Vööde võlumaailmas

Tekst: Piia Rand

Fotod: Nele Tammeaid

IMGP5966

Eesti kirivöödega olid mul esimesed tihedamad kokkupuuted eelmise sajandi lõpukümnenditel. Õppisin tolleaegses Tallinna Pedagoogilises Instituudis käsitööõpetajaks ja üheks kursusetööks valisin kirivöö teema. Aasta võis siis olla 1988.

Tehnikat õppisin põhiliselt kirjanduse baasil – rahvarõivaraamatud ja Käsitööalbum nr 22. Tallinnas tegutses juba Rahvarõivaste valmistajate kool, kus käis õppimas minu kooliaegne käsitööringi õpetaja Mari Edur. Seal sain näha ka vana vöömeistrit.

Igatahes sain tehnika selgeks ja kudusin ära mitmed vööd. Samal ajal hakkasin ka oma teadmisi edasi andma. Esimesteks õpilasteks olid mu oma kursusekaaslased. Õpetama kutsuti ka kaugemale – Lahemaale, Läänemaale jne.

Seoses kursusetööga käisin ERMis Tartumaa vöid uurimas ja mustreid joonistamas. Sel ajal pääsesid uurijad veel fondidesse ja kindaid ei kasutatud. Iga kihelkonna jaoks oli vöödesahtel, kust sain oma käega meelepäraseid valida.

Vahepeal jäi vöökudumine soiku.

Uuesti tekkis mul vöödega tihedam side, kui alustasin 2005. aasta sügisel õppimist Tartu Rahvarõivaste valmistajate kooli esimeses lennus. Endal olid mul rahvarõivad olemas, aga puudus pikk-kuub. Tahtsin teha rahvarõivad ka oma teismelisele tütrele. Valisime talle Äksi neiu kostüümi Tartumaalt.

Probleem tekkis vöö valikuga. Vahepeal olid muuseumis kehtestatud uued reeglid ning uurijad enam fondidesse ei pääsenud. Seega pidin vöö valima pearaamatu teksti järgi. Tekst ja pilt on aga väga erinevad ning ainult teksti järgi valimine tundus mulle võimatu. Seega pakkusin välja variandi: tooge mulle rohkem vöid välja ja ma joonistan teile ka need vöömustrid ära. Siis on ka teistel uurijatel hiljem lihtsam valida.

IMGP5953

Nii hakkaski minu suur vööjoonistamise töö peale. Võtsin plaani joonistada igast Tartumaa kihelkonnast vähemalt kümne vöö muster. Kirjutasin pearaamatust välja kõigi vastava kihelkonna vööde legendid ning nende järgi valisin ka joonistatavad vööd. Valikusse kuulusid ka raamatutes avaldatud vööd. Kasutasin ka neid mustreid, mida kunagi oma kursusetöös. Lisaks hakkasid koguhoidjad Maire ja Age välja tooma viletsas seisus vöid, et saaks mustrid ära joonistada ja uuesti „ellu äratada“. Töölehtedele panin juurde lõngaproovid värvinäidisega.

Värvide valimine on alati paras probleem. Värvid on ju kulunud ja pleekinud. Milline on olnud siis algne värv? Ja kuidas leida täpselt sama tooni lõng? Suur probleem on olnud leida õigeid lillasid toone – „lemmiklillasid“. Kuidas nad vanasti selliseid toone said, mida nüüd ei ole?

Ja mustrid, mustrid…

Mustritel on oma loogika. Kui sellest loogikast aru saada, siis on joonistamine lihtne. Vöid on palju, mustreid pisut vähem.

IMGP5967

Joonistatud sai peaaegu kõigi vana Tartumaa kihelkondade vöid. Kambja kihelkonna vöösid joonistas oma humanitaarpraktika käigus minu tütar Leelo. Joonistamata jäid ainult Rõngu kihelkonna vööd. Samas Iisaku muuseumi tellimise peale joonistasin ära kõik Ida-Virumaa kihelkondade vööd. Tellimise peale said joonistatud ka Ambla vööd.

Seoses vööraamatu tegemisega olen saanud parema ülevaate Eesti kirivööde mustritest.

On mustreid, mis on levinud laiemalt üle Eesti. Sarnaseid mustreid olen leidnud nii naaberkihelkondadest kui ka hoopis kaugematest kantidest.

On mustreid, mille kihelkondliku või vähemalt maakondliku kuuluvuse võib kohe ära öelda. Oma eripärad on Seto vöödel, Kihnu vöödel. Eripärased on ka Kesk-Eesti laiad vööd Põltsamaa, Pilistvere ja Kolga-Jaani kihelkonna vööd. Omapärased on ka Saaremaa vööd, mis on tihtipeale sinise- või mustapõhjalised. Saare vöödel on ka väga ilusti põimitud otsanarmad.

Viimasteks vöödeks, mis ma oma raamatu jaoks joonistasin, olid Seto vööd. Küll seal oli ilusaid peenemustrilisi vöid! Need olid väga peenikese põhjalõimega ja väga tihedalt kokku löödud. Mõned vööd meenutavad väga Seto hamede käisekirju nii oma värvi kui ka mustrite poolest.

Suure vööjoonistamise käigus on välja tulnud ka kaks vööd, mis on muuseumisse saabunud osadena eri kihelkondadest ja erinevate kogujate poolt. Ühe vöö üks ots on kogutud Kihelkonnalt (A 509:1426) ja teine Amblast (A 509:1434). Teise vöö lühike jupp on pärit Jõhvist (A 427:14) ja pikem jupp Iisakust (A 565:1540).

Joonistamiseks toodi mulle rohkem vöid, kui raamatusse mahtus. Raamatusse sain panna igast kihelkonnast 2 vööd: ühe pisut lihtsama ja teise ilusa mustriga vöö. Mõnest kihelkonnast valisin lihtsalt ilusad vööd. Mõnest kihelkonnast sai siiski rohkem mustreid, sest valitud vöödel oli mitu mustrit.

Vöömustrid, mis raamatusse ei mahtunud, on mul joonistatud ja kavatsen need, samuti nagu varem Tartumaa vööd, vormistada töölehtedena kogude osakonna kappi teistele uurijatele kasutamiseks.

Raamat „Eesti kirivööd“ ilmub selle aasta alguses Türi kirjastuselt Saara.

2 thoughts on “Vööde võlumaailmas

  1. Tere! väga ilusad vööd sest ma ise koon ja teen kah säärepaelu kah
    ma olen kudunud juba 11 aastat

Lisa kommentaar