Hospital de Bonecas

Tekst ja fotod: Kristiina Piirisild, konserveerimisosakonna juhataja Ilusal augustikuupäeval Lissabonis puhates jäi reisiraamatut uurides näpp peale kesklinnas asuvale nukkude haiglale Hospital de Bonecas. Nimi oli intrigeeriv ja ilma pikema mõtlemiseta võtsin vastu otsuse säärast asutust külastada. Hospital de Bonecas (eesti k nukkude haigla) asub Lissaboni südames Praça da Figueira platsi ääres Portugalile iseloomulikus pombalin’i stiilis…

Vadja kirjakeelest

Heinike Heinsoo, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte dotsent Hakkasin oma uurija-aastate jooksul tundma ennast üha enam tarbija rollis. Olin saatjaks filmitegijatele, ajakirjanikele, kunstnikele ja isegi meedikutele, kes vereanalüüsi alusel vadjalaste laktoositaluvust mõõtsid. Aga vadjalastele polnud midagi vastu andnud. Sellepärast alustasime 2010. aastal vadja keele õpetamist vadjalastele. Algas koostöö Ingerisoome Kultuuriseltsiga, mille esinaine Helena Miettinen kaasas oma…

Teele!

Siret Saar, koguhoidja Võib reisida kaugele ja jutustada pärast uskumatutest nähtustest ning eksootilistest maastikest. Võib matkata üksinda oma rütmis ja kasinalt, aga ka suurema seltskonnaga liikuda: ühised söögipausid, naer, üksteise ootamine…  Võib ka lihtsalt kõndida, selleks ei tule kaugele minna – kõndida selleks, et jätta end millestki kõrvale. Ükskõik mis meid liikuma käivitab, kas uudishimu,…

Kolm tundi rahvarõiva ilu

Aveli Asber, Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli kunstiline juht Fotod: Berta Vosman Päev enne ERMi suurele rahvarõivaste näitusele „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal“ minemist püüdsin enda jaoks selgeks mõelda, milliste ootustega ma näitusele lähen. Melanie Kaarma ja Aino Voolmaa rahvarõivaste raamat on meil kogu aeg raamaturiiulis olnud ja olen seda juba üsna väikesest peale ikka korduvalt ja…

Kõrioreli autor Eesti Rahva Muuseumis

Kristel Rattus, teadur Fotod: Arp Karm Kõriorel on kahtlemata üks Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse hitte. Eksponaat asub keelenäitusel ja huilgab täishäälikuid, kui vajutada vastavale kummipaadipumbale. 11 kuu jooksul, mil näitus on lahti olnud, on vaene orel nii kõva vatti saanud, et pumpasid on tulnud üsna mitu korda välja vahetada. Oreli alumise, pumpadega osa, mõtles välja…

Mõtisklusi näitusest. Tiiu Kirsipuu ja Ilmar Kruusamäe “Inimesed”

Kersti Kivirüüt, muuseumikülastaja Fotod: Berta Vosman Kunstisaalis, kunstisaalis…. Kunstisaalis sai seekord näha inimest kahe kunstniku pilgu ja käe läbi. Valdavalt kultuuriinimest, sest nii Kruusamäe kui ka Kirsipuu on kujutanud enamjaolt näitlejaid, kunstnikke ja muid kultuurivaldkonnaga tihedalt seotud korüfeesid. Kruusamäe mingil veidral põhjusel vist armastab ka Kuuste Kooli õpetajaid – kolm tema kujutatud suurkujust (muig…. SUURkuju)…

Täitkem maa mesilastega

Siret Saar, koguhoidja Mardi Valgemäe sõnutsi (essee „Mesilased eesti luules“ kogumikust „Pihtimusi. Artikleid ja arvustusi lavakunstist ja kirjandusest“) on Eestis kõik laenatud: verivorst, laulupidu ja vapilõvid. Aga mesilased on eesti isamaaluules fenomen omaette. Mesilinnud on poeesias lennanud alates rahvaluulest ja „Kalevipojast“, lõpetades nüüdisajaluulega. Mesilased luules on huvitavad, kui nad ei ole loodusluule tausttapeet või juhuslik…

Rahvarõivaste korrastamine

Laili Kuusmaa, tekstiilikonservaator Ettevalmistus uueks peoks algab tegelikult kohe pärast rahvarõivaste viimast kandmist ja nende kappi panemist. Kuidas me seda teeme, sellest sõltub, kas rõivad on kenad ja korras või tabavad meid ebameeldivad üllatused. Foto: Jaak Eelmets, 1990. ERM Fk 2971:2009 Kui rõivaid hoiupaika panna, on väga oluline veenduda, et need oleksid puhtad. Nii väldime…

Mõned asjad, mis enne surma võiks ära teha

Siret Saar, koguhoidja Nimekirju, mida elu jooksul ära teha, leiab netist ja ajakirjadest ohtrasti. Oma soovitusliku nimekirja on kribanud ka mänguline ning kirjelduskirgilik – mees kui tekstimasin – Georges Perec. Seal on lihtsasti teostatavaid asju; asju, mis seostuvad himudega vahelduse järele; on aja- ja ruumiunelmaid; ajapuuduse taha jäänud seni tegemata asju; asju, mille puhul tead,…

Eesti Rahva Muuseumi haljastusest

Tekst ja fotod: Ain Vellak, haljastaja Eesti Rahva Muuseumi kirev ja sügavalt tunnetuslik olemus paistab silma nii oma esemekogudes kui ka muuseumi õuealal. Välialal kohtab külastaja esimesena maastikku, mis seostub sellel alal tegutsenud inimeste mõtete ja ideedega oma toimetamistest, kodust, elamisest jne. Teatud mõttes jääb ERMi lähimaastik keerukale ja mitmekesisele ühisalale, kus seostuvad mineviku, oleviku…