Mõtisklusi näitusest. Tiiu Kirsipuu ja Ilmar Kruusamäe “Inimesed”

Kersti Kivirüüt, muuseumikülastaja Fotod: Berta Vosman Kunstisaalis, kunstisaalis…. Kunstisaalis sai seekord näha inimest kahe kunstniku pilgu ja käe läbi. Valdavalt kultuuriinimest, sest nii Kruusamäe kui ka Kirsipuu on kujutanud enamjaolt näitlejaid, kunstnikke ja muid kultuurivaldkonnaga tihedalt seotud korüfeesid. Kruusamäe mingil veidral põhjusel vist armastab ka Kuuste Kooli õpetajaid – kolm tema kujutatud suurkujust (muig…. SUURkuju)…

Täitkem maa mesilastega

Siret Saar, koguhoidja Mardi Valgemäe sõnutsi (essee „Mesilased eesti luules“ kogumikust „Pihtimusi. Artikleid ja arvustusi lavakunstist ja kirjandusest“) on Eestis kõik laenatud: verivorst, laulupidu ja vapilõvid. Aga mesilased on eesti isamaaluules fenomen omaette. Mesilinnud on poeesias lennanud alates rahvaluulest ja „Kalevipojast“, lõpetades nüüdisajaluulega. Mesilased luules on huvitavad, kui nad ei ole loodusluule tausttapeet või juhuslik…

Rahvarõivaste korrastamine

Laili Kuusmaa, tekstiilikonservaator Ettevalmistus uueks peoks algab tegelikult kohe pärast rahvarõivaste viimast kandmist ja nende kappi panemist. Kuidas me seda teeme, sellest sõltub, kas rõivad on kenad ja korras või tabavad meid ebameeldivad üllatused. Foto: Jaak Eelmets, 1990. ERM Fk 2971:2009 Kui rõivaid hoiupaika panna, on väga oluline veenduda, et need oleksid puhtad. Nii väldime…

Mõned asjad, mis enne surma võiks ära teha

Siret Saar, koguhoidja Nimekirju, mida elu jooksul ära teha, leiab netist ja ajakirjadest ohtrasti. Oma soovitusliku nimekirja on kribanud ka mänguline ning kirjelduskirgilik – mees kui tekstimasin – Georges Perec. Seal on lihtsasti teostatavaid asju; asju, mis seostuvad himudega vahelduse järele; on aja- ja ruumiunelmaid; ajapuuduse taha jäänud seni tegemata asju; asju, mille puhul tead,…

Eesti Rahva Muuseumi haljastusest

Tekst ja fotod: Ain Vellak, haljastaja Eesti Rahva Muuseumi kirev ja sügavalt tunnetuslik olemus paistab silma nii oma esemekogudes kui ka muuseumi õuealal. Välialal kohtab külastaja esimesena maastikku, mis seostub sellel alal tegutsenud inimeste mõtete ja ideedega oma toimetamistest, kodust, elamisest jne. Teatud mõttes jääb ERMi lähimaastik keerukale ja mitmekesisele ühisalale, kus seostuvad mineviku, oleviku…

Tahad olla ilus ja terve?

Siret Saar, koguhoidja ERMi kogudes on inventuuride aeg. Sekka satub hetki, mil ei suuda järjest kiiresti, süsteemselt ja peatumatult tööd teha, muidu tuleb Exceli tabeli nägu pähe, ütled kassile Miisu asemel MuIS ja uinudes on museaalide numbrid su mantraks. Vahel tuleb teha mõne huvipakkuva eseme juures paus. Nii sattus kolleegi kätte tore raamat aastast 1907,…

Soomeugrilaste pulmajutte

Svetlana Karm, teadur Karl Marksi väimees Paul Lafargue (1842–1911) on kirjutanud, et pulmakombed on kui maailma rahvaste loodud ja esitatud näidendi stseenid – teema on kõikjal sama, kuid selle vahepalad on erinevad. ERMi soome-ugri püsinäitusel „Uurali kaja“, mida läbib põhijoonena naise ja mehe suhete teema, on pulmakombestiku episoodid põimitud peaaegu igasse saali. Siin saab näha…

Rahvarõivas igal aastaajal

Fotod: Anu Ansu, Berta Vosman Rahvarõivanäitus “Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal” on avatud 16. juulini 2018. Kuraator: Reet Piiri Kujundus: Iir Hermeliin Pitsornamendid ja kataloog: Angelika Schneider http://www.erm.ee/et/content/suur-rahvar%C3%B5ivan%C3%A4itus

Kodumaa kaitsjad

Kristi Ütt, arhivaar Võidupüha ja üle kogu Eesti toimuvate maakaitsepäevade eel teeme oma fotogaleriiga kummarduse kõikidele vabatahtlikele riigikaitsjatele. Olge te tervitatud ja tänatud, head kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred! Tartumaa Kaitseliidu 10. juubeli pidustused Vapramäel 15.–16. juunil 1935. Fotograaf teadmata. ERM Fk 2938:814 Kaitseliidu õppus 1930. aastate II poolel. Fotograaf teadmata. ERM Fk 2870:77 Naiskodukaitse…

Seminarist “Interaktiivsus või infomüra?”

Agnes Aljas, teadussekretär Fotod: Anu Ansu 15. mail korraldasid ICOMi Eesti Rahvuskomitee ja Muuseumiöö toimkond kolmandat korda muuseumipäevale pühendatud seminari vastandust loova pealkirjaga „Interaktiivsus või infomüra muuseumis?“. Okupatsioonide muuseumisse kogunes pungil saalitäis huvilisi interaktiivsuse üle arutlema. Kuulajad olid peamiselt muuseumidest ning rääkijad väljastpoolt muuseume. Interaktiivsusele lähenesid esinejad peamiselt siiski tehnoloogia kontekstist, toon siinkohal esile paljudest…