{"id":9884,"date":"2017-05-04T05:43:12","date_gmt":"2017-05-04T02:43:12","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=9884"},"modified":"2017-05-04T09:18:55","modified_gmt":"2017-05-04T06:18:55","slug":"lihtsad-asjad-ii","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9884","title":{"rendered":"Lihtsad asjad II"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Eelmine kuu r\u00e4\u00e4kisid ERMi t\u00f6\u00f6tajad kirvest (https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9743<\/a>), selle loo argiseks esemeks on aga sokid.<\/p>\n

Kadri Vissel, koguhoidja<\/em><\/p>\n

Suurem osa minu lapsep\u00f5lvem\u00e4ngudest leidsid aset \u201eV\u00f5rukivi\u201c tellisetehase hoonete kompleksis. 1930ndatel ehitatud ja 1990ndate alguses suletud tehasehooned asusid minu kodut\u00e4nava l\u00f5pus ja kuna meie t\u00e4naval elas v\u00e4ga palju samaealisi lapsi, oli, kellega ja kus seigelda ning mis seal salata, teinekord ka pahandustesse sattuda.<\/p>\n

Igasugusteks \u201eluurekateks\u201c, \u201enoolekateks\u201c ja muudeks seiklusm\u00e4ngudeks oli tegemist ideaalse paigaga. Me tundsime tehaseala kui oma peopesa. Teadsime k\u00f5iki teeradu, seda, kus olid lahtised uksed-aknad, kust tehase lao-, tootmis- ja kontorihoonetesse sisse pugeda. Teadsime, kust katustele p\u00e4\u00e4ses ja kus oli veel mahaj\u00e4etud tellisehunnikuid, millest m\u00fc\u00fcre ja varjendeid ehitada. Tihtipeale tuli p\u00f5geneda ka valvuri eest, kes veel m\u00f5nda aega peale tehase sulgemist seal vahti pidas. Mida aeg edasi, seda vabamaks asi muutus ja m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes polnud enam ka valvureid meie m\u00e4nge segamas.<\/p>\n

Tellisetehase k\u00f5rval asuvatel \u201esavim\u00e4gede\u201c n\u00f5lvadel k\u00e4isime talviti kelgutamas. Seal oli erineva raskusastmega laskumisn\u00f5lvad. Kes tahtis, sai \u201eh\u00fcpekatest\u201c alla lasta, kes tahtis, sai laugemalt n\u00f5lvalt alla tuhiseda.<\/p>\n

Tegevusi ja m\u00e4ge leidus igaks aastaajaks.<\/p>\n

See v\u00f5is olla \u00fcks 1993. v\u00f5i 1994. aasta eriti soe aprillikuine kevadp\u00e4ev kui s\u00f5brannaga tellisetehase kaalukoja vundamendi vahel ja selle keldrikorrusel m\u00e4ngisime. P\u00f5him\u00f5tteliselt oli tegemist 3 m s\u00fcgavuse t\u00e4iesti avatud keldriauguga, kuhu kevadveed p\u00f5hja olid kogunenud. Seal olid veel alles ka vanad kaalud ja rohkelt igasuguseid kive. Meie m\u00e4ng seisneski lihtsalt kivilt kivile h\u00fcppamises ja p\u00f5hieesm\u00e4rk oli mitte vette kukkuda. \u201eKoduks\u201c oli k\u00f5ige suurem kaal ja seda \u00fcmbritsev vundament, kus \u201epuhkamas\u201c sai k\u00e4ia. T\u00e4nap\u00e4eval kujutaks selline m\u00e4ngupaik ja ka m\u00e4ng ise ilmselt puhast surmaohtu. Meil aga oli v\u00e4ga tore ja l\u00f5bus. Kuni s\u00f5branna \u00fchte jalga pidi vette kukkus. Et kodus sellise eba\u00f5nne p\u00e4rast mitte pahandada saada, oli meie jaoks tol hetkel k\u00f5ige olulisem s\u00f5branna sokk \u00e4ra kuivatada. Istusime siis \u00fchele suurele p\u00e4ikesest kuumaks k\u00f6etud kivile ja asetasime soki sinna kuivama. Kuigi kivil kuivasid veelaigud hetkega, siis sokk ise nii kiireid kuivamise m\u00e4rke ei ilmutanud. Kasutasime siis kuivamisprotsessi kiirendamiseks erinevaid taktikaid. K\u00fcll me v\u00e4\u00e4nasime ja lehvitasime seda \u00f5nnetut sokki, kuid tulemus polnud ikkagi piisavalt kiire. Tahtsime ju edasi m\u00e4ngida. M\u00f5tlesime edasi. Kuna niiskus kivi pealt kadus imekiiresti, siis v\u00f5tsime appi teise kivi ja otsustasime sokki kahe kivi vahel taguma hakata. Iga piisk, mis soki seest kadus, tundus puhta v\u00f5iduna. Loogiline ju! Selline plaan osutus meiesugustele osavatele ja igati arukatele lastele aga \u00fcheks suuremaks lapsep\u00f5lve l\u00e4bikukkumiseks \u00fcldse. \u00d5ige pea m\u00e4rkasime, et sokk ilmutab pigem lagunemise kui kuivamise m\u00e4rke. L\u00e4hemal vaatlusel selguski, et auke oli rohkem kui sokki ennast. Saime m\u00f5lemad paraja ehmatuse osaliseks ja edasim\u00e4ngimisest ei tulnud sel p\u00e4eval enam midagi v\u00e4lja.<\/p>\n

\"\"<\/a>Foto: Viktor Salmre 1980-1985. ERM Fk 2644:15894<\/em><\/p>\n

Anu Ansu, fotograaf<\/em><\/p>\n

Tegelikult tahaksin r\u00e4\u00e4kida lugu hoopis sokis olevatest aukudest. Miskip\u00e4rast on elus l\u00e4inud nii, et sokis olevat auku h\u00e4beneme me sootuks enam kui n\u00e4iteks p\u00fcksip\u00f5lves olevat. Enamgi veel \u2013 p\u00fckstesse ja s\u00e4rkidesse erinevaid auke teha on isegi justkui moep\u00e4rane.\u00a0 Ajad on tulnud ja l\u00e4inud, kuid augud sokkides pole ausse t\u00f5usnud.<\/p>\n

Elasin aastaid valeh\u00e4biga sokiaukude suhtes. Peaaegu et v\u00f5imatu oli teismelisena ette kujutada suuremat h\u00e4bi, kui kuskile k\u00fclla minnes, kingi jalast v\u00f5ttes, sokis auk juhtus olema. Soki ninas olevat auku andis hea \u00f5nne ja osavuse korral muidugi varbavahele krousida, kannas olevat auku sai talla alla libistada. Enamjaolt l\u00f5ppes tohutult kavalal kombel augupeitmine sellega, et mingil heal ajahetkel sokiauk enam meeles ei p\u00fcsinud ja see keset k\u00f5ige ebasobivamat hetke, justkui v\u00e4ljal\u00f6\u00f6dud hammas, vastu irvitas. Kusjuures olgu \u00f6eldud, et enamus ajast olid mul ju sokid terved. See viimane vabandav\u00a0 lause n\u00e4itab tegelikult, et p\u00e4ris \u00fcle pole ma sokiaugu teemast siiski saanud.<\/p>\n

Valeh\u00e4bist vabastavat k\u00f5nek\u00e4\u00e4ndu kuulsin ma kahjuks alles umbes viis aastat tagasi –\u00a0 auk tuleb sokki \u00a0kandes, mitte riiulil olles.\u00a0 Oh, kui oleks seda v\u00e4\u00e4rt \u00fctlust vaid teismelisena teadnud\u2026<\/p>\n

\u00dclle J\u00e4e, koguhoidja<\/em><\/p>\n

Sokinalja on meie peres\u00a0 saanud alates sellest ajast, mil vanem t\u00fctar n\u00f5udis, et jutustaksin talle muinasjuttu \u201eRoosa sokike\u201c. N\u00fc\u00fcdseks on t\u00fctred suuremaks sirgunud ja Okasroosikese asemel kummardutakse Harry Potteri poole. Veebruaris k\u00e4isin noorema lapsega v\u00e4ikesel linnapuhkusel Berliinis. Loomaaia ja muuseumite k\u00fclastamise k\u00f5rvale mahtus ka \u00fcksjagu \u0161oppamist.\u00a0 Viimasel p\u00e4eval leidis laps \u00fchest odavpoest Potteri-teemalise sokikomplekti ja oli absoluutselt veendunud, et just need on tema t\u00e4iuslikust \u00f5nnest puudu. Keeldusin kategooriliselt, sest mulle tundus, et tegemist on j\u00e4rjekordse mul-on-seda h\u00e4dasti-vaja-aga homme-on-see-unustatud kaubaga. Liiatigi olime juba varem sokke ostnud ja kindlasti oleks pidanud ostma \u00fche komplekti ka vanemale \u00f5ele ja siis oleks need pesus segi l\u00e4inud ja\u2026. Igatahes oli minul sedapuhku vastuv\u00e4iteid rohkem, kui lapsel j\u00e4tkus kannatust kaubelda. Nii me ilma Potteri-sokkideta koju lendasimegi. Aga kodus l\u00e4ks maru lahti \u2013 muidugi kaebas v\u00e4ike\u00f5de suuremale, millest nad ilma j\u00e4id, ja ma sain teada, kui l\u00e4hedal ma olin olnud kellegi eluunistuse\u00a0 t\u00e4itmisele. T\u00e4psema olukirjelduse j\u00e4tan koduseinte vahele.<\/p>\n

\u00d5nneks avanes mul juba paari n\u00e4dala p\u00e4rast v\u00f5imalus ennast rehabiliteerida. Nimelt andis \u00fcks hea t\u00f6\u00f6kaaslane FB-s teada, et asub parasjagu Berliinis. Palusin siis temalt, et kui ta juhuslikult peaks sattuma ja kui suurt t\u00fcli ei tee\u2026\u00a0 Vahepeal m\u00f5tlesin v\u00e4lja, kuidas sokke jagada: vanemale t\u00fctrele Gryffindor ja Slytherin, nooremale Hufflenpuff ja Rawenclaw. P\u00e4rast selle lahenduse v\u00e4ljam\u00f5tlemist olin enda \u00fcle hirmus uhke! Ent t\u00fcdrukud t\u00f5mbasid minu suurep\u00e4rasele plaanile kolinal vee peale ja jagasid sokid t\u00e4pselt v\u00f5rdselt: kummalegi igast paarist \u00fcks! \u201eAga kuidas ma aru saan, kumma sokid pesus on?\u201c \u2013 \u00a0\u201eEmme, mis seal vahet on, sa ajad ju nagunii meie sokke kogu aeg segamini!\u201c Nii saabuski meie majja sokirahu. \u00d5nneks ei ole minu pesumasin v\u00e4ga sokimaias; kellel nii h\u00e4sti l\u00e4inud ei ole, v\u00f5ib 9. mail julgesti t\u00e4histada kadunud sokkide m\u00e4lestamise p\u00e4eva. Aus\u00f5na!<\/p>\n

Mariliis Vaks, restauraator<\/em><\/p>\n

Sokid on popid. Viimastel aastatel on sokkidele ilmunud v\u00e4rvid, mummud ning triibud kahtlemata nende populaarsust t\u00f5stnud ja sokid on p\u00fcksiserva v\u00f5i kinga\u00e4\u00e4re alt leidnud kindla koha t\u00e4navapildis. Ka kingitusena ei tundu sokid enam nii igavad kui ehk m\u00f5ni aeg varem ning olgem ausad, tegemist on ka v\u00e4ga universaalse kingitusega. \u00dchtlasi on \u00e4\u00e4rmiselt hinnas isekootud soojad villasokid, kodukandi mustrid peal.<\/p>\n

\"\"<\/a>ERM A 1001:43 064370<\/em><\/p>\n

Siret Saar, koguhoidja<\/em><\/p>\n

Sokid toovad mulle meelde \u00fche v\u00e4ga karakteerse naise minu kooliajast. Ta andis p\u00f5hikoolis kunsti\u00f5petust ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6d. Tegemist oli kunstnikuga, kes ei varjanud oma emotsioone. Vahel v\u00f5is tunni alguses tahvlilt lugeda: \u201eOlge lihtsalt vait ja tehke midagi. Mul on paha tuju.\u201c Ja see toimis, t\u00e4nulikult ajasime vaikselt oma asju. Ta r\u00e4\u00e4kis sageli p\u00f5nevaid lugusid, vahel n\u00e4itas oma maale v\u00f5i maalis ka ise kunstitunnis molbertil, kui meie oma nat\u00fc\u00fcrmorte sehkendasime.<\/p>\n

Nn soki kudumise aastal kuulsime \u00f5petlikku eelmise lennu sokikudumise saagat. Klassis oli olnud laisk neidis, kes leidis kogu aeg vabandusi, miks ta pole veel kudumist alustanud. Teised pusisid usinalt. J\u00f5udis k\u00e4tte hindamise p\u00e4ev. N\u00fc\u00fcd olid k\u00f5igil sokid ette n\u00e4idata, t\u00f5en\u00e4oliselt oli ka laisa t\u00fcdruku vanaema terve \u00f6\u00f6 kudunud ja laual ilutsesid valged sokid efektse punase triibuga \u00fclas\u00e4\u00e4res. Ta sai hindeks kolme, sest asi oli kahtlane, aga kuna sokid olid oma lihtsuses kenad, l\u00e4ksid need kooli \u00f5pilask\u00e4sit\u00f6\u00f6 n\u00e4itusele. Sealt edasi rajoonin\u00e4itusele ja l\u00f5puks pealinnagi\u2026 Mis on loo moraal? Ole julgelt rohutirts, sest sipelgad on ka nagunii olemas!?<\/p>\n

\u00a0Arvi Tragel, n\u00e4ituste meister<\/em><\/p>\n

T\u00e4na r\u00e4\u00e4gin sellise loo,<\/p>\n

mis ei ole muti metroost,<\/p>\n

ega p\u00f5dra majast metsa sees,<\/p>\n

vaid pesumasinast, kes tempe teeb.<\/p>\n

Just! Pesumasin, olenemata\u00a0 margist, s\u00f6\u00f6b sokke. Ja ei midagi muud (kuuldavasti on sarnane n\u00e4htus laialt levinud). Huvitav, et teatud pesukordade ajal haihtuvad miskip\u00e4rast just minu sokid. Ja nad ei kao paarikaupa, vaid ikka \u00fckshaaval.<\/p>\n

Asjaolude selgitamiseks olen uurinud pesumasinat seestpoolt, pesun\u00f6\u00f6rile riputatavate tekikottide k\u00f5htu jne. Ka naispere puhts\u00fcdamlikud \u00fctlused annavad tunnistust nende mitteosalemisest s\u00e4\u00e4rases ettev\u00f5tmises. Seega 50% kadumisjuhtumitest on saanud k\u00fcll lahenduse, aga pesumasin on aeg-ajalt\u00a0 ablas edasi ja sokikadumise m\u00fcsteerium kestab.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu olen tahes v\u00f5i tahtmata\u00a0 hakanud oma sokitagavara tasapisi t\u00e4iendama, hoolimata p\u00e4rimistest, millal neid kanda j\u00f5uan.<\/p>\n

Uue sokipaari v\u00f5tan k\u00e4ibele siis, kui pesumasin j\u00e4rjekordselt kantava soki paariliseta j\u00e4tab.<\/p>\n

\"\"<\/a>ERM A 961:138 ab 033011<\/em><\/p>\n

K\u00fclli Lupkin, projektijuht<\/em><\/p>\n

Usun, et enamik naisi on mingil eluetapil p\u00fc\u00fcdnud aktiivsemalt tegeleda k\u00e4sit\u00f6\u00f6ga. Kudumine on just sedasorti tegevus. Minu \u00f5el tuli see tuhin peale 16-aastaselt. Ta alustas kudumist sokkidest, tegi kuni kannani valmis, aga edasi enam ei osanud. See ju k\u00f5ige keerulisem osa sokikudumisel.<\/p>\n

Ta ei heitunud, vaid alustas uut, lootes ilmselt, et k\u00fcll vahepeal kanna ka selgeks saab. Nii alustas ta v\u00e4hemalt kuut sokki. Siis j\u00e4i asi seisma.<\/p>\n

Kodus \u00e4ra kolides v\u00f5ttis ta poolikud sokid ausalt kaasa koos varrastega kindla veendumisega, et kohe-kohe viib ta oma t\u00f6\u00f6 l\u00f5pule. Ta kolis neid sokke veel v\u00e4hemalt kaks korda, kuni viimaks 40-aastaselt sai selgeks, et sokke ta edasi kuduma ei hakka, ja ta \u201ekaotas\u201c need \u00e4ra.<\/p>\n

Siiski, lootus ei kustu kunagi. Vardad j\u00e4ttis ta alles.<\/p>\n

\"\"<\/a>Joonistas Kristjan Sisa 1997. ERM EJ 552:71<\/em><\/p>\n

Kaari Siemer, hariduskeskuse projektijuht<\/em><\/p>\n

Sokid on kuidagi nii enesestm\u00f5istetavad riietusesemed, et neist on lausa raske kirjutada. Siiski m\u00f5ned meeldej\u00e4\u00e4vamad neist:<\/p>\n

1. klassi pilt. Seisan esimeses reas, valgete lehvidega patsid peas. Kohe n\u00e4ha, et ema on hommikul t\u00fcdrukut pildistamise jaoks kenasti s\u00e4ttinud. Valge pluus, sinine pihikseelik. Ja siis sokid. V\u00f5i \u00f5igemini p\u00f5lvikud \u2013 valged, p\u00f5lvedeni, suure musta plekiga \u00fclemises servas, mis annab m\u00e4rku valusast kukkumisest. T\u00f5en\u00e4oliselt on peopesadki kriimulised. Aga \u00f5nneks p\u00fcsivad minu p\u00f5lvikud \u00fcleval erinevalt klassi\u00f5est, kelle \u00fcks p\u00f5lvik on m\u00f5nusasti lonti vajunud.<\/p>\n

R\u00e4stikud. Seda v\u00e4ljendit m\u00e4letan teismeliseeast. R\u00e4stikud olid meeste sokid, mustad v\u00f5i pruunid, (tavaliselt punase) siksakmustriga. Noorte seas need eriti populaarsed ei olnud, kuna sel ajal olid moes p\u00fcksis\u00e4\u00e4re alt vilksatavad kriitvalged sokid.<\/p>\n

Ema ja vanaema kootud villased sokid ja s\u00e4\u00e4rised. V\u00f5rratute mustritega! Tuled talve\u00f5htul m\u00e4e pealt kelgutamast ning sinu suusakampsun, karup\u00fcksid, m\u00fcts, kindad ning s\u00e4\u00e4rised on \u00fchtlaselt kaetud k\u00f5vastunud lumekorraga. Naabrit\u00fcdruk roogib su trepikojas luuaga puhtaks, astud tuppa ning algab sulamine. Ema aitab m\u00e4rgi villaseid riided su seljast \u00e4ra kiskuda. \u00d5udne! T\u00e4nap\u00e4evased talver\u00f5ivad selliseid emotsioone ei paku.<\/p>\n

Ma ei ole kahjuks v\u00e4ga osav kuduja. Viimane paar villaseid sokke, mille oma k\u00e4tega valmis kudusin, oli v\u00e4ga ilus \u2013 kirkav\u00e4rvilised mustrid, k\u00f5ik puha omalooming. Kuid kahe soki m\u00f5\u00f5dud erinesid \u00fcksteisest niiv\u00f5rd, et jalga neid ei pandudki. R\u00e4ndasid kohe hoiatava n\u00e4itena perekonnaarhiivi.<\/p>\n

\"\"<\/a>Joonistas Reet Rast 1988. ERM EJ 464:16<\/em><\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eelmine kuu r\u00e4\u00e4kisid ERMi t\u00f6\u00f6tajad kirvest (https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9743), selle loo argiseks esemeks on aga sokid. Kadri Vissel, koguhoidja Suurem osa minu lapsep\u00f5lvem\u00e4ngudest leidsid aset \u201eV\u00f5rukivi\u201c tellisetehase hoonete kompleksis. 1930ndatel ehitatud ja 1990ndate alguses suletud tehasehooned asusid minu kodut\u00e4nava l\u00f5pus ja kuna meie t\u00e4naval elas v\u00e4ga palju samaealisi lapsi, oli, kellega ja kus seigelda ning mis seal…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":9898,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-9884","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-museaal"],"yoast_head":"\nLihtsad asjad II - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9884\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Lihtsad asjad II - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Eelmine kuu r\u00e4\u00e4kisid ERMi t\u00f6\u00f6tajad kirvest (https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9743), selle loo argiseks esemeks on aga sokid. Kadri Vissel, koguhoidja Suurem osa minu lapsep\u00f5lvem\u00e4ngudest leidsid aset \u201eV\u00f5rukivi\u201c tellisetehase hoonete kompleksis. 1930ndatel ehitatud ja 1990ndate alguses suletud tehasehooned asusid minu kodut\u00e4nava l\u00f5pus ja kuna meie t\u00e4naval elas v\u00e4ga palju samaealisi lapsi, oli, kellega ja kus seigelda ning mis seal…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9884\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2017-05-04T02:43:12+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2017-05-04T06:18:55+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/05\/095599_ERM_Fk_1981_193.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"801\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"9 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9884#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9884\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Lihtsad asjad II\",\"datePublished\":\"2017-05-04T02:43:12+00:00\",\"dateModified\":\"2017-05-04T06:18:55+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9884\"},\"wordCount\":1853,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9884#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/05\\\/095599_ERM_Fk_1981_193.jpg\",\"articleSection\":[\"Museaal\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9884#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9884\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9884\",\"name\":\"Lihtsad asjad II - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9884#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9884#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/05\\\/095599_ERM_Fk_1981_193.jpg\",\"datePublished\":\"2017-05-04T02:43:12+00:00\",\"dateModified\":\"2017-05-04T06:18:55+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9884#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9884\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9884#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/05\\\/095599_ERM_Fk_1981_193.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/05\\\/095599_ERM_Fk_1981_193.jpg\",\"width\":801,\"height\":1200},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9884#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Lihtsad asjad II\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Lihtsad asjad II - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9884","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Lihtsad asjad II - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Eelmine kuu r\u00e4\u00e4kisid ERMi t\u00f6\u00f6tajad kirvest (https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9743), selle loo argiseks esemeks on aga sokid. Kadri Vissel, koguhoidja Suurem osa minu lapsep\u00f5lvem\u00e4ngudest leidsid aset \u201eV\u00f5rukivi\u201c tellisetehase hoonete kompleksis. 1930ndatel ehitatud ja 1990ndate alguses suletud tehasehooned asusid minu kodut\u00e4nava l\u00f5pus ja kuna meie t\u00e4naval elas v\u00e4ga palju samaealisi lapsi, oli, kellega ja kus seigelda ning mis seal…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9884","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2017-05-04T02:43:12+00:00","article_modified_time":"2017-05-04T06:18:55+00:00","og_image":[{"width":801,"height":1200,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/05\/095599_ERM_Fk_1981_193.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"9 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9884#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9884"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Lihtsad asjad II","datePublished":"2017-05-04T02:43:12+00:00","dateModified":"2017-05-04T06:18:55+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9884"},"wordCount":1853,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9884#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/05\/095599_ERM_Fk_1981_193.jpg","articleSection":["Museaal"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9884#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9884","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9884","name":"Lihtsad asjad II - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9884#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9884#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/05\/095599_ERM_Fk_1981_193.jpg","datePublished":"2017-05-04T02:43:12+00:00","dateModified":"2017-05-04T06:18:55+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9884#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9884"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9884#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/05\/095599_ERM_Fk_1981_193.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/05\/095599_ERM_Fk_1981_193.jpg","width":801,"height":1200},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9884#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Lihtsad asjad II"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/05\/095599_ERM_Fk_1981_193.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-2zq","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9884","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=9884"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9884\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9901,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9884\/revisions\/9901"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/9898"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=9884"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=9884"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=9884"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}