{"id":9419,"date":"2017-02-02T06:24:04","date_gmt":"2017-02-02T04:24:04","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=9419"},"modified":"2017-02-02T06:29:15","modified_gmt":"2017-02-02T04:29:15","slug":"muinastalv-malestused-tuhande-aasta-tagusest-pakasest-lumest-ja-suitsust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9419","title":{"rendered":"Muinastalv. M\u00e4lestused tuhande aasta tagusest pakasest, lumest ja suitsust"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Anti Lillak, ERMi muuseumi\u00f5petaja, arheoloog<\/em><\/p>\n

\u00dcks v\u00f5imalus vanaaegset elu paremini m\u00f5ista on asetada ennast muistse inimese olukorda, tehes tema t\u00f6id ja toimetusi. Taolist uurimisviisi nimetatakse eksperimentaalarheoloogiaks. T\u00e4pselt viis aastat tagasi toimus V\u00f5rumaal R\u00f5uges n\u00e4dal aega kestnud eksperiment, mille k\u00e4igus viis noort inimest, sealhulgas mina, elasid n\u00e4dal aega \u00e4sjavalminud rauaaegse elamu koopias. Saime teada, kuidas autentsete t\u00f6\u00f6riistade ja -v\u00f5tetega p\u00fcsti raiutud muinastare pakasega sooja peab, samas aga \u00f5ppisime jooksvalt vana aja talvisest argielust palju v\u00e4\u00e4rtuslikku. Ent k\u00f5igest kohe l\u00e4hemalt!<\/p>\n

\"\"<\/a>2012. aasta muinastalv. Taamal k\u00f5rgub R\u00f5uge linnuse kaitsevall. Foto Viire Kobrusepp<\/em><\/p>\n

Viimastel aastatel on meie talved olnud \u00fcsna h\u00e4belikud. K\u00f5vemat sorti pakane paugub tavaliselt vaid m\u00f5ne p\u00e4eva v\u00f5i heal juhul paar n\u00e4dalat ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud aeg m\u00f6\u00f6dub kaheldava v\u00e4\u00e4rtusega suusailma t\u00e4he all. Samas on meie rahvuslikku \u00fchism\u00e4llu s\u00f6\u00f6binud lood vanaaegsetest eriti k\u00fclmadest ja lumerohketest talvedest, mille alusel me k\u00f5ikide talvede h\u00e4\u00e4dust hindame. T\u00f5epoolest, l\u00e4himinevik on n\u00e4inud k\u00f5ledaid aastaid. \u00dchte tuntuimat, 14.\u201319. sajandini v\u00f5imutsenud jahedat perioodi kutsutakse lausa v\u00e4ikeseks j\u00e4\u00e4ajaks. Keskmine temperatuur oli Euroopas umbes kaks kraadi madalam kui viimase 100 aasta jooksul. Talvepakane ja j\u00e4\u00e4kate p\u00fcsisid kaua, \u00f6\u00f6k\u00fclmad v\u00f5isid aga tabada maad ka s\u00fcdasuvel, kahjustades viljasaaki, mis omakorda t\u00f5i kaasa t\u00f5siseid n\u00e4ljah\u00e4dasid.<\/p>\n

Enne v\u00e4ikest j\u00e4\u00e4aega olid olud v\u00e4hemalt Euroopas see-eest m\u00e4rksa m\u00f5nusamad. 9.\u201313. sajandini valitsevat sooja perioodi nimetavad teadlased keskaegseks kliimaoptimumiks, mil keskmine temperatuur oli sellele j\u00e4rgnenud v\u00e4ikesest j\u00e4\u00e4ajast kuni \u00fcks-kaks kraadi k\u00f5rgem (Michael E Mann \u201eMedieval Climatic Optimum\u201c, The Earth System: physical and chemical dimensions of global environmental change, vol. 1, 2002). Eesti ajalooperiodiseeringus vastab see periood laias laastus nooremale rauaajale, mis omakorda jaguneb viikingiajaks (9.\u201311. sajand) ning hilisrauaajaks (11.\u201312.\/13. sajand). Talved olid \u00fcldiselt v\u00f5rdlemisi mahedad. Soodsad kliimatingimused tagasid suhteliselt hea viljasaagi, korralik toidulaud aga kajastus omakorda inimeste keskmise kehapikkuse kasvus.<\/p>\n

Siinjuures ongi aeg kohtuda \u00fche kliimaoptimumi tunnistajaga \u2013 R\u00f5uge linnam\u00e4ega. ERMi \u201eKohtumiste\u201c n\u00e4itusel vitriini ja puutelauaga esindatud R\u00f5uge oli viikingiajal (9.\u201311. sajandil) tegelikult vaid \u00fcks paljudest omasugustest linnustest P\u00f5hja-Euroopas. Aastatel 1951\u20131955 toimusid siin v\u00e4ljakaevamised, mille k\u00e4igus saadud arvukad leiud annavad mitmekesise pildi tuhatkonna aasta tagusest eluolust. N\u00e4eme m\u00e4rke omaaegsest toidulauast, mitmetest k\u00e4sit\u00f6\u00f6liikidest, kauplemisest l\u00e4hemate ja kaugemate maadega, nii s\u00f5bralikest kui ka vahel teravatest suhetest naabritega ning veel paljudest teemadest (n\u00e4iteks viikingiaegsetest toitudest v\u00f5ib l\u00e4hemalt lugeda siit: https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5625<\/a>).<\/p>\n

\"\"<\/a>V\u00e4ljakaevamised R\u00f5uge linnam\u00e4el 1950. aastatel. Foto TL\u00dc Arheoloogiaarhiiv, AI 1:81:11:81<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>R\u00f5uge linnam\u00e4gi 2012. aasta talvel. N\u00e4ha on kaitsevall ja selle ees olev madalam vallikraav. Foto Viire Kobrusepp<\/em><\/p>\n

Arheoloog Viire Kobrusepa (Pajuste) m\u00f5tteis oli juba pikka aega idanenud soov ehitada Eestis \u00fcks t\u00f5etruu muinastalu, kus oleks v\u00f5imalik autentses keskkonnas ise vanaaegseid t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid ja eluolu j\u00e4rele proovida. Valik langes noorema rauaaja ehituskunsti katsetamisele, m\u00f5nes k\u00fcsimuses pakkusid lisatarkust ka n\u00e4ited hilisemast ajast. N\u00f5nda asus Viire 2010. aastal koos kamba vabatahtlikega R\u00f5uges oma unistust teoks tegema ning j\u00e4rgmise aasta suveks oli esimene hoone \u2013 elumaja \u2013 p\u00fcsti (vt http:\/\/muinasmaja.edicypages.com<\/a>). Muide, selle 15 korda v\u00e4hendatud koopia on ka \u00fcks viiest ERMi tegelussaali kapis peituvast eri ajastute eluasemete maketist.<\/p>\n

\"\"<\/a>Elusuurune muinasmaja R\u00f5uges… Foto Viire Kobrusepp<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>…ning selle 15-kordselt v\u00e4hendatud koopia ERMi tegelussaalis. Foto Anti Lillak<\/em><\/p>\n

Maja n\u00e4gi v\u00e4ga kena v\u00e4lja, kuid pelgalt ilust ei piisanud \u2013 oli vaja ka selgeks teha, et see ikka elamiseks k\u00f5lbab. Sestap ajas Viire kokku viiest noorest arheoloogiatudengist koosneva testgrupi, kes olid pahaaimamatult, kuid entusiastlikult valmis 2012. aasta talvel \u00fche n\u00e4dala tares elama. Lisaks mulle osalesid katses Kristiina Paavel, Robert Rootslane, Kristin Otti ning Maarja Lainevoog. Selleks et tunne oleks v\u00f5imalikult ehtne, kandsime kogu eksperimendi ajal muinasaegse tegumoega r\u00f5ivaid.<\/p>\n

Meie p\u00e4evad m\u00f6\u00f6dusid peaasjalikult toas korstnata kerisahju k\u00fcttes ja \u00f5ues mitmeid tegevusi otsides. Esialgu kogusime innukalt v\u00f5sast jalalt kuivanud puid ja tuulemurdu k\u00fcttematerjaliks. Ehkki muinasrahvas oleks suurema jao vajaminevaist k\u00fcttepuudest ilmselt juba aegsasti valmis varunud, eeldasime me, et niikuinii pole meil seal suurt midagi muud teha. Pikalt lumes vedelenud puud olid ahjus \u00fcpris t\u00f5rksad \u2013 nad visisesid ja ajasid palju t\u00fchja tossu. Alguses olid lood suitsupiiri tekkimisega nadid, kuna raske suits vajus p\u00e4ris p\u00f5randa ligidale. J\u00e4rgnevate p\u00e4evade jooksul muutus \u00f5hk toas kuivemaks ning suitsupiir t\u00f5usis j\u00e4rk-j\u00e4rgult, j\u00e4\u00e4des viimaks p\u00f5randast umbes 1,2 meetri k\u00f5rgusele. Kasuks tulid ka heade inimeste annetatud kuivad halud, mis meie k\u00fctmisvaeva tublisti v\u00e4hendasid.<\/p>\n

\"\"<\/a>Ahju k\u00fctmine oli t\u00f6\u00f6, millest polnud v\u00f5imalik k\u00f5rvale viilida. Foto Viire Kobrusepp<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>M\u00f5ista-m\u00f5ista, mis see on \u2013 \u201eMust siga, musta harjasse, eg\u00e4st harjassest heng\u00e4s\u201d (V\u00f5nnu)? Lae all h\u00f5ljub tihe suitsupilv. \u00a0Foto Viire Kobrusepp<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>Pakane hiilib hommikul tasahilju avatud uksest sisse. Foto Viire Kobrusepp<\/em><\/p>\n

Ahju k\u00fctmine v\u00f5ttis kokku umbes kaheksa tundi, kogu selle aja jooksul oli uks lahti. Kui h\u00f5\u00f5guvat s\u00fctt oli juba tekkinud piisavalt palju, tuulutasime suitsu v\u00e4lja nii uksest kui ka kahest v\u00e4ikesest seinas olevast r\u00e4pnaaugust (aknaid tarel ju polnud) ning sulgesime seej\u00e4rel ukse. Ilma k\u00fctmata ka ei saanud, kuna \u00f5ues varieerus temperatuur 10 ja 30 miinuskraadi vahel. L\u00f5una ajal tegime m\u00f5nikord s\u00fc\u00fca maja ees l\u00f5kkel, mille kohale asetasime sepa tehtud rauast kolmjalal rippuva paja. Selles keetsime n\u00e4iteks kapsa, porgandi, l\u00e4\u00e4tse ja sibulaga suppi v\u00f5i praadisime resti peal liha. Toiduvalmistamiseks ja s\u00f6\u00f6miseks oli Viire meid varustanud ka viikingiaegsete savi- ja puun\u00f5ude koopiatega.<\/p>\n

\"\"<\/a>Supipada l\u00f5kkel. Foto Viire Kobrusepp<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>Valik igap\u00e4evaselt kasutatud toidun\u00f5usid. Foto Viire Kobrusepp<\/em><\/p>\n

Tarre kolisime tavaliselt juba enne kogu suitsu v\u00e4ljalaskmist \u2013 ennast madalale hoides ei teinud see silmadele ja kopsudele nii hirmsat kahju. Eks tossu sees elamine oleks kindlasti pikapeale hakanud tervisele m\u00f5juma. \u00d5htul, kui ahi oli erepunaselt h\u00f5\u00f5guvaid s\u00fcsi t\u00e4is saanud, panime ahju ette kaevatud leeauku kausi ubade v\u00f5i m\u00f5ne muu toiduga ning t\u00f5mbasime tokiga s\u00f6et\u00fckke \u00fcmber selle, et toit soojaks saaks. Leeaugus k\u00fcpsetasime ka s\u00fcte sees naereid, ahju kohale riputatud kotis aga suitsutasime liha. Men\u00fc\u00fcsse kuulusid muu hulgas veel kala (kingitud suitsulatika suhu ei vaadata!) ja meega taimetee.<\/p>\n

\"\"<\/a>Seinale riputatud s\u00e4rjed olid otsekui looduslikus k\u00fclmkapis. Foto Viire Kobrusepp<\/em><\/p>\n

Enamasti istusime v\u00f5i k\u00fckitasime siis \u00f5htuti ahju ees k\u00f5vakstambitud savip\u00f5randal. Pimedust peletasid lisaks ahjus\u00fctele omavalmistatud vahak\u00fc\u00fcnlad. Proovisime ka peerge p\u00f5letada, kuid need ei pakkunud siiski loodetud valgust. Ennevanasti pajatati sooja \u00f5hkava ahjusuu ees \u00fcksteisele lugusid ja ning nokitseti lihtsamat k\u00e4sit\u00f6\u00f6d teha. Taoliste t\u00f6\u00f6de hulka kuuluvad n\u00e4iteks ketramine ning puu, luu ja sarve voolimine, millest on rohkelt j\u00e4lgi leitud ka R\u00f5uge muinaslinnuse ja -asula kultuurikihist. Vilunud tegijad said sellega hakkama ka h\u00e4maras \u2013 kompimismeel on siin kohati n\u00e4gemisest olulisemgi. Talve\u00f6\u00f6 oli pikk, aega j\u00e4tkus. N\u00fc\u00fcd siis vist m\u00f5istame ka, miks vanad regilaulud teinekord nii pikad olid\u2026<\/p>\n

\"\"<\/a>N\u00e4put\u00f6\u00f6 suitsu sees. Foto Viire Kobrusepp<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>Kivist, savist ja luust valmistatud v\u00e4rtnakedrad R\u00f5uge linnam\u00e4elt. Foto Viire Kobrusepp<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>Ka tagasihoidlikes elutingimustes suutsid muinasinimesed valmistada imeliselt kauneid esemeid. Sarvest nikerdatud kammripats kujutab n\u00e4htavasti mao kehaga veelinde. Ese R\u00f5uge linnam\u00e4elt. Foto Viire Kobrusepp<\/em><\/p>\n

P\u00e4evase eluviisiga olenditena oleme harjunud \u00f6\u00f6siti magama, sestap tuleb pimedas uni kergemini. N\u00f5nda p\u00f5\u00f5nasime heintega kaetud lavatsil villatekkide ja lambanahkade vahel igal j\u00e4rgneval \u00f6\u00f6l veidi kauem \u2013 meid oli justkui tabanud mingi kerge talveuni. Pole siis imestada, et isegi praegusel elektrivalgel 21. sajandil tunneme end talvisel ajal tihti uimasena. K\u00fcllap ei ajanud muinasinimesedki looduse diktaadile s\u00f5rgu vastu, vaid p\u00fcsisid talvepimeduses rohkem toas, tehes tasa suviste kibekiirete t\u00f6\u00f6de t\u00f5ttu loovutatud uneaja. Sarnast asja pani t\u00e4hele 19. sajandi alguspoolel eestlaste kombeid ja haigusi uurinud teadlane Karl Ernst von Baer, kes kirjutas: \u201eKui talve alguseks on vili pekstud, siis teeb eestlane endale head \u00e4raolemist. Nagu koopaoravad veedavad nad suure osa p\u00e4evast onni pimeduses magamisega\u2026\u201c (Karl Ernst von Baer \u201eEestlaste endeemilistest haigustest\u201c, Loomingu raamatukogu, 33, 1976, lk 33).<\/p>\n

\"\"<\/a>Nagu koopaoravad talveunes. Foto Viire Kobrusepp<\/em><\/p>\n

Kuidas olid sellistes lihtsates oludes lood pesemisega? Pidev ninapidi tules ja suitsus viibimine tegi n\u00e4o kiiresti kriimuks, aga \u00d6\u00f6bikuoru oja j\u00e4\u00e4k\u00fclma veega ei tekkinud meil just kuigi usalduslikku suhet. Pigem arenes m\u00f5ttes plaan l\u00fckata pesemist edasi m\u00e4\u00e4ramatusse tulevikku, soovitavalt kevadesse. Muidugi oli r\u00e4pane olla ikkagi ebamugav ning eks me k\u00f5ik unistasime eksperimendi l\u00f5pust, et muinastaak oma \u00f5lult heita, end sooja veega puhtaks k\u00fc\u00fcrida ning vabatahtlikult taas k\u00f5igi n\u00fc\u00fcdisaegsete mugavuste ohvriks langeda.<\/p>\n

\"\"<\/a>Ahjutagune muinaselanik hakkab tasapisi juba kerisekividega \u00fchte tooni minema. Foto Viire Kobrusepp<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>Hammaste puhastamine s\u00f6et\u00fckiga. Laetala peal paistab kraadiklaas, mille n\u00e4idud korrap\u00e4raselt kirja panime. Foto Viire Kobrusepp<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>N\u00f5ude pesemiseks sobis aga h\u00e4sti kuiv lumi. Foto Viire Kobrusepp<\/em><\/p>\n

Ennevanasti suhtuti puhtusesse teisiti \u2013 t\u00e4nap\u00e4evaste arusaamade kohaselt oldi ikka \u00fcsna kasimatud \u2013, ent tasub silmas pidada, et\u00a0 puhtus on v\u00e4ga konkreetsest kultuurikontekstist s\u00f5ltuv m\u00f5iste. Kuigi arheoloogilistel kaevamistel on saunakerise j\u00e4\u00e4nuseid maja ahjudest keeruline eristada, tundub siiski usutav, et juba muinasajal osati saunask\u00e4imist hinnata (eriti arvestades, kui olulised on l\u00e4bi aegade olnud saunakombed nii eestlaste kui meie naaber- ja sugulasrahvaste seas). Kuna elumajas on pesemine t\u00fclikas \u2013 ehkki t\u00e4nu kerisahjule tehniliselt v\u00f5imalik \u2013, tundub usutav, et juba muiste olid olemas eraldi saunad, kus v\u00f5eti leili, viheldi ja pesti, kuid toimetati ka mitmesuguseid maagilisi toiminguid.<\/p>\n

\"\"<\/a>Kahe k\u00f5rvutise kolde j\u00e4\u00e4nused R\u00f5uge linnam\u00e4e v\u00e4ljakaevamistel. Foto TL\u00dc Arheoloogiaarhiiv, AI 1:81:11:76<\/em><\/p>\n

K\u00e4imlaks kasutasime v\u00e4lja, maja tagumise nurga juurde lattidest ja pilliroost p\u00fcstitatud varjualust, milles oli vana plekkpang. Korralikud v\u00e4lik\u00e4imlad ilmusid meie k\u00fclapilti tegelikult alles sadakond aastat tagasi ning enne seda k\u00e4idi asjal maja taga, p\u00f5lluservas v\u00f5i laudas (Heiki P\u00e4rdi \u201eLoomulike vajaduste\u201c rahuldamise viisid Eestis 20. sajandi algupoolel\u201c, Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat, XLVI, 2002).<\/p>\n

\"\"<\/a>Majanurka okstest ja pilliroost ehitatud onn oli tegelikult m\u00f5eldud k\u00e4imlaks. Foto Viire Kobrusepp<\/em><\/p>\n

Ehkki eluviisi poolest v\u00f5ib kirjeldatud eksperimendi taoline kogemus olla teatud piirini p\u00e4ris sarnane nii-\u00f6elda p\u00e4ris muinasinimese eluga, on tunnetuslik vahe siiski suur. Meie suhtusime kogetusse ikkagi oma t\u00e4nap\u00e4evasest m\u00f5ttemaailmast l\u00e4htudes. Meie igap\u00e4evaelu m\u00f6\u00f6dub hoopis teistsuguses keskkonnas; me v\u00f5isime ka selle \u00fche n\u00e4dala jooksul salaja unistada oma harjumusp\u00e4rastest mugavustest, kuhu peagi naaseme. Muistne inimene ootas kannatlikult kevadet, seni aga j\u00e4lgis t\u00e4helepanelikult looduse m\u00e4rke, mis soojemaid aegu ette ennustasid. Samas ta ei nurisenud, kuna oli juba maast madalast harjunud oludega, milles elas, ega osanud enda jaoks ilmselt teistsugust elu ettegi kujutada.<\/p>\n

\"\"<\/a>Viimane hommik muinasmajas. K\u00f5ik on endiselt elus. Foto Viire Kobrusepp<\/em><\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Anti Lillak, ERMi muuseumi\u00f5petaja, arheoloog \u00dcks v\u00f5imalus vanaaegset elu paremini m\u00f5ista on asetada ennast muistse inimese olukorda, tehes tema t\u00f6id ja toimetusi. Taolist uurimisviisi nimetatakse eksperimentaalarheoloogiaks. T\u00e4pselt viis aastat tagasi toimus V\u00f5rumaal R\u00f5uges n\u00e4dal aega kestnud eksperiment, mille k\u00e4igus viis noort inimest, sealhulgas mina, elasid n\u00e4dal aega \u00e4sjavalminud rauaaegse elamu koopias. Saime teada, kuidas autentsete…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":9434,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":true,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-9419","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-osalus"],"yoast_head":"\nMuinastalv. M\u00e4lestused tuhande aasta tagusest pakasest, lumest ja suitsust - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9419\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Muinastalv. M\u00e4lestused tuhande aasta tagusest pakasest, lumest ja suitsust - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Anti Lillak, ERMi muuseumi\u00f5petaja, arheoloog \u00dcks v\u00f5imalus vanaaegset elu paremini m\u00f5ista on asetada ennast muistse inimese olukorda, tehes tema t\u00f6id ja toimetusi. Taolist uurimisviisi nimetatakse eksperimentaalarheoloogiaks. T\u00e4pselt viis aastat tagasi toimus V\u00f5rumaal R\u00f5uges n\u00e4dal aega kestnud eksperiment, mille k\u00e4igus viis noort inimest, sealhulgas mina, elasid n\u00e4dal aega \u00e4sjavalminud rauaaegse elamu koopias. Saime teada, kuidas autentsete…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9419\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2017-02-02T04:24:04+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2017-02-02T04:29:15+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/Foto-10.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"803\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"9 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9419#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9419\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Muinastalv. M\u00e4lestused tuhande aasta tagusest pakasest, lumest ja suitsust\",\"datePublished\":\"2017-02-02T04:24:04+00:00\",\"dateModified\":\"2017-02-02T04:29:15+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9419\"},\"wordCount\":1802,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9419#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/02\\\/Foto-10.jpg\",\"articleSection\":[\"Osalus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9419#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9419\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9419\",\"name\":\"Muinastalv. M\u00e4lestused tuhande aasta tagusest pakasest, lumest ja suitsust - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9419#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9419#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/02\\\/Foto-10.jpg\",\"datePublished\":\"2017-02-02T04:24:04+00:00\",\"dateModified\":\"2017-02-02T04:29:15+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9419#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9419\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9419#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/02\\\/Foto-10.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/02\\\/Foto-10.jpg\",\"width\":1200,\"height\":803},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=9419#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Muinastalv. M\u00e4lestused tuhande aasta tagusest pakasest, lumest ja suitsust\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Muinastalv. M\u00e4lestused tuhande aasta tagusest pakasest, lumest ja suitsust - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9419","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Muinastalv. M\u00e4lestused tuhande aasta tagusest pakasest, lumest ja suitsust - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Anti Lillak, ERMi muuseumi\u00f5petaja, arheoloog \u00dcks v\u00f5imalus vanaaegset elu paremini m\u00f5ista on asetada ennast muistse inimese olukorda, tehes tema t\u00f6id ja toimetusi. Taolist uurimisviisi nimetatakse eksperimentaalarheoloogiaks. T\u00e4pselt viis aastat tagasi toimus V\u00f5rumaal R\u00f5uges n\u00e4dal aega kestnud eksperiment, mille k\u00e4igus viis noort inimest, sealhulgas mina, elasid n\u00e4dal aega \u00e4sjavalminud rauaaegse elamu koopias. Saime teada, kuidas autentsete…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9419","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2017-02-02T04:24:04+00:00","article_modified_time":"2017-02-02T04:29:15+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":803,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/Foto-10.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"9 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9419#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9419"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Muinastalv. M\u00e4lestused tuhande aasta tagusest pakasest, lumest ja suitsust","datePublished":"2017-02-02T04:24:04+00:00","dateModified":"2017-02-02T04:29:15+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9419"},"wordCount":1802,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9419#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/Foto-10.jpg","articleSection":["Osalus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9419#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9419","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9419","name":"Muinastalv. M\u00e4lestused tuhande aasta tagusest pakasest, lumest ja suitsust - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9419#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9419#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/Foto-10.jpg","datePublished":"2017-02-02T04:24:04+00:00","dateModified":"2017-02-02T04:29:15+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9419#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9419"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9419#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/Foto-10.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/Foto-10.jpg","width":1200,"height":803},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9419#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Muinastalv. M\u00e4lestused tuhande aasta tagusest pakasest, lumest ja suitsust"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/Foto-10.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-2rV","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9419","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=9419"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9419\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9447,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9419\/revisions\/9447"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/9434"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=9419"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=9419"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=9419"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}