Tekst: Saara Mildeberg (TÜ etnoloogia magistrant; tekst kirjutatud TÜ etnoloogia osakonna kursuse “Argikultuuri muutumisprotessid Eestis” raames) Foto: Arp Karm, Anu Ansu Minu esimene külastuskäik Eesti Rahva Muuseumisse põhines omamoodi oksümooronil. Astusin rahvusriigi esindusinstitutsiooni, et süübida sügavamalt 20. sajandil aset leidnud privaatse ja avaliku sfääri tekke ja tasakaalumängudele keskenduvasse teemanäitusesse “Oma ase”. “Oma ase” on Eesti…
Tekst: Stina Sarapuu (Eesti Kunstimuuseum) Fotod: Jana Šakare, Marju Niinemaa Augusti eelviimasel pühapäeval, mil Eesti oli parajasti taasiseseisvumispäeva tähistamas, kogunes ERMi viinaköögi katuse alla üks suurem seltskond, kel järgnevaks nädalaks sama plaan – võtta osa Balti museoloogiakoolist (BMS), mida raamistas teema „Information Management for Museums”. Juba neljateistkümnendat korda tõi kolme Balti riigi koostöös korraldatav museoloogiakool…
Tekst ja fotod: Kristiina Piirisild, konserveerimisosakonna juhataja Ilusal augustikuupäeval Lissabonis puhates jäi reisiraamatut uurides näpp peale kesklinnas asuvale nukkude haiglale Hospital de Bonecas. Nimi oli intrigeeriv ja ilma pikema mõtlemiseta võtsin vastu otsuse säärast asutust külastada. Hospital de Bonecas (eesti k nukkude haigla) asub Lissaboni südames Praça da Figueira platsi ääres Portugalile iseloomulikus pombalin’i stiilis…
Heinike Heinsoo, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte dotsent Hakkasin oma uurija-aastate jooksul tundma ennast üha enam tarbija rollis. Olin saatjaks filmitegijatele, ajakirjanikele, kunstnikele ja isegi meedikutele, kes vereanalüüsi alusel vadjalaste laktoositaluvust mõõtsid. Aga vadjalastele polnud midagi vastu andnud. Sellepärast alustasime 2010. aastal vadja keele õpetamist vadjalastele. Algas koostöö Ingerisoome Kultuuriseltsiga, mille esinaine Helena Miettinen kaasas oma…
Siret Saar, koguhoidja Võib reisida kaugele ja jutustada pärast uskumatutest nähtustest ning eksootilistest maastikest. Võib matkata üksinda oma rütmis ja kasinalt, aga ka suurema seltskonnaga liikuda: ühised söögipausid, naer, üksteise ootamine… Võib ka lihtsalt kõndida, selleks ei tule kaugele minna – kõndida selleks, et jätta end millestki kõrvale. Ükskõik mis meid liikuma käivitab, kas uudishimu,…
Aveli Asber, Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli kunstiline juht Fotod: Berta Vosman Päev enne ERMi suurele rahvarõivaste näitusele „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal“ minemist püüdsin enda jaoks selgeks mõelda, milliste ootustega ma näitusele lähen. Melanie Kaarma ja Aino Voolmaa rahvarõivaste raamat on meil kogu aeg raamaturiiulis olnud ja olen seda juba üsna väikesest peale ikka korduvalt ja…
Kristel Rattus, teadur Fotod: Arp Karm Kõriorel on kahtlemata üks Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse hitte. Eksponaat asub keelenäitusel ja huilgab täishäälikuid, kui vajutada vastavale kummipaadipumbale. 11 kuu jooksul, mil näitus on lahti olnud, on vaene orel nii kõva vatti saanud, et pumpasid on tulnud üsna mitu korda välja vahetada. Oreli alumise, pumpadega osa, mõtles välja…
Kersti Kivirüüt, muuseumikülastaja Fotod: Berta Vosman Kunstisaalis, kunstisaalis…. Kunstisaalis sai seekord näha inimest kahe kunstniku pilgu ja käe läbi. Valdavalt kultuuriinimest, sest nii Kruusamäe kui ka Kirsipuu on kujutanud enamjaolt näitlejaid, kunstnikke ja muid kultuurivaldkonnaga tihedalt seotud korüfeesid. Kruusamäe mingil veidral põhjusel vist armastab ka Kuuste Kooli õpetajaid – kolm tema kujutatud suurkujust (muig…. SUURkuju)…
Siret Saar, koguhoidja Mardi Valgemäe sõnutsi (essee „Mesilased eesti luules“ kogumikust „Pihtimusi. Artikleid ja arvustusi lavakunstist ja kirjandusest“) on Eestis kõik laenatud: verivorst, laulupidu ja vapilõvid. Aga mesilased on eesti isamaaluules fenomen omaette. Mesilinnud on poeesias lennanud alates rahvaluulest ja „Kalevipojast“, lõpetades nüüdisajaluulega. Mesilased luules on huvitavad, kui nad ei ole loodusluule tausttapeet või juhuslik…
Laili Kuusmaa, tekstiilikonservaator Ettevalmistus uueks peoks algab tegelikult kohe pärast rahvarõivaste viimast kandmist ja nende kappi panemist. Kuidas me seda teeme, sellest sõltub, kas rõivad on kenad ja korras või tabavad meid ebameeldivad üllatused. Foto: Jaak Eelmets, 1990. ERM Fk 2971:2009 Kui rõivaid hoiupaika panna, on väga oluline veenduda, et need oleksid puhtad. Nii väldime…