalik? Kus?, pärite. On – Tartus jätkab alates 2009. aastast Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumi nime all tegutsemist varasemast tuntud Eesti Postimuuseum (mais 1935 Tallinnas asutatud, sügisel 1994 taasloodud Postimuuseumi järglane). Need, kes Postimuuseumiga pikemalt tuttavad, mäletavad hästi vahepealseid kavatsusi viia Postimuuseum Rakverre, Tallinna või võimalik et veel hoopis kuhugi…
Taavi Tatsi, teadur Maikuus toimus Taani Kuningriigis Roskildes rahvusvaheline teaduskonverents „The Transformative Museum“. Ühena mitmest inspireerivast plenaarettekandest tahaksin jagada Leicesteri Ülikooli teadlase Ross Parry „Alguse lõpp: muuseum ja digitaalmeedia muutumine loomulikuks“ (see ja ülejäänud plenaarettekanded on ingliskeelsete videoloengutena vaadatavad http://www.dreamconference.dk/?page_id=1385). Muuseumi temaatika ümber koondunud konverentsil esitletud uurimistulemustest ja -projektidest võis tegelikult järeldada – ning seda…
Tekst: Siim Randoja, Eesti Spordimuuseumi arendusjuht Teleedetabelitele tuginedes võib olenevalt analüüsija positsioonist muhedalt tunnistada või nukralt imestada, et selleaastane jaanikuu on möödunud üllatavalt suurele osale eestlastest jalgpallilainel. Kuu alguses aset leidnud Eesti koondise sõprusmängud ja siinsamas varasuvises Tartus aset leidnud Balti turniir olid soojendusetenduseks spordisuve esimesele suursündmusele – jalgpalli Euroopa meistrivõistlustele Poolas ja Ukrainas. Tundub…
Tekst: Krista Aru, direktor … tähendab eelkõige püüdu näha ja mõista inimest, kes muuseumi tuleb. Olla olemas just tema jaoks. Möödas on see aeg, mil muuseumitöötajad võisid kabinetivaikuses isekeskis välja mõelda, millest teha näitus või millisest arhiivimaterjalist peaks valmima raamat. Muuseumikeskselt otsustatu ei pruugi ajal, mil kõik on kättesaadav ja võimalik, huvitada kedagi. Möödas on…
Krista Aru, direktor Muuseumile on palju antud. Ühelgi teisel asutusel pole nii palju ja nii mitmekesiseid tegutsemisvõimalusi. Muuseum võib kaasa rääkida igal elualal, olla korraga koguja ja jagaja, õpetaja, meelelahutaja, uurija, suhtleja, ettevõtja, tootja, infolevitaja, turundaja jne. Selline tegevuste paljusus lubab muuseumis töötada väga erinevate oskuste ja huvidega inimestel ning koondada endasse võimekust ja arusaamist…
Eva-Kaia Vabamäe, omakultuuride osakonna metoodik Portugalis elav ja töötav kreeklannast museloog Maria Vlachou kirjutab oma ajaveebis Musing on Culture lugude rääkimisest muuseumi kontekstis. Ta pöörab tähelepanu sellele, kuidas üks lugu võib erinevate rahvaste seisukohast täiesti erinevalt kõlada (tema näiteks osutab kreeklaste ja türklaste igipõlisele naabrikonfliktile). See pani mind taas kord mõtlema, kui olulist rolli muuseumid…
Reimo Rehkli ja Silver Bohl moodustavad kahepeale kokku muuseumi uudiskirja toimetuse. Selles intervjuus tutvustavad nad läbi mõningate küsimuste oma tööd ja ka muid tegemisi. Kui sind huvitab, millised on nende väljakutsed kommunikatsiooni ja turunduse osas või millised kolm küsimust nad esitaksid Jakob Hurdale, võta sisse mugav positsioon ning asu lugema. Kas Sul juba käib uudiskiri? Kui…