Admiral Johan Pitka portfell. Ajalooline tõde või museaalne legend?

27. veebruaril 2012 ilmus esimene ERMi blogilugu. Tänase sünnipäeva puhul pala salapärase päritoluga portfellist. ERM A 1011:18 portfell Riina Reinvelt, peavarahoidja: 1944. aasta augustis-septembris olid Eestis segased ajad: nõukogude väed tungisid peale, saksa väed taganesid. Ka need, kel ei lahkuvate ega pealetungivate armeedega mingit otsest tegemist ei olnud, olid liikvel. Kel vähegi võimalik, liikus kas…

Mõrsjakroonid – Setumaalt kingitud

Tiit Sibul, näituste korraldaja Fotod Anu Ansu Kujutluspildid, milline peaks välja nägema üks kroonitud pea või kroonikandja ning milline tema keskkond, on ilmselt üsna vastupidised võrreldes nendega, mis meid valdaksid, kujutades ette üht 18. sajandi setot oma suitsutares. Ometi on võimalik, nii veider, kui see ka ei tundu, et neil kujutluspiltidel on ühisosa täiesti olemas,…

Oh ajad, oh piparkoogid

Reet Ruusmann, teadussekretär Tõdemus, et piparkoogid on üks neist märksõnadest, mis kuuse ja kingituste kõrval jõuludega seostuvad, ei pretendeeri just erilisele uudisväärtusele. Alates poolest novembrist, hiljemalt esimesest advendist, on nad kõikjal. Rohkearvuliselt, tähtede ja südamete kujul, glasuuriga ja glasuurita. Ja samavõrd nagu piparkoogid suudavad luua mulje kõikjalolemisest, suudavad nad luua ka mulje, et nad on…

Pealaest jalatallani ehtne. Karin Grabby-Matthiesseni moejooniste kogu

Kristina Paju, Tartu Kõrgema Kunstikooli lektor Illustratsioonid: Karin Grabby-Matthiessen Eesti päritolu Karin Grabby-Matthiessen (tuntud ka perekonnanimega Baritsch) on ERMi kogudesse annetanud mitu mahukat mappi originaalsete moejoonistega. Eestis, 20. detsembril 1913, sündinud, kuid Saksamaal Hamburgis moekunstnikuna tegutsenud daam oli vaatamata keerulistele aegadele ja poliitilistele kataklüsmidele edukas ettevõtja. Jooniste põhjal võib arvata, et Teise maailmasõja järgsel kümnendil…

Kenade kaunistustega kasukad

Made Uus, vabakutseline käsitööline, TÜ VKA rahvusliku käsitöö osakonna lektor Veel 19. sajandi lõpus oli meie kliimas talvisel ajal valdav ülerõivas rukkijahuga valgeks pargitud lammanahkakasukas (Kodavere, ERM KV 237: 84) ehk lambanahkne kasukas. Kasuk oli ja on külma ilma rõõvas. Olema pidi neid vähemalt kaks. Üks puhas ja teine töökasuk. Kui töökasuk nii ära lõppes,…

Kuu kiri nr 12 ehk 100 aastat tagasi detsembris

Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur ERM Fk 95:1 Olev Aksbergi töömees Joosep Vergi oma sajandat paati ehitamas. Pildistatud Aksi saarel Gustavi talu õues. Foto: A. J. Lusmann, 1912. Selleaastane viimane kuu kiri[1] on saabunud muuseumisse 6.12.1913 Aksi saarelt Kaguotsa talust. Saatjaks kohalik mees August Johannes Lusmann (ka Luusmann), kes sündis 1885. aastal sealsamas Anna…

Verivorsti tegemine pole mingi käkitegu

Siret Saar, koguhoidja Pühadeni on küll veel aega, kuid verivorste võib juba praegugi teha ja süüa. Vanasti tehti jõulude paiku verivorste pea igas kodus, see traditsioon ei ole täielikult unustuse hõlma vajunud ka nüüd. ERM Fk 1948:170. Verivorstid on keedupajast välja võetud ja jahtuvad “vorstilaual”. Foto: Aado Lintrop Korrespondentide vastused (KV) 318:128–130. Korrespondent Olga Piirisild,…

Termoelektrigeneraator – riist, millega hädapärast elektrit toota

Tekst: Vaike Reemann, Eesti Rahva Muuseumi kuraator Fotod: Arp Karm, fotograaf Ilma elektrita me oma elu enam ette ei kujuta ja see, et paljudesse Eestimaa küladesse veeti esimesed elektriliinid vaid pool sajandit tagasi, ei tule probleemitul argipäeval meeldegi. 1950. aastate koolipoiste nali „Anna küünal, ma lähen vaatan, kas elektrit on, kas pirn põleb,“ annab aimu,…