Kohtumised tundmatu (ja) iseendaga. Uut Eesti püsinäitust ning selle külalisi vaadeldes

Tekst: Katrin Alekand, giid Fotod: Arp Karm Olles Eesti Rahva Muuseumi atesteeritud giidina nüüdseks pea kaks kuud aidanud ERMil külalisi võõrustada, neile maja ja näituseid tutvustanud, tahaksin jagada mõningaid mõtteid ja tähelepanekuid uue Eesti püsinäituse osas, et inimene, kes võib-olla üldse esmakordselt ERMi külastab ning uuele Eesti püsinäitusele läheb, ei tunneks end kohe eksi ja…

Kajad sinus eneses. ERMi soome-ugri püsinäitusel

Berit Petolai, muuseumikülastaja Koos esimese varatalvise lumega avanevad hommikusele uitajale maailmad, millest tal veel eelmisel õhtul aimugi polnud või mille ta on lihtsalt unustanud. Õunaaias, kus enam tükk aega pole tegutsetud (sest mahlad-siidrid-moosid on kõik pudelis ja purkides ning turvaliselt keldrikoobastesse ladustatud), on värskel lumevaibal ometi kellegi jäljed – konksjad, ümarad, teineteiste peal ja läbipõimunud,…

Kahekõned sipelgapesas. Nõukogude argikultuur ERMi uuel püsinäitusel

Kirsti Jõesalu, Tartu Ülikooli etnoloog ERMi uued püsinäitused on olnud nüüd avatud üle kuu aja. Peaaegu kõik eksponaadid ja etiketid on oma koha leidnud, mõned neist tahavad veel sätitamist ja hella käega seadistamist, kuid üldpilt on olemas. Vahendan siin pigem tekkinud muljeid ning juhin tähelepanu ühele alateemale – nõukogude aja kajastamisele näitusel „Kohtumised”. Uus maja…

Keelepuu varjus

Kristi Salve, folklorist Keelepuust ei saa kuidagi mööda, kui kõnelda ERMi näitusest „Uurali kaja“. Eks oli ka soome-ugri ja uurali keelesuguluse avastamine ja uurimine aluseks nende rahvaste laiemale uurimisele. Kui jätta kõrvale teaduslik uralistika selle alusepanijate ja arendajaga, siis tuleb märkida, et keelesuguluse avastamist ja tõestamist tuleb ette ka tänapäeval – muidugi mitteakadeemiliselt. Minul on…

Pildirüüstest Eesti Rahva Muuseumis

Tekst: Kristel Rattus, näituse „Kohtumised“ üldjuht Fotod: Berta Vosman Varsti on pea nädalajagu päevi kirgi kütnud reformatsiooni ühe tahu – pildirüüste käsitlemine Eesti Rahva Muuseumi äsjaavatud Eesti kultuurilugu tutvustaval näitusel „Kohtumised“. Inimesi ärritab eksponaadi väline vorm, mida on nimetatud agressiivsusele kutsuvaks ja blasfeemiliseks. Näitusel purunev pühakuju pole originaalobjekt, vaid tegu on pildirüüste teema kunstilise tõlgendusega.…

Kuidas ERMis püsinäitustele giide koolitati

Kaari Siemer, hariduskeskuse juhataja 24. septembril 2015 saatis Eesti Rahva Muuseum välja pressiteate, mis algas järgnevalt: „22. septembril 2016 avab Eesti Rahva Muuseum uue maja. Uute näituste pindala on 6500 m2, mis on kümme korda suurem kui senised näituste pinnad. Näituste tutvustamiseks ootame koostööle giide, õpetajaid, üliõpilasi ja kõiki teisi huvilisi.“ Kuigi muuseumi avamiskuupäev on nüüdseks…

Andy Warholi audiovisuaalne looming Pärnu Muuseumis

Tekst ja fotod: Marian Kivila, Pärnu Muuseumi arendus- ja turundusjuht Näitus «Andy Warhol: Elu pärast supipurki / Filmid, videokunst ja installatsioonid 1963-1986». 14. juuli – 14. august 2016 Pärnu Muuseumis. Üha enam tundub, et suurte kunstnike loomingu eksponeerimine väiksemates linnades ei ole enam harukordne juhus. Võiks pigem öelda, et tegu on kunstimaailmas üha enam populaarsust…

Adru ja sõnnik

Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseumi uue püsinäituse „Kohtumised“ juht Meil on vaja 10,5 ruutmeetrit adrut ja teist samapalju sõnnikut, et katta sellega osa Eesti Rahva Muuseumi näituse „Inimene ja keskkond“ vitriinidest. „Inimene ja keskkond“ on üks uue maja 11 üksiknäitusest, mis moodustavad kokku põhinäituse pealkirjaga „Kohtumised“. „Inimene ja keskkond“ vaatleb inimeste ja looduskeskkonna vastasmõju ja…

„Aga osad inimesed elavad isegi Tallinnas ja tunnevad ennast vabalt“. Vabaduse teema Eesti Rahva Muuseumi uuel peanäitusel

Karin Leivategija, uurimisassistent Eesti Rahva Muuseumi uus hoone Raadil avab külastajatele uksed juba 1. oktoobril. Minu kureerida on uue peanäituse eksponaat pealkirja all „Vabaduste lood“, mis sisaldab 80–90 filmitud intervjuuklippi Eestis elavate inimestega. Olen kahe aasta vältel käinud oma kaameraga lähemates ja kaugemates Eesti paikades, et küsida eri sotsiaalse, kultuurilise, rahvusliku, ealise jm taustaga inimestelt,…

Rahvusromantiliste maalide jälgedes

Reet Mark, omakultuuride osakonna juhataja 1914. aasta kevadel kirjutas Ants Laikmaa toonasele ERMi direktorile Oskar Kallasele: „…noormees on mu praeguste paremate tõotavamate jüngrite seast, üks terasem ja kallim – nimi ka Kallis – ja loob juba ilusaid asju Eesti stiilis – hüüan teda juba naljatades „Eesti Kallelaks”. /…/ Ja kui ta peaks omale muuseumis midagi…