{"id":9675,"date":"2017-03-28T06:19:31","date_gmt":"2017-03-28T03:19:31","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=9675"},"modified":"2017-03-29T11:39:42","modified_gmt":"2017-03-29T08:39:42","slug":"lugedes-ermi-aastaraamatu-artikleid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9675","title":{"rendered":"Lugedes ERMi aastaraamatu artikleid"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Ann Aaresild \u201eKirjad ja pakid N\u00f5ukogude Eestisse. Esmakontaktidest p\u00fcsisuhte kujunemiseni\u201c<\/strong><\/p>\n

Margus Kivir\u00fc\u00fct, elektrik<\/em><\/p>\n

Ann Aaresilla artikkel \u201eKirjad ja pakid N\u00f5ukogude Eestisse. Esmakontaktidest p\u00fcsisuhte kujunemiseni\u201c osutus huvitavaks. Nagu pealkiri viitab, oli juttu pakkide saatmisest N\u00f5ukogude Eesti kodanike ja v\u00e4lismaalaste vahel. Eriti just n\u00fc\u00fcd, 2017. aastal, on sellele huvitav tagasi m\u00f5elda. T\u00e4nap\u00e4eval on ju netikaubandus v\u00e4ga populaarne, elementaarne on tellida endale \u00fcksk\u00f5ik mida ja see tegevus ei \u00fcleta teinekord isegi vestlusk\u00fcnnist pere keskel. N\u00f5ukogude ajal, nagu selgub, pidi paki saamiseks \u00fcsna palju vaeva n\u00e4gema; enne pakki eelnes pikk kirjavahetus l\u00e4\u00e4ne kontaktiga ja siis said ka asju, mida t\u00e4nap\u00e4eval k\u00fcsida ei oskaks (kangaid, kingi, mida sa pole proovinud, jne).<\/p>\n

Artiklis kirjeldati ka tsensuuri. V\u00e4idetavalt sorteeriti k\u00f5ik pakid l\u00e4bi. Kus pidi ikka t\u00f6\u00f6j\u00f5udu olema! M\u00f5ni koht oli ka humoorikas. Oli kirjeldus, kus v\u00e4lismaalt saadeti uued riided, pakis aga olid kortsus higised riided. V\u00f5ttis suu muigele ettekujutatud pilt, kus postit\u00f6\u00f6taja avab kontoris paki, paneb paki seest leitud uued riided endale selga, viskab seljast enda higised riided pakki ja saadab paki uuesti teele.<\/p>\n

\"\"<\/a>Kuulutus Toronto Eesti ajalehest Vaba Eestlane, 23.03.1957.<\/em><\/p>\n

Ma olen alati, kui k\u00f5ne all artikli teema, m\u00f5elnud N\u00f5ukogude inimese vaatevinklist. Artikkel avas natuke ka silmi teiselt poolt. Olen m\u00f5elnud, et l\u00e4\u00e4ne kodanik lihtsalt on v\u00f5tnud poest midagi vastavalt raudse eesriide tagant saadetud listile, visanud pakki ja \u00e4ra saatnud, aga selgub, et k\u00e4is ikka k\u00f5va planeerimine ja paki sisu v\u00f5ttis oma n\u00e4dala palga keskmiselt, ehkki saadeti, nagu mainitud, enamasti asju, mida t\u00e4nap\u00e4eval ei tahaks.<\/p>\n

Mul endal pole t\u00e4nu oma eale pakisaatmise kogemust, aga olen k\u00f5rvalt n\u00e4inud kirjavahetust sugulaste ja minu Rootsi vanat\u00e4di vahel. Rootsi vanat\u00e4di postkaardid olid alati \u00e4gedad, mitte mingite stammpiltide, vaid muinasjututrollide, fantastiliste lillebukettide jms. Kirjad kaardi taga olid pikad: t\u00e4itsa huvitav, mis seal kirjas oli \u2013 ma ei ole kunagi neid viitsinud tagantj\u00e4rgi lugeda.<\/p>\n

Rootsi vanat\u00e4di on saatnud meile \u0161okolaadi ja riideid. Kunagi 1980ndate keskel k\u00e4is ta meil k\u00fclas Eestis \u2013 on meelde j\u00e4\u00e4nud, kuidas sugulased \u00fcmmardasid teda nagu kuningannat. V\u00f5is uhke tunne k\u00fcll olla!<\/p>\n

V\u00e4lismaalt p\u00e4rit asjad aga olid samas \u00fcsna popid tol ajal. M\u00e4letan, kui \u00fche s\u00f5bra isa k\u00e4is 1988. aastal Ungaris ja t\u00f5i s\u00f5brale sealt pastaka ja pinali, siis pidi ta seda teistele \u00f5petaja n\u00f5udmisel klassi ees n\u00e4itama.1991. aastal saime Ameerikast abipakke kooli, mida meile portsjonite kaupa v\u00e4lja loositi. Mina sain puljongikuubikud, mis ma enne koju j\u00f5udmist k\u00f5ik \u00e4ra s\u00f5in.<\/p>\n

Mariann Raisma \u201eMuuseum kui monument. Eesti uued muuseumimajad: unistused ja reaalsus. 1990. aastate I poolel\u201c<\/strong><\/p>\n

Kristel T\u00f5nisson, toidutehnoloog<\/em><\/p>\n

Ilmselt on p\u00f5hjused, miks riik v\u00f5i m\u00f5ni institutsioon tahab m\u00e4rke maha j\u00e4tta, erinevad. Otsuseid ei tee institutsioonid ega riigid, vaid inimesed. Inimesed, kes otsustavad, tulevad otsustusprotsessi oma taustaga, oma isikliku maitsega, oma looga, mis neid on k\u00f5netanud… Eelmiste lugude kogemus elab edasi uutes otsustes, uutes lugudes.<\/p>\n

M\u00e4lestused minu koolip\u00f5lvest, peamiselt kaheksak\u00fcmnendatest on, et muuseum on \u00fcks selline igav hall ja tolmune koht. Suhteliselt m\u00f5ttetu. Kusagil on mingisugused maketid, kusagil m\u00f5ned potikillud\u2026 Minu lapsep\u00f5lve toredaim muuseum oli Tartu \u00dclikooli ajaloomuuseum. M\u00e4letan seda suursugususe ja \u00fclevuse tunnet kui teise-kolmanda klassi \u00f5pilasena seal esimest korda k\u00e4isin. Maalaps Tartu linnas. Ilus p\u00e4ikseline ruum, milles olid kuninglikes poosides koha sisse v\u00f5tnud hellenistlikud jumalad ja kangelased. Antiikmaailma m\u00fctoloogia oli mulle \u00fcldjoontes tuttav, kangelased hakkasid elama, neil oli minu jaoks oma lugu. Minu jaoks seostus s\u00f5na muuseum<\/em> millegi suursuguse, v\u00e4\u00e4rika, vanaga\u2026. Muuseumi asukoht \u00fclikoolis lisas v\u00e4\u00e4rikust.<\/p>\n

Enamasti kooliekskursioonide raames Eesti muuseume k\u00fclastades k\u00f5nelema nad ei hakanud. Ilmetud olid. Vahel sekka juhtus m\u00f5ni toredam giid, kes oskas \u00fcht-teist v\u00e4lja tuua, aga\u2026 \u00a0Siit tekkis muuseumi s\u00f5nale ka teine k\u00fclg, mida p\u00f5hiliselt v\u00e4ljendab s\u00f5na hallus<\/em>.<\/p>\n

Lugedes antud artiklit muuseumiarhitektuuri ja selle ajaloo kohta, j\u00e4\u00e4b minu jaoks ka siit k\u00f5lama m\u00f5te, kui oluline on s\u00f5num; kui oluline on m\u00f5testatus. Tervik. Kui olulised on konkreetsed inimesed otsuste taga. Ruumid loovad meeleolu \u2013 see, millised nad on, on oluline. See loob emotsiooni, loob m\u00e4lestused. Inimesed, kes otsustavad, millisesse keskkonda ja millisel kujul muuseum rajada, loovad ju tegelikult meie k\u00f5igi \u00fchist m\u00e4lu, \u00fchist identiteeti.<\/p>\n

Loodan, et k\u00f5igil, kes otsustavad tulevaste muuseumide, kirikute, raamatukogude v\u00f5i paljude inimeste jaoks emotsionaalselt oluliste ehitiste asukoha ja ilme \u00fcle, on palju ilusaid m\u00e4lestusi. Selliseid, mis kannavad ja annavad v\u00f5imaluse luua m\u00f5juvaid ja m\u00f5testatud keskkondi.<\/p>\n

Kristel Rattus \u201eDialoogilisus Eesti Rahva Muuseumi p\u00fcsin\u00e4itusel. \u201eKohtumised\u201c\u201c<\/strong><\/p>\n

Aleksandr Igotti, Tartu \u00dclikooli stomatoloogiatudeng<\/em><\/p>\n

Eesti Rahva Muuseumi uus kontseptsioon on paljuski l\u00e4bimurdev meie riigi kultuuriruumis. Uus p\u00fcsin\u00e4itus toob esile erinevate \u00fchiskonnagruppide kokkupuutepunkte ning tahes-tahtmata r\u00f5hutab sallivust ja v\u00f5rd\u00f5iguslikkust. Poliitikud pingutavad sageli \u00fcle \u00fchiskonnagruppide vastandamisega h\u00e4\u00e4lte kogumise eesm\u00e4rgil. Selle asemel, et r\u00f5hutada \u00fchtekuuluvustunnet, meenutatakse keelelisi, soolisi, usulisi ja muid erinevusi.<\/p>\n

\"\"<\/a>Foto: Berta Vosman<\/em><\/p>\n

Vastandumist saab j\u00e4lgida Narva n\u00e4itel. Minu kodulinna kiputakse kujutama vene linnana. Tuuakse v\u00e4lja, et vaid ca<\/em> 2000 inimest m\u00e4\u00e4ratleb end eestlasena. Kas k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud inimesed on venelased? See on v\u00e4ga eksitav statistika, kui l\u00e4htume seisukohast, et keel pole ainus rahvust m\u00e4\u00e4rav tegur. Narva ja Venemaa kultuuriruum on v\u00e4ga erinev: Eesti venelastel ja Vene venelastel on suur vahe.<\/p>\n

L\u00e4htepunktiks peab alati olema t\u00f5demus, et Narva on ennek\u00f5ike Eesti linn, kus elavad (suures osas) Eesti venelased. Meie oleme v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne osa Eestist \u2013 muuseumi uus kontseptsioon annab hea v\u00f5imaluse ka meie h\u00e4\u00e4lt kuuldavaks teha.<\/p>\n

ERM tegi suure sammu edasi, toetades konstruktiivset dialoogi k\u00f5ikide inimeste vahel, kes elavad Eesti riigi piirides. Minu unistus on, et sama kontseptsiooni v\u00f5taksid aktiivselt kasutusele ka teised muuseumid ja institutsioonid. Nii suurtes t\u00f5mbekeskustes kui ka v\u00e4iksemates piirilinnades. See oleks parim br\u00e4nd meie riigile.
\n<\/em><\/p>\n

Marleen Metslaid \u201eEtnograafilise teadmise koosloomine. ERMi korrespondentide v\u00f5rk 1930. aastatel\u201c<\/strong><\/p>\n

T\u00f5nis Kreinin<\/em>, Maaelu ja Kaubanduse N\u00f5ukoda O\u00dc konsultant<\/em><\/p>\n

\u00dckskord elas maal korrespondentv\u00f5rgustik (KV). Eks nad alguses arvasid, et on justkui inimesed ikka oma igap\u00e4evatoimetustega, koolmeistrid, metsnikud, p\u00f5llumehed, vallakirjutajad, puusepad ja kalurid. \u00c4estasid aga maad, parandasid \u00f5htuti \u00f5pilaste kirjat\u00f6id ja rehkendusi, rautasid regesid, kudusid kangaid, patsutasid pudulojuseid ehk tokitsesid niisama toa \u00fcmber. Ja k\u00e4isid kosjas, laadal, kirikus v\u00f5i mujal, kuhu parasjagu kombed n\u00f5udsid minna. T\u00f5demus asjaolust, et nad on KV, hakkas nende jaoks oma \u00e4hvardavaid piirjooni v\u00f5tma alles hiljem.<\/p>\n

XIX sajandil v\u00f5is vahel harva ette tulla, et m\u00f6\u00f6duv P\u00f5ltsamaa pastor August Wilhelm Hupel (1737-1819) j\u00e4i aiav\u00e4ravale n\u00f5jatuma, et kas toote l\u00f5ugutile t\u00fcvikupuud siinkandis enne v\u00f5i p\u00e4rast mihklip\u00e4eva, ja siis seej\u00e4rel sehkendas midagi oma poognatesse. V\u00f5is ka juhtuda, et m\u00f5ni haritum talumees s\u00f6andas p\u00f6\u00f6rduda l\u00e4biastunud Jakob Hurda (1839-1907) poole, et \u201eKogu austuse juures Teie valgustatud ja k\u00f5rgete vaadete suhtes ning teadlikuna omaenese piiratud silmaringist julgen avaldada oma v\u00e4\u00e4rtusetut arvamust, et inimene siiski ei saa p\u00f5lvneda ahvit\u00f5ugudest, sest vastasel korral veaksid mustlased meid n\u00fc\u00fcd linnasid m\u00f6\u00f6da n\u00e4itamiseks ringi ja meie maksaksime raha \u00fcksteise n\u00e4itamise eest, tantsides mustlase k\u00e4su peale v\u00f5i istudes loomaaias v\u00f5re taga.\u201c Ning Hurt kahtlemata noogutas selle peale ja kirjutas m\u00e4rkmikusse \u201ePleskauer Esten\u201c ning \u201esogenannten Setukesen\u201c.<\/p>\n

\"\"<\/a>M\u00e4gi ja E. Selleke \u00fclesv\u00f5tted Tartust 1940. ja 1941. aastal.<\/em> REMi etnograafilise osakond. ERM Fk 999:1 – 2<\/em><\/p>\n

Ent siis, 1909, asutati ERM. Esimesed paark\u00fcmmend aastat tegeles ERM k\u00fcll rohkem omaenese asjadega, elusp\u00fcsimise k\u00fcsimustega ning laokilej\u00e4etud tarbekraami kollektsioneerimisega, t\u00fclitamata eriti kedagi ega r\u00f5hutamata oma keskset t\u00e4htsust. Seej\u00e4rel, kesteab kuidas, v\u00f5ibolla Ilmari Mannineni (1894-1935) sepitsusel (m\u00f5nede arvates v\u00f5is tema n\u00e4ol tegu olla tuuslariga), juurdus idee ekspansiivsest institutsionaliseerumisest rahvuslike v\u00e4\u00e4rtuste hoidmise ettek\u00e4\u00e4ndel. Leksikasse sugenesid v\u00e4ljendid \u201ekultuurin\u00e4htuste leviku teaduslik v\u00e4ljaselgitamine\u201c, \u201e\u00fcksikisiku rolli diskursiivne konstrueerimine\u201c, \u201ereorganiseerimine vastavalt teaduslikele printsiipidele\u201c, \u201eetnograafiline arhiiv\u201c ning \u201eintertekstuaalsuse kui aktiivse sotsiaalse protsessi anal\u00fc\u00fcsimise vajadus\u201c. Ja l\u00e4kski lahti. Ringkiri nr 1 k\u00f5igile maapiirkondade elanikele: \u201eV.a. kodanik! ERM on volitatud teatama, et oma maailma suurimate ainelise ja s\u00f5nalise vanavara kogude l\u00e4hemal uurimisel oleme imelikul kombel tuvastanud mitmeid t\u00fchikuid ja ebat\u00e4psusi, mille t\u00f5ttu tervikulise ja t\u00f5etruu pildi saamine meie muistse rahvakultuuri ainelisest ja vaimlisest k\u00fcljest on mitmeti raskendatud.\u201c Ning edasi: \u201ePalun vastake lisatud k\u00fcsimustikule viie t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul k\u00e4ttesaamisest arvates. Kes tahab saavutada meie poolt hinnatavaid tulemusi, see olgu oma vastustes v\u00f5imalikult korralik, hoolas ja edasip\u00fc\u00fcdlik.\u201c K\u00fcsimusi oli veerandtuhat. Need puudutasid k\u00fclvikordi ja muid t\u00e4psemaid mullaviljelusandmeid, meelsusi leibkonnas, mitmesuguste arvamuste ja v\u00fcrtside levikut piirkonniti, aastas kootavate s\u00f5bade ja saanitekkide kogusuurust ruutsentimeetrites, andmeid eluruumide v\u00f5i siis vaba aja veetmise kohta jne. K\u00fcsimustikuga kaasnesid mahukad juhendmaterjalid ja suunised n\u00f5uetekohaseks ja viisip\u00e4raseks vastamiseks. \u00dcsna pea sai selgeks, et kui taoline formular saabus, pidi seda kohe alates varahommikust t\u00e4itma hakkama ja p\u00e4evl\u00e4bi oma tegemiste k\u00f5rvalt kaasas hoidma, sest muidu polnuks v\u00f5imalik viie t\u00f6\u00f6p\u00e4evaga vastuseid eeldatavas mahus koondada. Ja kui vastused said \u00e4ra saadetud, tuli m\u00f5ne p\u00e4eva jooksul kohe j\u00e4rgmine k\u00fcsitlusleht nii uute kui ka suhteliselt samasuguste, ehkki vahest pisut teises s\u00f5nastuses p\u00e4ringutega. N\u00e4iteks: \u201eOlete oma kostmises Ansek\u00fcla kihelkonna r\u00f5ivastumise asjus kirjeldanud, et p\u00f5ikitriibuliste seelikutega on teatud pidulikel puhkudel kombeks kanda siniseid kingi. Juhime Teie t\u00e4helepanu asjaolule, et v\u00f5imalikud ebat\u00e4psused vastustes v\u00f5ivad viia korvamatute l\u00fcnkadeni p\u00e4randteadmuslike andmekogude s\u00fcsteemis. Seep\u00e4rast, ning \u00fchtlasi k\u00f5nealusest toimikust koopia saamise eesm\u00e4rgil, palume Teil vastust korrata, kirjeldades k\u00f5iki asjaolusid, mis v\u00f5ivad viia siniste kingade ja p\u00f5ikitriipudega seelikute v\u00f5imalike koosn\u00e4htumusteni. Lisaks palume veelkordselt t\u00e4psustada tutim\u00fctsidega seotud intertekstuaalseid suundumusi.\u201c<\/p>\n

Sellega arengud ei piirdunud. Samu k\u00fcsitlusankeete asus lisaks ERMile saatma ka Eesti Rahvaluule Arhiiv, kes Ferdinand Linnuse (1895-1942) mahitusel kuulutas korrespondentv\u00f5rgustiku muutmise vajadust \u201ek\u00fcllaldaselt tihe[daks] ja \u00fchtla[seks]\u201c, milleta \u201ekorralik asjade k\u00e4ik ja tarwiline kontroll w\u00f5imata\u201c. Seej\u00e4rel t\u00f6\u00f6tasid oma k\u00fcsimustikud v\u00e4lja Akadeemiline Emakeele Selts, Statistikaamet, Eesti Haridusliit, \u00d5petatud Eesti Selts ja teised. Esiotsa leidus koguni m\u00f5ni \u00fcksik \u201ekorrespondent\u201c, kes julges k\u00f5igi n\u00f5utud k\u00fcsimuskavade t\u00e4itmist raskeks pidada. Leevi viieklassilise algkooli juhataja kirjast ERMile 1939. aastal: \u201eLeevile on asunikkudena voolanud inimesed igast ilmakaarest, nii et siinsed lapsed ja isegi t\u00e4iskasvanud ei tea reherullistki midagi, veel v\u00e4hem vanust asjust. Ning ka vanadel on m\u00e4lestused pikapeale segi l\u00e4inud.\u201c. Sellistele p\u00f6\u00f6rdumistele vastati: \u201eJuhime t\u00e4helepanu puudustele ja saadame tagasi paranduste tegemiseks ehk uuesti \u00fcmberkirjutamiseks.\u201c<\/p>\n

Peatselt s\u00fcndis, et n\u00e4inuna postikandjat liginevat, j\u00e4eti leivategu pooleli, heideti rehad ja viglad, liimeistrid ja lasnad, haarati ehk tulise rutuga veel v\u00f5ikirn ja lapsed kaenla alla ning vankri peale ja linna. Peagi ilmestasid folkloristilist maastikku vaid \u00fcksikud kanad, kes nokkisid tanumatel l\u00f5pnud loomade kuivanud verd, ning \u00fcksnes Richard Viidalepp ja Oskar Loorits hiilisid veel nurgatagustes, lootuses leida hingelist, kellega saaks l\u00e4bi viia intervjuusid koduloolise p\u00e4randkultuuri alalhoidmise vajadusest l\u00e4bi etnograafilise teadmise loomisprotsessi.<\/p>\n

J\u00e4rgnenud \u00fcle\u00fcldise linnastumise ja aglomeratsiooni k\u00e4igus osutus meie rahvas visaks ning uutes oludes h\u00e4sti kohanevaks. Peatselt rajasid endised korrespondendid linnades hulgaliselt uusi asutusi ja organisatsioone ning asusid \u00fcksteisele saatma v\u00e4rskelt v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud k\u00fcsitlusankeete: \u201ePalume Teil kirjeldada \u00fcksikasju, mis on kallutanud Teid eelistama makarone k\u00f5ikv\u00f5imalikele muudele jahutoodetele.\u201c, \u201eMiks pole Te vaatamata meie viidetele viivitamatult registreerunud k\u00e4ibemaksukohustuslaseks? Hoiatame, et j\u00e4rgneda v\u00f5ib rahulolu-uuring!\u201c, \u201eJohtuvalt Teie poolt esitatud sotsiaalse programmi m\u00f5ju-uuringu k\u00fcsimustiku vastustest edastame k\u00e4esolevaga t\u00e4iendavad k\u00fcsimused.\u201c.<\/p>\n

Siiski peab \u00fctlema, et \u00fcksikuid korrespondentv\u00f5rgustiku liikmeid t\u00e4heldati maapiirkondades s\u00e4ilinuna olevat isegi veel eelmise sajandi viimastel k\u00fcmnenditel. N\u00e4iteks kirjasaatja P\u00e4rnu rajoonist: \u201eToetudes Teie \u00fcleskutsele, kus muuhulgas mainisite, et mitmesuguse muu ainestiku k\u00f5rval Teil on puudu teadmusest ka Mihkli ja Tori kihelkondade \u00f5rte (sks. k. schlafstelle<\/em>) ning muude kodulindlaste puhkepaigat\u00fc\u00fcpide kohaliku kujunemisloo kohta, kinnitan k\u00e4esolevaga, et oleksin meelsasti valmis Teile nimetatud informatsiooni pakkuma. K\u00e4esoleva saadetise vastused olen ma kirjutanud oma allikakriitiliselt kombineeritud t\u00f6\u00f6juhist silmas pidades enne Teie uuendatud juhise saabumist (sain 23.XII.85 a.), selleks k\u00fcsimuskavade ja -lehtede eess\u00f5nades olevaid olulisemaid n\u00f5udeid alla kriipsutades ja siis neist igast k.-kavast ja -lehest \u00fchtekokku v\u00e4lja kirjutades. PS: Oleksin t\u00e4nulik, kui peaksite v\u00f5imalikuks minule l\u00e4kitada v\u00e4rskemaid Anne Veski postreid ehk siis p\u00e4evapilte.\u201c (Kohv 1986: 176).<\/p>\n

Sedapsi see jah k\u00f5ik on olnud ning hea on, et on.<\/p>\n

Vaata lisaks https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9485<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ann Aaresild \u201eKirjad ja pakid N\u00f5ukogude Eestisse. Esmakontaktidest p\u00fcsisuhte kujunemiseni\u201c Margus Kivir\u00fc\u00fct, elektrik Ann Aaresilla artikkel \u201eKirjad ja pakid N\u00f5ukogude Eestisse. Esmakontaktidest p\u00fcsisuhte kujunemiseni\u201c osutus huvitavaks. Nagu pealkiri viitab, oli juttu pakkide saatmisest N\u00f5ukogude Eesti kodanike ja v\u00e4lismaalaste vahel. Eriti just n\u00fc\u00fcd, 2017. aastal, on sellele huvitav tagasi m\u00f5elda. T\u00e4nap\u00e4eval on ju netikaubandus v\u00e4ga populaarne,…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":9677,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":true,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[],"class_list":["post-9675","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"yoast_head":"\nLugedes ERMi aastaraamatu artikleid - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9675\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Lugedes ERMi aastaraamatu artikleid - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Ann Aaresild \u201eKirjad ja pakid N\u00f5ukogude Eestisse. Esmakontaktidest p\u00fcsisuhte kujunemiseni\u201c Margus Kivir\u00fc\u00fct, elektrik Ann Aaresilla artikkel \u201eKirjad ja pakid N\u00f5ukogude Eestisse. Esmakontaktidest p\u00fcsisuhte kujunemiseni\u201c osutus huvitavaks. Nagu pealkiri viitab, oli juttu pakkide saatmisest N\u00f5ukogude Eesti kodanike ja v\u00e4lismaalaste vahel. Eriti just n\u00fc\u00fcd, 2017. aastal, on sellele huvitav tagasi m\u00f5elda. T\u00e4nap\u00e4eval on ju netikaubandus v\u00e4ga populaarne,…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9675\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2017-03-28T03:19:31+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2017-03-29T08:39:42+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/03\/illustratsioon.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"812\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"11 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9675#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9675\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Lugedes ERMi aastaraamatu artikleid\",\"datePublished\":\"2017-03-28T03:19:31+00:00\",\"dateModified\":\"2017-03-29T08:39:42+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9675\"},\"wordCount\":2136,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9675#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/03\\\/illustratsioon.jpg\",\"articleSection\":[\"Teadus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9675#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9675\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9675\",\"name\":\"Lugedes ERMi aastaraamatu artikleid - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9675#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9675#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/03\\\/illustratsioon.jpg\",\"datePublished\":\"2017-03-28T03:19:31+00:00\",\"dateModified\":\"2017-03-29T08:39:42+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9675#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9675\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9675#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/03\\\/illustratsioon.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/03\\\/illustratsioon.jpg\",\"width\":812,\"height\":1200},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9675#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Lugedes ERMi aastaraamatu artikleid\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Lugedes ERMi aastaraamatu artikleid - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9675","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Lugedes ERMi aastaraamatu artikleid - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Ann Aaresild \u201eKirjad ja pakid N\u00f5ukogude Eestisse. Esmakontaktidest p\u00fcsisuhte kujunemiseni\u201c Margus Kivir\u00fc\u00fct, elektrik Ann Aaresilla artikkel \u201eKirjad ja pakid N\u00f5ukogude Eestisse. Esmakontaktidest p\u00fcsisuhte kujunemiseni\u201c osutus huvitavaks. Nagu pealkiri viitab, oli juttu pakkide saatmisest N\u00f5ukogude Eesti kodanike ja v\u00e4lismaalaste vahel. Eriti just n\u00fc\u00fcd, 2017. aastal, on sellele huvitav tagasi m\u00f5elda. T\u00e4nap\u00e4eval on ju netikaubandus v\u00e4ga populaarne,…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9675","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2017-03-28T03:19:31+00:00","article_modified_time":"2017-03-29T08:39:42+00:00","og_image":[{"width":812,"height":1200,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/03\/illustratsioon.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"11 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9675#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9675"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Lugedes ERMi aastaraamatu artikleid","datePublished":"2017-03-28T03:19:31+00:00","dateModified":"2017-03-29T08:39:42+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9675"},"wordCount":2136,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9675#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/03\/illustratsioon.jpg","articleSection":["Teadus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9675#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9675","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9675","name":"Lugedes ERMi aastaraamatu artikleid - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9675#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9675#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/03\/illustratsioon.jpg","datePublished":"2017-03-28T03:19:31+00:00","dateModified":"2017-03-29T08:39:42+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9675#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9675"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9675#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/03\/illustratsioon.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/03\/illustratsioon.jpg","width":812,"height":1200},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9675#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Lugedes ERMi aastaraamatu artikleid"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/03\/illustratsioon.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-2w3","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9675","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=9675"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9675\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9726,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9675\/revisions\/9726"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/9677"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=9675"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=9675"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=9675"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}