{"id":8842,"date":"2016-11-10T06:05:52","date_gmt":"2016-11-10T04:05:52","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=8842"},"modified":"2016-11-10T06:05:52","modified_gmt":"2016-11-10T04:05:52","slug":"kajad-sinus-eneses-ermi-soome-ugri-pusinaitusel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8842","title":{"rendered":"Kajad sinus eneses. ERMi soome-ugri p\u00fcsin\u00e4itusel"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Berit Petolai, muuseumik\u00fclastaja<\/em><\/p>\n

Koos esimese varatalvise lumega avanevad hommikusele uitajale maailmad, millest tal veel eelmisel \u00f5htul aimugi polnud v\u00f5i mille ta on lihtsalt unustanud. \u00d5unaaias, kus enam t\u00fckk aega pole tegutsetud (sest mahlad-siidrid-moosid on k\u00f5ik pudelis ja purkides ning turvaliselt keldrikoobastesse ladustatud), on v\u00e4rskel lumevaibal ometi kellegi j\u00e4ljed \u2013 konksjad, \u00fcmarad, teineteiste peal ja l\u00e4bip\u00f5imunud, risti-r\u00e4sti nagu salajane ruunikiri. Siin on \u00f6\u00f6sel krimpsus \u00f5unajusside kallal maiustamas k\u00e4inud k\u00e4hrik (v\u00f5i isegi mitu?), need pikad h\u00fcplevad hargid kuuluvad aga paskn\u00e4\u00e4rile. J\u00e4rsud tiivakontuurid kohevas hanges, kellegi katkev teekond \u2013 siin on kakk hiire p\u00fc\u00fcdnud. Puuriidas on lumi \u00fclemisel real kahtlaselt lohku vajunud, keegi laiskvorst pole viitsinud kuuri minna ning on otse riidast m\u00e4rgasid puid tuppa vedanud. K\u00fcla\u00e4\u00e4rsel metsateel ootab jalutajat aga juba suurem avastus \u2013 siin on pimeduse varjus hulkunud kaks hunti. Niiv\u00f5rd majade l\u00e4hedal! Justkui n\u00f6\u00f6ri m\u00f6\u00f6da veetud hiiglaslike piklike k\u00e4paj\u00e4lgede rida suundub uljalt ja sirgjooneliselt v\u00f5ssa. See on juba sensatsioon ja paneb v\u00e4ikse k\u00fclakese p\u00e4evaks-paariks elevusest (ja veidi ka hirmust) kihama. Koerad korjatakse n\u00fc\u00fcd \u00f6\u00f6seks tuppa ja hiline bussilt tulija on mantlitaskusse peitnud v\u00e4ikse, kuid terava seenenoa. Maha sadanud lumi ning sellele justkui v\u00f5luv\u00e4el ilmunud j\u00e4ljed on korraga s\u00fcnnitanud nii palju narratiive, aimdusi nendest maailmadest, mis meie k\u00f5rval ja \u00fcmber tegelikult pidevalt eksisteerivad, kuid millest tihti l\u00e4bi v\u00f5i m\u00f6\u00f6da vaadatakse. Mida kiputakse unustama. Mida m\u00f5ni ehk ei tunne ega teagi, sest k\u00e4ega katsutav ja harjumusp\u00e4rane argiilm on mugavamalt haaratavam ning pealtn\u00e4ha tuttavam. Ometi eksisteerivad need maailmad meie k\u00f5rval, tihti isegi l\u00e4hemal, kui aimata oskame. Nagu peidetud noodikiri kumiseb ja v\u00f5biseb see kuskil kuulmisl\u00e4ve \u00e4\u00e4remaadel, end kord tagasihoidlikult vaka all hoides ning seej\u00e4rel mingite ilmutuste l\u00e4bi j\u00f5ulisemalt tunnetada lastes.<\/p>\n

Hea ja m\u00f5juv n\u00e4itus on just selline nagu \u00f6\u00f6sel tasahilju maad katnud lumevaip ja end sellel ilmutavate m\u00e4rkide, vihjete ning sosinate kaja. See on \u00fchteaaegu (taas)avastus, meenutus, \u00fcllatus ja \u00e4ratundmine. Selles on kellegi m\u00f5tteid ja lugusid mujalt, ent ometi j\u00e4tab see ruumi iseenda heietustele. See on v\u00f5imalus piiluda v\u00f5\u00f5rastesse (v\u00f5i tegelikult v\u00e4gagi omadesse?) maailmadesse ning saada natuke raputatud ja tunda, kuidas kuskil sisimas midagi end liigahtab nagu virmaliste veiklus t\u00e4hises tundrataevas. Kui s\u00f6andad m\u00f6\u00f6da neid j\u00e4ljeradu ja viiteid s\u00fcvitsi minna, lubada sellel kajal iseendas vastu k\u00f5miseda, v\u00f5ib sinu osaks saada \u00fcpris erakordne ja kummastav kogemus. Kogemus, mis on omamoodi r\u00e4nnak ajas ja ruumis, retk iseenda iidsete juurteni ja \u00e4revalt kompiv taaskohtumine sellega, mis su soontes tegelikult kogu aeg jonnakalt tukselnud on.<\/p>\n

\"ak0065\"<\/a>Foto Arp Karm<\/em><\/p>\n

\u201eUurali kaja\u201c lennutas hetkeks minema. \u00dc\u00fcrikeseks hetkeks, sest see kaks tundi, mis ma seal kondasin, on ju tegelikult vaid piisake suures ajameres. Aga sellest piisast ka piisas, et tekiksid m\u00f5tted. Tundmused. Aimdused. L\u00fcngad, mida on isu endal t\u00e4ita. \u00dctlen ausalt, et mul l\u00e4ks mingil hetkel justkui meelest \u00e4ra, et olen koos paljude teiste k\u00fclastajatega uhiuues ja suursuguses muuseumis, vist k\u00fcll hetkel Tartu (ja \u00fcldse Eesti) k\u00f5ige popimas kohas. Ununes ja muutus v\u00e4het\u00e4htsaks see, et kuskil koridoris m\u00e4ngib b\u00e4nd mahedat ja sulnist muusikat, \u00f5ues on s\u00fcgiseselt pime ja m\u00e4rg ja et just k\u00f5rvalruumides n\u00e4htud Eesti p\u00fcsin\u00e4itusel oli \u00fcks fotol olevast habemikust k\u00fclalaulik kahtlaselt naabrionu n\u00e4gu. Alates esimesest hetkest, suure puidust nikerdustega ukse lahti l\u00fckkamisest oli selline… \u00f5ige tunne. K\u00f5ik sujus ja m\u00f5jus h\u00e4sti. Mulle meeldib, kui mind osavalt ninapidi veetakse, haarates sellesse lustlikusse m\u00e4ngu k\u00f5ik meeled: n\u00e4gemise, kuulmise, kompimise ja selle m\u00fcstilise kuklatunnetuse, mis ihukarvad p\u00fcsti ajab. Siis ja vaid siis tekib lapsik uudishimu ja elevus, r\u00f5\u00f5mus rahutus ja \u00f5hetav lust, sest kogen n\u00e4htut kirega. Kui kirge ei s\u00fcnni, siis ei s\u00fcnni hiljem ka m\u00f5tteid, mida paberile panna… Kui asi on m\u00e4nguliselt loodud, siis tekib minul kui n\u00e4ituse k\u00fclastajal ka isu selle m\u00e4nguga kaasa minna. Ja seekord ma l\u00e4ksin, kulgesin hullates m\u00f6\u00f6da Uurali kaugemaidki soppe. Lasin k\u00f5ik meeled vabaks ja lubasin endale seda r\u00e4nnakut ajas ja ruumis. Just ruum oli see, mis kohe esmalt koos endaga painduma ja avarduma kutsus. K\u00f5rge eeskoda nagu v\u00e4rav, millest sisse astud ja j\u00e4\u00e4d silmitsema sulle vastu vaatavat keeltepuud. Meenus p\u00f5lispuu kodu\u00f5ue keskel, \u00fchendav ja koondav s\u00f5bralik pidepunkt. Seej\u00e4rel trepist alla laskumine ja helendava j\u00f5e p\u00f5randalt vastu veiklev valgus. Astumine kuskile mujale, \u00e4ratulek, lahti\u00fctlemine ja samas terek\u00e4e andmine vanale unustatud tuttavale. Natuke nagu allmaailma sisenemine, j\u00e4ttes seljataha selle \u00fclalmaailma, mis on t\u00e4is k\u00e4ra ja edumeelset v\u00f5idurapsimist. Ruumide iseloom m\u00f5jus nii, nagu oleks keegi sosistanud \u201e\u00e4ra…\u00e4ra!\u201c. Ruumid, mis viivad su \u00e4ra. Aina kaugemale su igap\u00e4evasest omailmast ja tuttavast olmest. Kulged nagu m\u00f6\u00f6da teokarbi sisemust, keereldes aina eemale sissep\u00e4\u00e4sust ja sellest maailmast, mis oli selle taga ning mille n\u00fc\u00fcd juba kaugele selja taha oled j\u00e4tnud. J\u00f5uad aina l\u00e4hemale tuumale, et avastada siis… No las iga\u00fcks avastab selle ise, kuid minul oli tunne, et leidsin eest iseenda unustatud mina, mis tegelikult ei asunudki sellest maailmast, kust ma teed alustasin, niiv\u00f5rd kaugel, kui see algul tunduda v\u00f5is.<\/p>\n

\"ak0031\"<\/a>Foto Arp Karm<\/em><\/p>\n

V\u00e4ga vahetult ja samas kummaliselt m\u00f5jusid need kohati p\u00e4ris h\u00e4marad koridorid nagu k\u00e4igud, tunnelid erinevate dimensioonide vahel. Tunne, nagu kulgeksidki m\u00f5nes kauges talvises ridak\u00fclas, kuskil eemal haukumas koer ja pea kohal tuhmilt vilkumas P\u00f5hjanael. Kikitad k\u00f5rvu ja kuuled p\u00f5hjap\u00f5trade s\u00f5ram\u00fcdinat, keegi vilistab, eemal lumisel v\u00e4lul pragiseb l\u00f5ke. Saun, suitsusauna l\u00f5hn! Nagu unes \u2013 kui tunned valu v\u00f5i l\u00f5hna, siis ei saa see olla uni, vaid on ikka p\u00e4ris.<\/p>\n

\"bv0041\"<\/a>Foto Berta Vosman<\/em><\/p>\n

Ja l\u00f5hna ma ju tunnen, m\u00f5tlen. Ju siis on p\u00e4ris. P\u00e4ris uni? Mulle ikka t\u00f5esti meeldib, kui mind osavalt ninapidi veetakse… H\u00e4marast tunnelkoridorist saab m\u00e4rkamatult veelgi h\u00e4maram ruum, mille piire polegi v\u00f5imalik selgelt tunnetada, maast laeni k\u00f5rguvad puut\u00fcved trikitavad omakorda tajudega ja ei luba p\u00e4ris t\u00e4pselt piiritleda, kus on m\u00e4ng ja kus on p\u00e4ris.<\/p>\n

\"ak0034\"<\/a>Foto Arp Karm<\/em><\/p>\n

Siin pole sa \u00fcksi, siin on su kaaslased, inimesed tule \u00e4\u00e4res ja oma nahksetes p\u00fcstkodades. Ent ometi viibid sa korraga t\u00e4ielikus eraldatuses ja t\u00fchjuses, ajahetkes, mis kuulub vaid sinule. Pole teisi hingelisi, ei inimesi, loomi ega linde, on vaid mingi vana rituaal ja uskumus, mille keskmesse oled sattunud. Ja \u00fcht\u00e4kki avastad, et oled ise loom. Karu. Osaline m\u00fc\u00fcdis, peategelane saamisloos, mida oled kunagi varem juba kogenud… J\u00e4rgmisel hetkel oled k\u00fctt, kes seda sama karu taga ajab. K\u00fctid iseennast. Sest nii on see tegelikult alati olnud. Seekord v\u00f5idad sina, inimene (v\u00f5i just kaotad?), alistad oma kavalusega karu. Oled aupaklik ja toimetad vajalikud k\u00fctirituaalid, avaldad t\u00e4nu ja palud andeks. See oli pikk ja vaevaga planeeritud jaht, mida ajendas t\u00f5eline vajadus, mitte himu trofee ja tiitli j\u00e4rele. Ning saatis pidev teadmine, et kunagi ei v\u00f5i sa kindel olla, kes valab kelle verd \u2013 kas t\u00e4na v\u00e4ljub sellest v\u00f5itlusest elusana inimene v\u00f5i karu.<\/p>\n

\"bv0055_2\"<\/a>Foto Berta Vosman<\/em><\/p>\n

Karu-ulm l\u00f5ppeb ja ruum k\u00e4\u00e4nab end (ja mind koos endaga) mujale. Ma m\u00e4rkan taas inimest. Inimest oma igap\u00e4evategemistes, argisituatsioonis ja p\u00fchalikematel momentidel. Naise kulgemist naisena, mehe kulgemist mehena ja selle kahe raja kohtumist, kindla r\u00fctmi ja harmooniaga, v\u00f5iks \u00f6elda isegi rituaalset \u00fchisjooksu. Selles maailmas, mis mulle avaneb, on elukorraldus ja (t\u00f6\u00f6)\u00fclesanded paika loksunud ja selged, see tagab selle maailma alustalade p\u00fcsimise. Mehel ja naisel on siin v\u00f5idelda \u00fchine v\u00f5itlus, millesse kumbki oma panuse annab. Sellises maailmas toimib see just nii. On eraldi mehet\u00f6\u00f6d ja naiset\u00f6\u00f6d, nende v\u00e4\u00e4rtus on v\u00f5rdne, pole lahjemat v\u00f5i kangemat, kuna k\u00f5ik toimub \u00fchise eesm\u00e4rgi \u2013 elluj\u00e4\u00e4mise \u2013 nimel. Aga see, elluj\u00e4\u00e4mine, pole mingi raskekujuline ja tumemeelne siht, see on inimesele loomuomane vajadus, mida tehakse, sest on vaja ja nii on alati tehtud. Sellise argip\u00e4eva juurde k\u00e4ivad v\u00e4iksed l\u00f5bustused ja traditsioonid, sest seegi on inimesele loomuomane. Inimene \u2013 ikka oma murede ja r\u00f5\u00f5mudega, toimetuste ja unistustega. Puid tuppa tassiv, lund k\u00fchveldav, lapsi kasvatav, s\u00fc\u00fca tegev, jahil k\u00e4iv, nuttev, naerev, magav, \u00e4rkav, armastav. Inimene.<\/p>\n

\"ak0039\"<\/a>Foto Arp Karm<\/em><\/p>\n

Tunned ennast \u00e4ra ja avastad, et n\u00e4ed, mina ju, kuigi ehk teises ajas ja hetkes, teiste kehakatete ja traditsioonidega, kuid \u00fcldkuju, luust ja lihast inimene \u2013 see on ikka sama. N\u00e4idake inimesele teist inimest argisituatsioonis, olenemata siis ajast ja kohast, ning \u00e4ratundmismomente jagub. Kasv\u00f5i paar, kuid siiski. Tunned neid m\u00f5tteid, mida \u00fcht v\u00f5i teist toimetust tehes m\u00f5eldakse. Pliidile tuld alla pannes n\u00f5ksatab pea \u00fcles \u2013 kas ma siibri ikka tegin lahti? \u00d5htul ust lukustades piilun veel korra \u00f5ue, \u00e4kki on just kass ukse taha tulnud ja tahab k\u00fclmade tuulte eest tuppa! M\u00f6\u00f6da metsateed s\u00fcgisesel ajal s\u00f5ites, kui vastu tuleb jalgrattur, \u00e4mber pakiraamil \u2013 ei tea, kas kukeseened v\u00f5i marjad, peaks minema ja omad kohadki veel kord \u00fcle vaatama! H\u00f5imurahvas, aga muidugi! \u00dchtmoodi inimesed k\u00f5ik, loomulikult. \u00dchise m\u00f5ttev\u00e4ljaga, sest kulgemised oma rollides on meile kasvatanud ka teatavad rollm\u00f5tted. Ja neis peituvadki \u00e4ratundmishetked. Ka see, kui annad endale terek\u00e4e, sest \u00fcht\u00e4kki tunned m\u00f5nes m\u00f6\u00f6dunud aja v\u00f5i kauge paiga inimeses \u00e4ra… iseenda.<\/p>\n

K\u00e4in mitu korda \u00fcle tillukese purde. Piilun nuka taha ja imetlen veel kord seda v\u00e4ikest karvast tikandite ja helmestega m\u00e4rssi \u2013 oh, selline kuluks \u00e4ra k\u00fcll, l\u00e4heks sellega teatrisse, ei tea vaid, kust saada p\u00f5dranahka. Ja see nuga! K\u00fcll sellega raiuks kivipuravikke! Need hallikarvalised justkui Nukitsamehe sussid, kindlasti k\u00f5ige soojemad jalavarjud maailmas. Peakatetest ma parem ei r\u00e4\u00e4gigi \u2013 see n\u00e4itus on k\u00fcll \u00f5ige koht inimesele, kellel on m\u00fctsifeti\u0161… Selle ulja neljatuulem\u00fctsiga paneksin p\u00f5hjatuule l\u00f5unast ja l\u00f5unatuule p\u00f5hjast puhuma! Niimoodi olmeesemeid (hehh, olme! \u2013 need on ju k\u00e4sit\u00f6\u00f6 tippteosed!) silmadega ahnitsedes saan aru, et pole enam vahepeal edasi liikunud ja olen mingit kindlat mustrit tatsama j\u00e4\u00e4nud. Silmad p\u00e4rani ringi vahtinud, k\u00e4inud saunas ja istunud pirukal\u00f5hnalises (silmad n\u00e4gid pilti ja nina tundis l\u00f5hna) hubases tares, lasknud ruumil end painutada ja venitada, kasvatada ja kahandada, kuid j\u00e4\u00e4nud m\u00f5ttega millegi kallale pusima, mis mind n\u00fc\u00fcd \u00e4rritab ja torgib nagu p\u00fcksis\u00e4\u00e4re k\u00fclge kinnij\u00e4\u00e4nud takjanupp. Ja korraga saan aru \u2013 ma k\u00fcsin endalt, kuna oli siis see hetk, mil mingid asjad said minetatud. Jah, oleme k\u00fcll j\u00e4tkuvalt n-\u00f6 metsarahvas, loodusl\u00e4hedane ja -usku, kuid ometi on mingitest kunagi p\u00fchadest pidepunktidest eemaldutud. Muidugi, eks see ole osalt paratamatus, kuid siiski tunnen ma kurbust, et \u00fcks osa iidsetest s\u00fcdamet\u00f5dedest on n\u00fc\u00fcdseks kadunud ja unustatud. Ei taha k\u00fcll \u00fcldistada, kuid… Eks ikka see, et inimene end teistest elusolenditest \u00fclevamaks peab. Et kadumas (v\u00f5i juba kadunud) on see tunnetus, et kulgetakse loodusega \u00fchiselt, v\u00f5rdselt. Et tohib v\u00f5tta vaid nii palju, kui t\u00f5esti h\u00e4dap\u00e4rast vajadus on. Mitte ahnusest ja uhkusest aina rohkem. Ja kui juba v\u00f5tta, siis kasutada \u00e4ra k\u00f5ik, mitte lasta osa raisku v\u00f5i loopida minema. Nii, nagu meie h\u00f5imukaaslased ja esivanemad \u2013 p\u00f5hjap\u00f5drast kasutatakse \u00e4ra k\u00f5ik sabast sarvedeni, sest see on eluks vajalik ja muudmoodi pole m\u00f5eldavgi. Mitte aga nii, et valitakse paremad palad gurmeeroaks, \u00fclej\u00e4\u00e4nu metsa alla vedelema j\u00e4ttes. On kurb, et kiputakse unustama: k\u00fctt pole oma saakloomade \u00fclem ja taltsutaja, vaid nendega v\u00f5rdne, kes vaid l\u00e4bi oma oskuste ja kavaluse v\u00f5ib endale toidu lauale hankida. Mitte praalides nimetada ent karuk\u00fctiks, kuna pelgalt ettes\u00f6\u00f6detud juhuse l\u00e4bi ning t\u00e4nu ultramodernsele tehnikale on ta surmanud karu, trofeeihaluses ja ilma igasuguse autundeta. Selline teguviis pole loodusrahvale omane, see on j\u00e4lk ja n\u00e4otu. \u201eUurali kaja\u201c endale naha alla lastes, selles kulgedes ja vaadeldes j\u00e4i v\u00e4ga tugevalt kajama loodusega s\u00fcmbioosis ja harmoonias sammumise r\u00fctm, kuidas inimene, ka k\u00f5ige osavam k\u00fctt, s\u00e4ilitab siiski alandlikkuse ega allu ahnusele. J\u00e4i k\u00f5lama looduse \u00f5iglase tunnetamise ja kohtlemise loomulik tava. Ja seep\u00e4rast ongi mul kahju, et oma siinses ajas ja ruumis on v\u00e4ga paljud meist sellise suhtumise minetanud, eemaldudes seel\u00e4bi ka oma enese juurtest ja nendest t\u00f5dedest, mida kunagi oluliseks pidasime.<\/p>\n

\u00dcksp\u00e4ev kuulsin reklaami, milles raiefirma kutsub erametsaomanikke oma metsa raiuma ja m\u00fc\u00fcma, nagu see oleks koletu vaenlane, kes tahab kodu\u00f5ue tr\u00fcgida ja filigraanselt p\u00fcgatud golfimurule oma t\u00fc\u00fctuid seemneid puistata. Umbrohtu h\u00e4vitatakse vahenditega, mis teisest otsast h\u00e4vitavad meid iseendit. Loomad ja linnud tr\u00fcgitakse nende elualadelt v\u00e4lja, sest inimene tahab laiutada. V\u00f5\u00f5rliike kihutatakse minema, ent tuuakse sisse v\u00f5\u00f5rjahimehi, kes on n\u00f5us maksma k\u00f5rget hinda, et siin l\u00f5bu p\u00e4rast tappa. Mingil hetkel on kuskil midagi nihkesse l\u00e4inud, m\u00f5tlemine on paindunud ja moondunud nagu k\u00f5verpeeglipilt. Aga soomeugrilasest optimist, nagu ma olen, turgutan oma m\u00f5tted siiski lootusrikkamateks \u2013 ei, see loodustunnetus, -armastus, lugupidamine ja enese loodusega \u00fcheks arvamine (putukast puu ja loomani) pole siiski p\u00e4ris kadunud, sest kui \u00fchelt poolt v\u00f5ib loetleda nukraid ilminguid, siis teisalt on siia vastu panna hoopis teistsugused kajad. Ma tean mitut inimest, kes talvel lindudele toitu pannes neid samal ajal entusiastlikult h\u00fc\u00fcavad, tehes seda mingis omalaadses inimlinnukeeles. Ja tihased, puukoristajad ja varblased tulevadki! Kas siis harjumusest ja soovist oma k\u00f5ht kiirelt t\u00e4is pugida v\u00f5i saavad nad t\u00f5esti kutsujast aru. Ja tore on see, et metslooma n\u00e4hes tabab meid mingi kummaline elev tardumus, v\u00f5iks n\u00e4iteks lausa tund aega j\u00e4lgida aias kalpsavat j\u00e4nest (kui ta just viljapuude kallal pole) \u2013 see rahustab ja teeb tuju lihtsalt heaks. Puud istutades m\u00f5tleme me midagi, p\u00e4ris niisama tuimalt see tegevus ei k\u00e4i (ma arvan, et isegi elukutseline metsaistutaja leiab ka nende tuhandete istikute seas aeg-ajalt m\u00f5ne, kellele pilk veidi pikemalt peatuma j\u00e4\u00e4b ja kelle edasisest saatusest mingi m\u00f5tteke tekib). Ja ma arvan, et iga\u00fchel on kuskil sahtlinukas m\u00f5ni kivike, mille ta mingil segasel tungil on kunagi kuskilt korjanud ja endaga koju kaasa vedanud. Seega, mingid tunnetused on kindlasti j\u00e4\u00e4nud ega kaogi. Sest see on meile omane, see on l\u00e4bi ja l\u00f5hki soomeugrine. Ning seega pole meil sellest (\u00f5nneks) p\u00e4\u00e4su.<\/p>\n

\"aa0018\"<\/a>Foto Anu Ansu<\/em><\/p>\n

Hea ja m\u00f5juv n\u00e4itus on t\u00f5esti nagu j\u00e4ljerida v\u00e4rskel lumel. See annab sulle vihje, laseb tunnetada ja m\u00f5elda, annab m\u00e4rku, et \u201emidagi on kuskil veel, vaid vaata ja pane t\u00e4hele\u201c. See j\u00e4tab sinusse endasse j\u00e4lje, mingi tuttava raja, mille juurde ka hiljem tagasi v\u00f5id p\u00f6\u00f6rduda, kui on vaja m\u00f5nele k\u00fcsimusele vastust v\u00f5i tahad iseendas selgusele j\u00f5uda. Need m\u00e4rgid juhatavad ja tuletavad meelde, kui midagi kipub ununema. M\u00f5nel sellisel lumisel hommikul \u00f5ue minnes v\u00f5id k\u00fcll lausa ehmuda, et mis elukas su auto \u00fcmber luusinud on, kas tont v\u00f5i inimene, varbaj\u00e4ljed harali ja taaruvad. Aga siis meenub, et k\u00e4isid ise eelmisel \u00f5htul kalossidega autost sinna ununenud ussikarbikest (kalap\u00fc\u00fcgiks, et need autos \u00e4ra ei k\u00fclmuks) \u00e4ra toomas, aga \u00f5ues oli sula ja kalossid j\u00e4id lumme kinni ning tulid jalast \u00e4ra, seega paar kiiret sammu tegid sa paljajalu… Ja n\u00fc\u00fcd imestad ja uudistad sa siin iseenda eilse loo kaja. Nagu ka m\u00f5nel n\u00e4itusel juhtuda v\u00f5ib.<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Berit Petolai, muuseumik\u00fclastaja Koos esimese varatalvise lumega avanevad hommikusele uitajale maailmad, millest tal veel eelmisel \u00f5htul aimugi polnud v\u00f5i mille ta on lihtsalt unustanud. \u00d5unaaias, kus enam t\u00fckk aega pole tegutsetud (sest mahlad-siidrid-moosid on k\u00f5ik pudelis ja purkides ning turvaliselt keldrikoobastesse ladustatud), on v\u00e4rskel lumevaibal ometi kellegi j\u00e4ljed \u2013 konksjad, \u00fcmarad, teineteiste peal ja l\u00e4bip\u00f5imunud,…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":8852,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[7,28],"tags":[],"class_list":["post-8842","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-naitus","category-soome-ugri"],"yoast_head":"\nKajad sinus eneses. ERMi soome-ugri p\u00fcsin\u00e4itusel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8842\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kajad sinus eneses. ERMi soome-ugri p\u00fcsin\u00e4itusel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Berit Petolai, muuseumik\u00fclastaja Koos esimese varatalvise lumega avanevad hommikusele uitajale maailmad, millest tal veel eelmisel \u00f5htul aimugi polnud v\u00f5i mille ta on lihtsalt unustanud. \u00d5unaaias, kus enam t\u00fckk aega pole tegutsetud (sest mahlad-siidrid-moosid on k\u00f5ik pudelis ja purkides ning turvaliselt keldrikoobastesse ladustatud), on v\u00e4rskel lumevaibal ometi kellegi j\u00e4ljed \u2013 konksjad, \u00fcmarad, teineteiste peal ja l\u00e4bip\u00f5imunud,…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8842\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2016-11-10T04:05:52+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/11\/ak0039-1.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1068\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"13 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8842#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8842\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Kajad sinus eneses. ERMi soome-ugri p\u00fcsin\u00e4itusel\",\"datePublished\":\"2016-11-10T04:05:52+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8842\"},\"wordCount\":2641,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8842#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/11\\\/ak0039-1.jpg\",\"articleSection\":[\"N\u00e4itus\",\"Soome-ugri\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8842#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8842\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8842\",\"name\":\"Kajad sinus eneses. ERMi soome-ugri p\u00fcsin\u00e4itusel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8842#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8842#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/11\\\/ak0039-1.jpg\",\"datePublished\":\"2016-11-10T04:05:52+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8842#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8842\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8842#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/11\\\/ak0039-1.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/11\\\/ak0039-1.jpg\",\"width\":1600,\"height\":1068},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8842#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Kajad sinus eneses. ERMi soome-ugri p\u00fcsin\u00e4itusel\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kajad sinus eneses. ERMi soome-ugri p\u00fcsin\u00e4itusel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8842","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Kajad sinus eneses. ERMi soome-ugri p\u00fcsin\u00e4itusel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Berit Petolai, muuseumik\u00fclastaja Koos esimese varatalvise lumega avanevad hommikusele uitajale maailmad, millest tal veel eelmisel \u00f5htul aimugi polnud v\u00f5i mille ta on lihtsalt unustanud. \u00d5unaaias, kus enam t\u00fckk aega pole tegutsetud (sest mahlad-siidrid-moosid on k\u00f5ik pudelis ja purkides ning turvaliselt keldrikoobastesse ladustatud), on v\u00e4rskel lumevaibal ometi kellegi j\u00e4ljed \u2013 konksjad, \u00fcmarad, teineteiste peal ja l\u00e4bip\u00f5imunud,…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8842","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2016-11-10T04:05:52+00:00","og_image":[{"width":1600,"height":1068,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/11\/ak0039-1.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"13 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8842#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8842"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Kajad sinus eneses. ERMi soome-ugri p\u00fcsin\u00e4itusel","datePublished":"2016-11-10T04:05:52+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8842"},"wordCount":2641,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8842#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/11\/ak0039-1.jpg","articleSection":["N\u00e4itus","Soome-ugri"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8842#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8842","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8842","name":"Kajad sinus eneses. ERMi soome-ugri p\u00fcsin\u00e4itusel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8842#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8842#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/11\/ak0039-1.jpg","datePublished":"2016-11-10T04:05:52+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8842#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8842"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8842#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/11\/ak0039-1.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/11\/ak0039-1.jpg","width":1600,"height":1068},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8842#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Kajad sinus eneses. ERMi soome-ugri p\u00fcsin\u00e4itusel"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/11\/ak0039-1.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-2iC","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8842","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8842"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8842\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8858,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8842\/revisions\/8858"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/8852"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8842"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8842"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8842"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}