{"id":9662,"date":"2017-03-21T05:54:35","date_gmt":"2017-03-21T03:54:35","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=9662"},"modified":"2017-03-20T21:01:19","modified_gmt":"2017-03-20T19:01:19","slug":"kuidas-aru-saada-kui-palju-sul-elus-vedanud-on","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9662","title":{"rendered":"Kuidas aru saada, kui palju sul elus vedanud on?*"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Sigrid Solnik, Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua tegevjuht<\/em><\/p>\n

Alanud n\u00e4dalal linastub Tartus Maailmafilmi festivalil<\/a> Iisraeli filmitegijate Yael Kipperi ja Ronen Zaretzky dokumentaalfilm \u201eLapsema<\/a>\u201c. See film on \u00fcles ehitatud m\u00e4lestustele, lugudele, mida Marokos ja Jeemenis s\u00fcndinud vanad naised jutustavad oma Iisraelis s\u00fcndinud keskealistele v\u00f5i vanematelegi lastele. Vanadaamid jutustavad oma lapsep\u00f5lve l\u00f5pust, kui nad sunniti abielluma endast 30-40-50 aastat vanemate meestega, 11- ja 12-aastaselt emaks saamisest ja sellega kaasnenud tunnetest, m\u00f5tetest ja tagaj\u00e4rgedest.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Ekraanilt peegeldub vastu s\u00fcgav inimlik traagika. Vaatasin, silmad suured, ja m\u00f5tlesin et kuidas need daamid k\u00fcll asja nii k\u00fclma k\u00f5huga v\u00f5tavad. Siin vist on asjakohane t\u00f5demus, et inimene harjub k\u00f5igega ja kui perekond ning traditsioonid on asjad \u00fchtmoodi seadnud, \u00fchised lapsed olukorda veel enam kinnistanud ja pikad koos elatud aastad teatud harjumused loonud, mis siis ikka. Elu on selline. K\u00fcllap paljud meist tahaksid olla need v\u00f5itlevad inim\u00f5iguslased, kes eba\u00f5iglases situatsioonis vastu hakkavad, k\u00f5ik raskused \u00fcletavad ja helge tuleviku poole jooksu panevad. \u00d5nneks ei saa paljud meist kunagi teada, kas me ka tegelikult nii suudaksime k\u00e4ituda \u2013 oleks vist \u00fcsna ebameeldiv avastada, et leegitseva \u00f5iguse ja \u00f5igluse taga n\u00f5udmise asemel prooviksime reaalsuse talutavamaks muutmiseks pigem etteantud vormi sulanduda. Pole midagi teha, olukorraga harjumine on \u00fcdini inimlik.<\/p>\n

\u00dcks filmis avanevatest dimensioonidest on emade jutustatud lugude m\u00f5ju lastele, neile, kes k\u00fcsivad ja kes teada tahavad. Mis tunne oleks kuulda oma ema tunnistamas, et su isa sisuliselt v\u00e4gistas ta eelteismelise t\u00fcdrukuna? Igas perekonnas on traagikat ja lugusid, millest pigem ei r\u00e4\u00e4gita v\u00f5i saladusi, mis tulevad ilmsiks alles siis, kui asjaosalised juba ammu hauas. Kas ilma selle filmita oleksid need n\u00fc\u00fcdseks keskeas lapsed kunagi neid detaile kuulnud? Ja millist m\u00f5ju see lastele avaldab? \u00dche mehe ja tema ema vaheline vastasseis isa olulisuse ja isa tegude k\u00fcsimuses on sisuliselt \u00fcletamatu \u2013 ema on (arusaadavatel p\u00f5hjustel) kibestunud, vananevas mehes on aga ikka veel peidus see v\u00e4ikene poiss, kes isa igatseb. Ometi tegi see isa emaga midagi uskumatult julma. Kuidas suhtuda sellesse, et taolised toksilised mustrid perekonnas korduvad \u2013 \u00fcks vanadaamidest pani oma vanima t\u00fctre samamoodi verinoorena mehele. Sest tema abikaasa k\u00e4skis ja sellep\u00e4rast, et nii tehakse. Mis siis, et ta ise lapsena abiellumise hukka m\u00f5istab. M\u00f5ned ringid murduvad ainult ajaga, \u00fcmbritseva kultuuri drastilise muutumisega.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Lapsabielud ei ole muidugi h\u00e4\u00e4buv kultuurin\u00e4htus, igal aastal pannakse maailmas enne 18. eluaastat mehele 15 miljonit t\u00fcdrukut. Lapsabielud on samasugune globaalne probleem nagu kliimasoojenemine \u2013 need ei hooli riigipiiridest, kultuuridest ega religioonidest \u2013 neid leidub k\u00f5ikjal. Absoluutarvudes on neid k\u00f5ige rohkem Indias (10 miljonit), Bangladeshis (2,3 miljonit), Nigeerias (1,19 miljonit) ja Brasiilias (877 000). Lapsi sunnitakse abielluma majanduslikel p\u00f5hjustel, perekonna au ja \u00fchiskondliku positsiooni s\u00e4ilitamiseks ning muidugi ka lihtsalt kohalike kommete ja normide j\u00e4rgimiseks. T\u00fcdrukute varane mehele panemine on sageli raamistatud kaitsemehhanismina \u2013 see aitab neiul lokkavas vaesuses ja ebaturvalises keskkonnas ellu j\u00e4\u00e4da. Tegelikkuses toovad lapsabielud aga kaasa haridustee katkemise, hoobi noorte pruutide ja lapsemade tervisele ning suurema t\u00f5en\u00e4osuse j\u00e4\u00e4da kinni n-\u00f6 vaesuse n\u00f5iaringi, kust emade k\u00f5rval ei p\u00e4\u00e4se v\u00e4lja ka nende lapsed ning naiste potentsiaali kasutamata j\u00e4tmise t\u00f5ttu kaotab terve \u00fchiskond.<\/p>\n

\u201eLapsema\u201c tuletab meelde, et lapsabielud ja lapspruudid on siinsamas, meie l\u00e4hedal, ja paneb m\u00f5tlema kultuurimuutuste ja elusaatuste \u00fcle. Meeldetuletus probleemi reaalsusest ning s\u00fcgavast ja kurvast m\u00f5just p\u00e4ris inimestele j\u00f5uab ekraanil lahti rulluvate lugude abil vaatajale tugevalt kohale.<\/p>\n