Maailma etnograafiamuuseumid kogunesid Hanois

Agnes Aljas, teadussekretär 1946. aastal asutatud Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu ICOM (International Council of Museums) on suurim ülemaailmne muuseume ühendav organisatsioon, kuhu kuulub üle 30 000 liikme. ICOM koordineerib muuseumivaldkonna tööd ka läbi oma rahvusvaheliste alakomiteede, millel on oma tegevusvaldkond. Oktoobris käisin etnograafia- ja kultuurimuuseume ühendava alakomitee ICME konverentsil Vietnamis Hanois ning rääkisin ka Eesti muuseumides toimuvast.…

Muuseum, kust ei tahagi lahkuda

  Tekst: Kristel Rattus, Agnes Aljas Fotod: Moesgaardi muuseum, blogile sättinud Anu Ansu Augusti lõpus külastas peamiselt ERMi teaduritest ja kuraatoritest koosnev 15-liikmeline grupp Marje Õunapuu päranduse ja Eesti Kultuurkapitali toel Taani muuseume[1]. Tunne, et oleme jõudnud muuseumi, kust enam lahkuda ei tahaks, valdas meid siis, kui olime jõudnud Moesgaardi. Kodulehekülg määratleb Moesgaardi kui etnoloogia-…

Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 57 ehk nun-zajin

Anu Põldsam, TÜ judaistika lektor 2014. aastal ilmunud ERMi aastaraamat oli järjekorras juba 57. Minu jaoks oli tegu esimese selles sarjas ilmunud kogumikuga, mida ma kunagi käes olen hoidnud ja kaanest kaaneni ka läbi lugenud. Nimelt olin mingi kummalise hetke ajel andnud endalegi ootamatult lubaduse kõige värskemast aastaraamatust mõne sõnaga lähemalt kirjutada ja lugemisel tekkinud…

Laadalt saab kõike peale isa ja ema

Terje Anepaio, teadur Laadast om kõkkõ saia pääle esä ja imä. (Räpina khk) 27.–28.oktoobril on liikluspiirangud kehtestatud Viluste-Lindora maantee lõigul vahemikus 22,3 kuni 22, 8 km. Sedavõrd asjalikult kõlas hommikuses KUKU raadio saates sõnum liiklust takistavatest piirangutest. Selline sõnaseade jätab varju tõsiasja, et just täna varavalges seadsid paljud Eestimaa ja mitmed Põhja-Lätimaa elanikud sammud Lõuna-Eestisse,…

Pakri päevik 2.–6. juuni 2014

Tekst ja fotod: teadur-kuraator Piret Õunapuu Eesti Rahva Muuseumi välitööde eesmärk Pakri saartel oli jäädvustada, kuidas Teise maailmasõja ajal lahkunud rootslaste järel püsiasutuseta jäänud saartel elu taas tasapisi toimima hakkab. Filmida ja intervjueerida kohalikke, kes on otsustanud tühjale saarele tulla ja siia oma kodu rajada. Minul oli see neljas käik Pakritele. 1998. aasta kevadel, enne…

Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat 56

Bertil Tüvi, muusikakriitik ERMi aastaraamat jõudis tänavu juba oma 56. kogumikuni, mis on ühe perioodiliselt ilmuva väljaande kohta vägagi soliidne number. Mitte-etnoloogina pean tunnistama, et kõne all olev raamat on ühtlasi üks minu esimestest sügavamatest kokkupuudetest etnoloogiaalaste uurimuslike tekstidega ja ülevaate kirjutamise pakkumist vastu võttes polnud ma sugugi kindel, mis mind ees ootab. Seda suurem…

Erilised autod

Kristel Rattus, juhtteadur Kui ERM 2010. aastal küsimuskava „Minu auto“ abil inimeste autokasutuskogemust uurima asus, jõudis meieni hulk lugusid, mis jutustasid inimeste jaoks erilistest autodest. Kõik need autod olid aga ainulaadsed väga erineval moel: tihti oli kõige erilisem kõige esimene päris oma auto, vahel muutis auto eriliseks selle päritolu, väljanägemine või lihtsalt pikalt koosveedetud aeg,…

Kadunud hõimu otsimas

Indrek Jääts, teadur Kas olete kuulnud Lutsi maarahvast? See oli lõunaeestikeelne ja katoliku usku rahvakild, kes elas tänases Ida-Lätis, Ludza (eestipäraselt Lutsi) linna ümbruskonnas. Eesti avalikkuse jaoks avastas nad Oskar Kallas. 1893. aasta mais ja juunis võttis ta ette reisi tollasesse Vitebski kubermangu, et kontrollida teateid seal elavatest suguvendadest, teha kindlaks nende arvukus ja paiknemine…

Raporteerin: kuidas läheb näituse tööpealkirjaga „Linn“ ettevalmistus*

Ehti Järv, teadur Aeg-ajalt kergitab ERM katteloori uue maja püsinäituselt, mille ettevalmistamisega on muuseumipere pidevalt hõivatud. Mina jagan seekord muljeid ühe killukese ettevalmistustöödest, mis on kavandatud umbes 50 m² suurusele ekspositsioonialale, kandes tööpealkirja „Linn“ . Millisest linnast etnoloog räägib? – on küsimus, millele tuli leida vastus enne, kui on võimalik kõige esialgsematki näitusekontseptsiooni sõnastada. Linn…

Muutuv kultuuripärand

Kristel Rattus, ERMi juhtteadur Kümme aastat tagasi, äsja Eesti Rahva Muuseumisse tööle asunud uurijana sattusin osalema rakenduslikus uurimisprojektis, mille kutsus ellu üks loodus- ja kultuuripärandi kaitseala. See kaitseala võttis tõsiselt seadusega kehtestatud ülesannet kaitsta lisaks kohalikule loodusele ka erilise rahvusliku väärtusega kultuuripärandit, kuid kaitsekorralduskava kehtestades ja seda praktiliselt ellu viima hakates lahvatas peagi vaidlus kohalike…