Karvased ja sulelised sõbrad

Kristi Ütt, arhivaar Eesti Lemmikloomaregistris (www.lemmikloomaregister.ee) on hetkel arvel 45096 koera, 12353 kassi, 250 tuhkrut, 9 hobust, 2 merisiga, 1 hamster, 1 madu, 1 jänes ning lisaks 9 mõne muu loomaliigi isendit. Kokkuvõttes on registris 57754 looma, kuid antud hulk hõlmab ainult mikrokiibitud lemmikuid. Kogu Eestis on suur hulk kiipideta loomi ja neidki, kes endale…

Põgus tutvus ERMi fotokogudega: fotomehaanik Eduard Sellekese pilte Tartu käsitööliste töökodadest

Tiina Tael, peaarhivaar Enam kui pool sajandit fotograafina leiba teeninud Eduard Sellekese pilte on ERMi fotokogus tuhandeid, arvukalt on neid ka teiste mäluasutuste ja kollektsionääride kogudes ning kindlasti leidub neid eraisikute pildialbumiteski. Eduard Sellekese loomingu näitena esitleme tema fotosid Tartu käsitööliste töökodadest, mis pildistatud 1940. aastal – ajal, mil ühiskonnas toimusid suured muutused, mis kajastuvad…

Uulitsast promenaadiks – vaateid Roosi tänavalt

Tiina Tael, peaarhivaar Roosi tänav on kõige otsem tee, mis kesklinnast uue Eesti Rahva Muuseumini viib. Viimaste aastatega on tee tublisti muutunud: Jaama tänava ja Muuseumi tee vahelisel lõigul on nüüd jalakäijate promenaad ning muuseumi avamiseks näib kogu tänav saavat uhke väljanägemise, mis päädib tee lõpus tänavanimele kohaselt suure roosiväljaga muuseumi ees. Tõenäoliselt muutub see…

Põgus tutvus ERMi fotokogudega: Edasi fotokorrespondent Leopold Matt

Tiina Tael, peaarhivaar Leopold Matt sündis 11. jaanuaril 1911 (vkj 29.12.1910) Elvas puutöölise perekonnas. Pärast Elva algkooli lõpetamist jätkas ta õpinguid Tartu Tehnikagümnaasiumis, kuid oli sunnitud vanemate majandusliku olukorra tõttu koolitee 4. klassis pooleli jätma. Sõjaeelsetel aastatel tegi Matt juhutöid nii äris, elektrimontööride juures kui ka puutööstuses ning oli paar aastat ametis paljundusbüroos. 1940–1948 töötas…

Autorlus ja originaalsus digifotograafias – teose väärtuse mõiste ferrotüübi näitel

Berta Vosman, fotograaf Minu huvi fotograafia vastu tärkas juba lapsena. Käisin 1990. aastate lõpus mitmel korral Eesti Rahva Muuseumi fotolabori pimikus, kus meie peretuttavast fotograafi käe all ilmusid paberile kujutised. See tundus nii erakordne ja iga pilt oli ainulaadne. Ainulaadne just seetõttu, et kogu pildi ilu sõltus peamiselt negatiivi kvaliteedist ehk ühest fotograafi nupuvajutusest. Ülejäänu…