Ida Laidi mänguasjade kollektsioon

Siret Saar, koguhoidja Lapsepõlvele mõeldes ei meenu edukas olümpiaad ega laulukooris käimine, vaid hetked, kui sai mängida ning olla lihtsalt niisama. Vaba, eelnevalt planeerimata aeg on kõige lahedam. Mängides oled enesekindel, suur ning tugev. Ja kõik on võimalik. ERM Fk 2644:12303 Viktor Salmre 1975–85. Lapsed lasteaias. Ida Laidi kogu andmete sisestamine MuISi oli tõeline nostalgialaks…

Nukk, titt ja pupe

Maris Rosenthal Eesti Rahva Muuseumi esemekogus on hoiul üheksa kaltsunukku, mis on valmistatud tõenäoliselt 20. sajandi esimestel kümnenditel. Lisaks esemekogule on nukkudest visandeid ja nende valmistamise kirjeldusi muuseumi korrespondentide vastuste arhiivis (KV) – kirjalikud vastused Griogri Kaljuvee koostatud küsimuslehtedele nr 57 Laste kasvatamisest (1958) ja nr 99 Eesti rahvapärased laste mänguasjad (1964). Kaltsunukk on riidest…

MINU KALLID, KUIDAS ELATE, KUIDAS OLETE?! Kirjad teise maailmasõja aegsest tööpataljonist

Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur Mõni aeg tagasi ilmus siin ajaveebis huvitav postitus ühe noormehe esimese maailmasõja aegsetest päevikutest. Teise maailmasõja keerised kandsid sama, nüüd juba keskealise, ökonomisti ametit pidava mehe aga Eestist kaugele Ivdeli tööpataljoni[1] Sverdlovski oblastis ja hiljem Leningradi linna. Koju jäid abikaasa ja kaks väikest poega, kellele ta pühendas viie aasta…

Talgutöö konti ei murra

Maris Jaagosild, raamatukogu juhataja Selleaastane suur „Teeme ära!“ talgupäev on juba seljataha jäänud, aga digitalgud jätkavad kuni 11. maini. Arhiivid, muuseumid ja raamatukogud on valiku oma põnevaid, kuid rohkem või vähem puudulike andmetega fotosid üles pannud digitalgute lehele Facebookis, kus kõik on oodatud oma teadmisi, aga ka oletusi või lihtsalt vahvaid tähelepanekuid jagama. Selleaastaste digitalgute…

Vähetuntud kunstnik Aleksander Mülber ja tema tundmatu õlimaal „Ait“ ERMi kunstikogus

Reet Mark, omakultuuride osakonna juhataja ERM K 1427. Aleksander Mülber. Ait (Küün Lagedil). 1915-16. Õli, lõuend. ERMi kunstikogu on elanud üle paremaid ja halvemaid aegu. Oma hiilgeajal sai see rahulikult võistelda kunstimuuseumiga, hetkel aga on kollektsioonist järel ainult riismed. Juba pikka aega pole kunsti sihipäraselt ajastute või autorite kaupa kogutud, pigem on oldud huvitatud vaid…

ELAME VEEL! Esimese maailmasõja aegsed päevikud ERMi arhiivis

Siret Saar, koguhoidja  28. juulil möödub Esimese maailmasõja algusest 100 aastat. See ei ole juubel, mida tähistada, aga meeles võiks seda siiski hoida. Sattudes kokku sõdu puudutavate materjalidega, valdab mind alati ajalooline soovmõtlemine: kas oleks olnud võimalik 20. sajandi mõnda kõige vastikumat sündmust ära hoida või muuta pisut vähem eemaletõukavamaks. Esimene maailmasõda tõi kaasa bolševistliku…

Kõigi lippude isa läbis tervisekontrolli. Eesti esimene sini-must-valge lipp on taas teel Raadi püsiekspositsiooni

Kaarel Tarand, avalike suhete juht Fotod Arp Karm ja Berta Vosman Tänavu 4. juunil ehk riigipühaks kuulutatud lipupäeval tähistab Eesti esimene, ajalooline sini-must-valge lipp oma 130. sünnipäeva. Tehniliselt sündis lipp mõnda aega varem, sest juba 7. aprillil (vana kalendri järgi 26. märtsil) 1884 andsid lipu valmistajad selle Eesti Üliõpilaste Seltsile üle, seega oli tegu naiste…

Titemütsid ERMi kogudes

Kadri Vissel, koguhoidja Fotod Nele Tammeaid   “Esmaspäeval sündinu on ilus kui ime, teisipäeval lustiline. Kolmapäeva lapsel on pisarad silmas, neljapäevalaps saab reisida ilmas. Reedel sündinu on söögi poolest õnnelik, laupäevane töökas, kuid murelik. Pühapäevalapsele pidi aga kogu elu naeratama tarkus, ilu.“ (Viru-Nigula) ERM 11356 Püha, valmistatud u 1883. a. Laste, eriti imikute rõivastuse kohta …

Milleks präänikud, milleks präänikud, kui täna müügil säärikud… Põhjala jalanõud ERMi kogudes

Siret Saar, koguhoidja Saabaste või kingade  peale tõmmatavaid kummijalanõusid kalosse hakati valmistama alates 19. sajandi keskpaigast, Eestisse toodi esimesed kalossid Venemaalt või Soomest. Porisel ajal tõmbasid nii naised kui mehed nahktallaga kingadele niiskuse kaitseks kalossid peale. Meenub stseen telefilmist „Pisuhänd“, kus Ludvig Sander  paneb oma suitsetavale punases kleidis naisele, kes on täis õiglast pahameelt,  kontsadega…

Naiste aluspüksid 100 aastat tagasi

Made Uus, vabakutseline käsitööline, TÜ VKA rahvusliku käsitöö osakonna lektor 21. sajandil on aluspükste kandmine nii iseenesestmõistetav, et neist loobumine ei tule kellelgi mõttessegi. Püksid pannakse lapsele jalga kohe, kui ta õpib potil käima ja sellest saab harjumus kogu eluks. Kuid sada aastat tagasi puudusid aluspüksid veel paljude naiste garderoobist, ja mitte ainult Eestis. Kuni…